järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna ringkonnaprokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav A.I Kaitsja elukoht ja aadress: XXXXXXXX X-XX, isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 12.10.2005. a otsusega
järgi 3 kuu vangistusega
alusel tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.I
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.I ei pane 20 (kahekümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta A.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuulist vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui A.I ei pane 20-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et A.I, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et A.I on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada A.I
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525 krooni. Menetluskuludeks on veel kaitsjatasu 2086.80 krooni. A.I on 60% töövõimetu. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 2299 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine A.I-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda. A.I sissetulekud ei võimalda ka sundraha ühe korraga tasumist, mistõttu tuleb talle anda võimalus selle tasumiseks ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades 652.50 krooni kaupa. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.