järgi trahviga 600 krooni; 08.10.2009.
järgi trahviga 600 krooni; 23.10.2009.
2 1-08-14956 S.I seletas 02.04.2009.a ja 25.08.2009.a registreerimistele mitteilmumist unustamisega. Ta ei ilmunud 09.06.2009.a registreerimisele, kuna kuni kella 14.00 viibis Narva Kutseõppekeskuses. Hooldusalune S.I 11.01.2010.a kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse sai kätte tema ema 23.12.2009.a. Mitteilmumiste põhjuste kohta S.I kohtule ei teatanud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.01.2010.a tagaotsitavaks ja tema tabamisel võeti ta vahi alla. kohtumäärusega kuulutati S.I Kinnipidamise protokolli kohaselt peeti S.I kinni 25.01.2010.a. Kohtuistungil kriminaalhooldaja ei toeta oma erakorralise ettekande rahuldamist ning jätab selle küsimuse lahendamise kohtu äranägemisele. Kriminaalhooldusalune S.I tunnistas kohtuistungil, et ta rikkus kontrollnõudeid. Põhjust, mille kohaselt ta ei ilmunud registreerimisele, seletada ei saa. Ta ei elanud kodus, sellepärast ei teadnud kohtuistungi toimumise ajast. Ta elab vanaemaga. Ta ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega, palub anda temale viimast šanss. Lubab ilmuda registreerimistele kriminaalhooldusosakonda. Tunnistaja Natalja S.I seletas, et tema pojatütar Karina elab temaga koos 6 kuud. Ta õpib Narva Kutseõppekeskuses. Talle väga meeldib õppida. Tunnistaja teadis, et Karinal tuleb käia kriminaalhooldusosakonnas ennast registreerimas. Ta ei saa öelda seda, miks ta ei käinud Karinaga koos registreerimistel. Tunnistaja ei teadnud mitte midagi kohtukutsest. Karina vanematel on alkohooliga probleemid. Kriminaalhooldajaga tunnistaja ei ole kohtunud. Prokurör on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne S.I suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. S.I ei täitnud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid, ta ei ilmunud korduvalt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Karina ei toonud mingit mõjuvaid põhjusi kontrollnõuete rikkumiste kohta. Kõik tema seletusi on paljasõnalised ning mitteveenvad. Seega palub prokurör pöörata karistus täitmisele. Kaitsja ei ole nõus esitatud erakorralise ettekande rahuldamisega. Palub jätta ta rahuldamata. Karina elab koos vanaemaga, õpib Narva Kutseõppekeskuses. Ta tunnistas oma süüd, kahetses. Tuleb anda talle šanss oma elu parandada. Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraline ettekanne S.I karistuse täitmise pööramisest on põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. Kohus tuvastas, et S.I rikkus korduvalt KarS § 75 lg 1 p 2 ettenähtud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud õigeaegselt kriminaalhooldusosakonda registreerimistele: 02.04.2009.a, 23.04.2009.a (kutse alusel), 09.06.2009.a, 25.06.2009.a (kutse alusel), 01.07.2009.a (korduva kutse alusel), 10.07.2009.a (teise korduva kutse alusel), 25.08.2009.a, 12.11.2009.a. Samuti S.I rikkus 3 1-08-14956 kohtu poolt määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri andmetel ta on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Alkoholiseaduse § 71 järgi. Samuti ei ilmunud ta kohtuistungile, seoses sellega kuulutati ta tagasiotsitavaks ning muudeti temale tõkend vahistamiseks. Vaatamata sellele, leiab kohus, et S.I-le tuleb anda viimane šanss oma käitumise parandamiseks ning katseaja edukalt lõpetamiseks. S.I tunnistas oma süüd, kahetses tehtut, lubab täita edaspidi kontrollnõudeid ja kohustusi korralikult. Kohus võtab arvesse tema alaealisust, samuti seda, et ta õpib Narva Kutseõppekeskuses, elab vanaemaga koos, vanaema sõnadel ta on muutunud end paremaks. Kohus on seisukohal, et vahistamises viibitud aega on piisav selleks, et teha vastavaid järeldusi oma edasise käitumise kohta. Lähtudes ülalmainitust, arvestades S.I seletusi, kriminaalhooldusametniku, kaitsja ja prokuröri arvamusi, leiab kohus, et tuleb keelduda kriminaalhooldusametniku taotlusest kohtuotsuse täitmisele pööramisest S.I suhtes, anda temale viimane võimalust end parandada ning rahuldavalt läbida katseaeg lõpuni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud riigi kanda. KarS § 74 lg 4 alusel kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3. Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.