1-10-2166/4

(09230118757)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi J.H süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi Käskmenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav J.H Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: RCC , elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2009 kuni 07.11.2009, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 07.11.

1. Varasem karistatus:
2. Pärnu Maakohtu 03.03.1998 otsusega KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 1 aastase katseajaga.
3. Viljandi Maakohtu 18.02.1999 otsusega KrK § 202 lg 1 järgi vabadusekaotus 3 kuud, KrK § 41 alusel liitkaristus vabadusekaotus 1 aasta 1 kuu.
4. Viljandi Maakohtu 21.02.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3; § 2071 lg 2 p 2 järgi, KrK § 40 lg 1 alusel rahatrahv 7200 krooni, Viljandi Maakohtu 13.02.2003 määrusega asendatud arestiga 2 kuud ja 6 päeva.
5. Viljandi Maakohtu 29.05.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 4 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga.
6. Pärnu Maakohtu 08.11.2001 otsusega KrK § 142 lg 2 p 1, 2, 3, 4; § 195 lg 2; § 108 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 4 kuud 28 päeva. 1
7. Pärnu Maakohtu 26.07.2005 otsusega KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi vangistus 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga. Väärteokorras karistatud 2 korda rahatrahvidega, trahvid tasutud. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON
8. J.H süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 (viis tuhat) krooni.
9. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.11.2009 kuni 07.11.2009, so 2 päeva, arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, so kokku 6 päevamäära, lugedes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 94 (üheksakümmend neli) päevamäära ulatuses, so 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „J.H, 1-10-2166, rahaline karistus“.
10. J.H suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
11. J.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.H, 1-10-2166, sundraha“.
12. J.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.H, 1-09-6457, kaitsjatasu“.
13. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast, millisest päevast algab otsuses märgitud rahaliste nõuete täitmise tähtaeg. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: J.H süüdistatakse selles, et tema 06.11.2009 kella 20.32 ajal pani toime vägivalla avalikku korda kaitsva muu isiku vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega ja nimelt: viibides 06.11.2009 kella 20.32 ajal Tallinnas, Endla 3 asuva maja juures liinibussis nr 16, 2 eiras sõidupileteid kontrolliva Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti töötaja Liivi Henn’i palvet siseneda Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti sõidukisse ja lükkas Liivi Henn’i enda eest ära, seejärel lõi jõuliselt rusikaga vastu rinda Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti töötajale Maksim Starostenkole, kes oli L.Henn’ile appi tulnud, tekitades M.Starostenkole füüsilist valu. Seega J.H pani toime vägivalla avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis on KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kannatanu Maksim Starostenko, tunnistaja Liivi Henn ütlustega, kahtlustatava J.H süüd tunnistavate ütlustega on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta. Prokurör on oma karistusettepanekus karistuse määra ja liigi osas märkinud, et J.H omab alalist elukohta, töötab RCC . Viimati 04.01.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt määratud rahatrahv on täies ulatuses tasutud. J.H pani toime II astme kuriteo, mille tõendamise asjaolud on selged. Juhindudes KrMS § 251 lg 1 prokuröri abi leiab, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb kohtult lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lähtudes KrMS § 252 lg 1 p 5 teeb prokurör Harju Maakohtule ettepaneku karistada J.H KarS § 274 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on miinimumpäevamäär 50 krooni ja rahalise karistuse suuruseks jääks 5000 krooni. Juhindudes KarS § 68 lg 1 sätetest arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 06.11.2009 - 07.11.2009, kokku 2 päeva, s.o. 6 päevamäära, kuna ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära, s.o. 300 krooni ja karistada süüdistatavat rahalise karistusega 4700 krooni. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat on varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning viimane kord Pärnu Maakohtu 26.07.2005 otsusega. Pärast seda on süüdistatav toime pannud ühe väärteo, mille eest on teda karistatud Põhja Politseiprefektuuri 04.01.2009 otsusega ning 300 kroonine rahatrahv on tasutud 20.01.
14. Seega on teda karistatud enam kui aasta tagasi ning kriminaalasjas puuduvad karistusandmed hilisemate süütegude toimepanemise kohta, va menetlusesemeks olev kuritegu. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süüdistatava karistusandmeid ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo süü suurust, puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab süüdistatava süü suurust ja süüdistatava sissetulekute vähesust arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Märt Toming kohtunik 3