Obsah (6)

§ 199§ 215§ 64§ 68§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 09. märts

§ 199

lg 2 p 9, § 215 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Z.G süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud; ning tunnistada Z.G süüdi

§ 215

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Z.G-le liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 13.-15.05.2009 ja 17.-18.05.2009, so 5 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Z.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud 25 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 25 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Z.G-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.G ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Z.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xx-xx xxxxxxxxx ; tühistada Z.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult A-Selver AS-i tsiviilhagi ning välja mõista Z.G-lt 89 krooni 90 senti A-Selver AS-i kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Tauno R. tsiviilhagi ning välja mõista Z.G-lt 3300 krooni Tauno R. kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi ning välja mõista Z.G-lt 22 krooni 50 senti Maxima Eesti OÜ kasuks; 2.2 välja mõista Z.G-lt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 525 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 650 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Anu Rannaveskile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09-21370“); 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-21370“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Z.G toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse

§ 215

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et tema püüdis ärandada 26.02.2009 kella 23 paiku Viljandi linnas xxxx x maja juurde pargitud Tauno R. sõiduautot Mazda 323F registreerimisnumbriga xxx xxx , mis seisnes selles, et ta tungis aknaklaasi lõhkumise teel autosse ning püüdis süütelukujuhtmete ühendamise teel autot käivitada, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna sõiduauto ei käivitunud. 2) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mis seisnesid: 1) 2009 aprilli esimesel poolel ühel päeval kella 20-21 vahel Viljandi linnas Riia mnt 35 asuvast A-Selver AS-i Männimäe Selverist kaks 1,5 liitrilist pudelit Gin Mohhitot koguväärtusega 89.90; 2) 16.05.20009 ajavahemikul kella 16.45-16.54 Viljandi linnas Vaksali 11 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest 0,66-liitrise pudeli õlut Zipfer väärtusega 22.50; 2 3) 13.05.2009 kella 21.40 paiku Viljandi linnas Riia mnt 35 asuvast A-Selver AS-i Männimäe Selverist kahte 1,5 liitrilist pudelit Gin Mohhito koguväärtusega 89.90 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 4) 16.05.2009 kella 17.45 paiku Viljandi linnas Vaksali 11 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest 0,66 liitrise pudeli õlut Zipfer väärtusega 22.50, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 9, järgi ja karistamiseks vangistus 4 kuud;

§ 215

lg 1 § 25 lg 1, 2 järgi vangistus 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 68

alusel lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud 25 päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 25 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Z.G-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.G ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Z.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xx-xx xxxxxxxxx .

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 215

lg 1 - § 25 lg 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. 3 A-Selver AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 89.90 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Z.G-lt 89.90 krooni A-Selver AS-i kasuks. Tauno R. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3300 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Z.G-lt 3300 krooni Tauno R. kasuks. Maxima Eesti OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3300 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Z.G-lt 22.50 krooni Maxima Eesti OÜ kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 40 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Z.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 4 KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 5