Karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 24.04.2008.a.
lg 1 alusel loeti karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 24.04.2008.a. – 10.09.2008.a., s.o. 4 kuud ja 17 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 10 kuud ja 13 päeva vangistust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 11.09.2008.a. Kohtuotsus jõustus 29.09.2008.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.09.2008.a. ja lõpeb 23.07.2011.a.
lg 2 alusel on kinnipeetav kandnud 2/3 karistusajast 24.06.2010.a., õigus vabanemiseks elektroonilise valve alla tekkis 09.12.2009.a. N.A on varem kriminaalkorras karistatud 8 korral: 1) 18.12.1996.a. Pärnu Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg 2; KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat 6 kuud; 2) 17.03.1997.a. Pärnu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta, liideti osaliselt kandmata karistusega 3 aastat 3 kuud Pärnu Linnakohtu 18.12.1996.a. otsusega. Lõplik karistus 4 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 3) 07.06.2001.a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 15 lg 2-KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi rahatrahviga 6360 krooni; 4) 14.01.2002.a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 3; KrK § 47 järgi tingimisi vabadusekaotusega 8 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 5) 24.09.2002.a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi rahalise karistusega 5000 krooni; 6) 30.04.2003.a. Pärnu Maakohtu otsusega
määrusega ning määrati asenduskaristusena 15 päeva vangistust; 7) 11.06.2004.a. Pärnu Maakohtu otsusega
lg 2 p 7 järgi vabadusekaotusega 3 aastat ning
lg 2 ,
Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse liitmisega; 8) 20.10.2004.a. Pärnu Maakohtu otsusega
lg 2 alusel mõistetud vangistus 3 aastat 8 kuud 15 päeva seoses varasemate 17.05.2004.a. Pärnu Maakohtu, 24.09.2002.a. Pärnu Maakohtu ja 30.04.2003.a. Pärnu Maakohtu otsuste mõistetud karistuste liitmisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. N.A kohta väljastatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav Tartu Vanglas viibimise ajal läbinud eesti keele algkursuse ning sotsiaalprogrammi alkoholi- ja narkosõltlastele, samuti osalenud vanglas tööhõives majandustöödel. Enne vangistust elas koos abikaasa, kahe lapse ja ämmaga aadressil xxx. Vabanemisjärgselt asub elama ema juurde kahetoalisse korterisse aadressil xxx. Korteris elab ema koos abikaasaga ja õde oma lastega. Isa elab Venemaal ning temaga suhtleb telefoni teel. Kinnipeetava ülalpidamisel on 2 last: 2-aastane poeg ja 7-aastane kasutütar. Põhihariduse omandas Viljandi Vanglas, kuhu sattus 15-aastaselt. Enne vangistust töötas ametlikult 2,5 aasta jooksul x OÜ-s lukksepana. Vabanemisjärgselt kindlat töökohta ei oma. N.A sõnul ei ole ta pikemat aega suhelnud kriminaalse taustaga isikutega, tema suhtlusringkonda kuuluvad seaduskuulekad kodanikud. Hoolimatule elustiilile viitab alkoholi tarvitamine, hasartmängude mängimine ja korduv kriminaalkorras karistatus. Isiku sõnul on praegune süütegu seotud hasartmängudega. Üldiselt omab kinnipeetav pro-sotsiaalseid väärtushinnanguid, eriti väärtustab perekonda. Kuriteos on end süüdi tunnistanud ja ohvrilt kirja teel vabandust palunud. Omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldusametnik ei toeta N.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla, kuigi tehnilised võimalused elektroonilise valvesüsteemi paigaldamiseks aadressil xxx on olemas. N.A pere, kus on kaks last, elab Tallinnas. Pärnu korter on ülerahvastatud ning kinnipeetava magamiskoht saab olla vaid ema ja tema abikaasa magamistoas. Mõlemas peres, nii Pärnus kui Tallinnas, on raske majanduslik olukord. Kellelgi pereliikmetest ei ole tööd, elatakse toetustest, s.h. lastetoetustest. Ametnik peab ebaeetiliseks võtta perel kohustus täiskasvanud mehe ees laste huve kahjustades. Peale selle oli kinnipeetava käitumine antud dokumentide koostamise ajal ilmselgelt manipuleeriv ja mõjutada püüdev. Täitetoimikute andmetel on seisuga 20.11.2009.a. aktiivseid nõudeid üle 60 000 krooni. Kinnipeetava enda hinnangul on tal tasumata nõudeid 80 000 krooni ulatuses. Vabanemisfondis on kinnipeetaval 3 688.30 krooni. N.A avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.A on toime pannud ja süüdi tunnistatud I astme kuriteos.
lg 2 p 1 kohaselt võib I astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on N.A temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 1/2 seisuga 09.12.2009.a., seega on olemas formaalne alus tema vangistusest vabastamiseks. Positiivne on see, et vangistuses on N.A läbinud sotsiaalprogramme alkoholija narkosõltlastele, omandanud eesti keele algtasemel. Ta on kinnipidamiskohas töötanud. N.A on vabanedes olemas lähedaste toetus, nii ema kui isa on kinnitanud kohtule esitatud avaldustes, et nad on nõus oma poega toetama. Tal oleks võimalus asuda elama oma ema pere juurde, kui ruumikitsikuse tõttu võib see osutuda problemaatiliseks. Isiku ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega kontrollib kriminaalhooldusametnik, kas nimetatud elamispind vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning samuti selgitab välja kõigi nimetatud elamispinnal elavate täisealiste isikute nõusoleku. Käesolevas asjas on esitanud oma nõusoleku vaid N.A ema. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et teised korteris elavad täisealised isikud oleksid andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega ei ole täidetud oluline tingimus, et vabastada kinnipeetavat ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti peab kohus arvestama, et N.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Mõistetud karistused ei ole senini positiivset mõju avaldanud ning ta on alati jätkanud uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipidamiskohas on 2009.a. teda 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Aastate jooksul on N.A näidanud oma käitumisega, et ei suuda elada seaduskuulekalt ega ole seega usaldusväärne selleks, et teda vabastada ennetähtaegselt. Eeltoodud asjaolude kogumis on kohus seisukohal, et jätkuvalt eksisteerib oht, et kinnipeetav võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid. Tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal võimalik ega põhjendatud ning ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s: Jätta vabastamata N.A (IK xxx) temale Harju Maakohtu 11.09.2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.