Toimik nr 1-09-9002 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-9002 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.R tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.veebruaril 2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu N.R, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta N.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.R tunnistati viimati süüdi 10.06.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 169 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.04.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud ja Viru Maakohtu 30.04.2009 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 12 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.06.2009 ja lõpp 21.04.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.12.2009. 1
(4)Kinnipidamisasutusest N.R kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama ema ja vanaema juurde aadressil xxx. Kinnipeetav ei õpi ja ei ole osalenud üheski sotsiaalprogrammis. Alates 12.11.2009 töötab Viru Vangla Avavangla osakonnas abitöölisena. Isikut on kriminaalkorras karistatud 10 korral, neist kolmel korral määratud tingimisi vangistus. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kriminaalhoolduse katseaega ei ole kordagi läbinud positiivselt: on rikkunud kontrollnõudeid ning sooritanud uusi õigusrikkumisi. Viimati karistati Viru Maakohtu 10.06.2009 otsusega lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest 10 kuu ja 12 päevase vangistusega. Kinnipeetaval on algharidus. Varasemalt on töötanud peamiselt mitteametlikult. Vabanemisjärgselt puudub kinnipeetaval kindel töökoht, seega ka sissetulek. Kinnipeetava ema on andnud nõusoleku poega vabanemisjärgselt nii materiaalselt kui ka moraalselt toetada. Kinnipeetav tunnistab, et tal on olnud probleeme alkoholiga. Teda on varasemalt korduvalt karistatud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kinnipeetaval on suured rahalised nõuded. Vanglal puudub veendumus, et kinnipeetav on suuteline vabanemisjärgselt seaduskuulekale teele asuma, ei toeta vangla vaatamata keskmisele tõenäosusele uue kuriteo toimepanemise osas N.R ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Isiku varasem käitumine, suhtumine kriminaalhooldusesse ja maandamata riskifaktorid seavad kahtluse alla isiku motivatsiooni elada edaspidi seadusekuulekat elu. N.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale vabanemist sissetulekut tal ei ole, kuid ta soovib vormistada endale pensioni. Tal oli töökoht enne vangistusse sattumist 4 kuu jooksul. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Süüdimõistetu elukäik on olnud seotud süütegude toimepanemisega. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglas ta töötab ja tema käitumine on positiivne. Tal on elukoht ja lähedased, kes teda toetavad. Garanteeritud töökohta tal küll ei ole, kuid ta võib ennast arvele võtta töötuna. Tegemist on isikuga, kes viibib vanglas esimest korda. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Tegemist on isikuga, kelle elukäik on selge kriminaalase mustriga. Tal on korduvalt olnud kriminaalhoolduse all, ja kriminaalhooldaja teatel ükski katseaeg ei läinud tal ilma rikkumisteta. Isikul on elukoht, kuid seda ilmselt ei piisa, et ta hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et N.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on enneatlik ja praegu ebaotstarbekohane. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 10 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on N.R karistatud nii varavastaste (varguste) kui ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isikut on varem 3 korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid katseaega ei ole korda läbinud positiivselt: on 2
(4)rikkunud kontrollnõudeid ning sooritanud uusi õigusrikkumisi. Viru Maakohtu 17.04.2008 kohtuotsusega karistati teda karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest vangistusega 6 kuud, millele liideti Viru Maakohtu 27.03.2008 otsusega mõistetud ja kandmata karistus 6 kuud, kokku 9 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööda 540 tundi tähtajaga 11 kuud. Viru Maakohtu 30.04.2009 määrusega pöörati Viru Maakohtu 17.04.2008 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 9 kuud vangistust täitmisele. Kohtumääruse ärakirjast (isiklik toimik lk 3) on näha, et N.R ei täida kohustust ilmuda registreerimisele, ei ole sooritanud ühtegi ÜKT tundi ja ei ela kindlaks määratud kohas. N.R kannab käesoleval momendil karistust lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest. Nimetatud karistusele liideti Viru Maakohtu 17.04.2008 kohtuotsuse järgi ja Viru Maakohtu 30.04.2009 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 12 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 12 päeva vangistust. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-10) on näha, et N.R on 19 korral karistatud väärteokorras, nendest 17 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused N.R puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul ei õpi ega ei ole osalenud üheski sotsiaalprogrammis. Positiivseks võib lugeda, et isik töötab Viru Vangla Avavangla osakonnas abitöölisena. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab N.R-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 02.05.2015. Vabanedes on N.R kindel elukoht ema ja vanaema juures aadressil xxx. Eluasemeks on kahetoaline üürikorter, kus on tagatud kõik eluks vajalikud tingimused. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht ja kindel sissetulek. Pere sissetulekuks on vaid ema töötasu. N.R puhul võib alkoholi tarvitamine suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades N.R poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine, õigusvastane käitumine vanglas kaaluvad üle tema võimalused vabaduses (perekonna toetus, elukoha omamine). Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades N.R poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine praegu õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.R temale Viru Maakohtu 10.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)