1-06-10662/22

Kriminaalasi nr 1-06-10662 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-10662 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Tõlk Piret Juuse juuresolekul Svetlana Hamaza Prokurör Kristiina Erte Kaitsja Vladimir Vastšjonok Asja läbivaatamise kuupäev 04.03.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid U.J-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks U.J, isikukood xxx Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta U.J tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.J-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.10.2008 kohtuotsusega KarS § 263 p1,3, § 118 p 6, § 266 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 64 ja KrMS § 238 kohaldamisega 2 aasta 8 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. 1 KarS § 76 lg 6 ja § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 10.02.1999 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 3 kuud 15 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.01.2008 ja lõpp 06.01.2012. Kinnipidamisasutuses U.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanedes kinnipeetaval on võimalus asuda elama oma endisesse elukohta aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Tal on ehitaja, lukksepa ja müürisepa kvalifikatsioon. Enne vangistust töötas xxx allettevõttes xxx, kuhu naaseb võimalusel ka vabanemisjärgselt. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Viru Vanglas viibides õpib kinnipeetav Ida-Viru Kutsehariduskeskuses keevitaja eriala. Kriminaalhooldaja ei toeta U.J-i ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega, tuues välja uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks seda, et kinnipeetav on 5 korda kriminaalkorras karistatud, pani kuriteo toime katseajal olles alkoholijoobes ning vabanemisel tal puudub garanteeritud töökoht. Võttes arvesse U.J-i poolt toimepandud kuriteo raskust, karistuse kandmise lõppaega, arvab kriminaalhooldusametnik, et U.J-i ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Alkoholijoobes on isik ohtlik teistele inimestele. Lähtudes kõigest eeltoodust võib, eeldada, et U.J-i puhul uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. U.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab taotlust vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta U.J-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et U.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine ei ole käesoleval ajal ennatlik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.J-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. U.J on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud (vara- ja isikuvastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles vabastatud tingimisi enne tähtaega pani katseajal toime uue esimese astme kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2 Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia ära võimalusel uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et U.J-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. U.J-i pani toime raske isikuvastase esimese astme kuriteo alkoholijoobes olles. Tema käitumine vabaduses ohustas kaaskodanike elu ja tervist. U.J-i karistusaja lõpuni on jäänud veel pikk aeg s.o ligi 2 aastat. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu U.J-i vabastamisega temale Viru Maakohtu 22.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 19.03.2010 №oremreferent Liivi Õun 3