1-08-12923/10

Nr. 1-08-12923 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 16.detsembril 2009.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul tõlk Natalja Tselikova prokurör Alar Häidberg osavõtul arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu I.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist leidis: I.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 29.10.2008.a. otsusega KarS § 331 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuu ja 4-päevase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.10.2008.a ja lõpeb 02.05.2010.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis võimalus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist 2/3 karistusaja ärakandmisel 30.10.2009.a. I.K on varem kriminaalkorras karistatud: 1) 21.12.1995.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 140 lg 2 p 1, 2, 3; § 197 lg 2 p 2 järgi 2 aastat 9 kuud vabadusekaotust; 2) 31.05.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 8 aastat vabadusekaotust; 3) 10.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 2102 lg 2 p 1, 2, 4 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel 8 aastat vabadusekaotust; 4) 09.01.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 331 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 2 aastat 9 kuud ja 24 päeva vabadusekaotust. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt on I.K distsiplinaarkorras karistatud kolmeteistkümnel korral. I.K puuduvad Eestis lähedased isikud, kõik lähisugulased on kolinud elama Iisraeli. Soovib koheselt pärast karistuse ärakandmist elama asuda perekonna juurde x linna Iisraeli. Kinnipeetav ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ning ei ole endale töökohta vabaduses otsinud. Vabanemisel puudub I.K Eestis nii elu- kui töökoht. Väidetavalt olemas võimalus leida tööd Iisraelis. Täidab individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärke osaledes tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ning motiveeritud edaspidi käituma õiguskuulekalt. Väidetavalt on omandanud erinevatel kursustel katlakütja ja kokk-kondiitri kutse. Ametlikult kunagi töötanud ei ole. Suurem osa sissetulekutest tuli ebaseaduslikul teel. Toimetulekut mõjutavaks teguriks võib pidada narkootiliste ainete tarvitamist. Narkosõltuvust ise eitab. Tartu Vangla 10.09.2009.a. andmetel on hüvitamata rahalisi nõudeid 298 764.69 krooni, vabanemisfondis on 5173.80 krooni. Uute kuritegude riski tõstab narkokuritegude toimepanemine nii vabaduses kui vangistuses viibides. Kriminaalhooldusametnik ei toeta I.K tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Ennetähtaegse vabanemise korral on I.K ainsaks elatusallikaks vabanemisfondi laekunud raha. I.K käitumist vabaduses võivad mõjutada kuritegelik tutvusringkond, kindla elukoha ja toetava lähivõrgustiku puudumine ning väljakujunenud käitumismuster, mis soodustab uue kuriteo sooritamist. I.K avaldas kohtuistungil, et soovib enda vabastamist ennetähtaegselt. Ta soovib asuda elama Eestis ja tal on võimalik saada tööle. Kinnipeetava väitel lubas tema ema tulla Iisraelist Eestisse ja olla talle toeks vabanemisel. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.K kannab karistust I ja II astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud seaduses ettenähtud osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Positiivsena tuleb märkida, et I.K on kinnipidamiskohas läbinud kursused, ta töötab ja tal on vabaduses olemas lähedased, kellega ei ole tema suhted vangistuses olles katkenud. Samas peab kohus vajalikuks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel I.K suhtes, et isikut on kinnipidamise ajal karistatud distsiplinaarkorras paljudel kordadel. Kriminaalkorras on teda karistuse kandmise ajal karistatud 2 korral narkootikumidega seotud kuritegude eest. Toimiku materjalide põhjal on I.K nii kinnipidamiskohas kui enne seda, vabaduses, tarvitanud narkootikume. Kohus leiab, et I.K senine käitumine näitab, et ta ei soovi ega suuda kinni pidada kehtestatud reeglitest ega õiguskorrast. Varasemalt kriminaalkorras 4 korral karistatud isikuna ei ole ta teinud eelnevalt mõistetud karistustest mingeid järeldusi ja on isegi kinnipidamiskoha tingimustes jätkuvalt toime pannud seadusrikkumisi. Tema poolt toimepandud kuritegusid iseloomustavad narkootikumid ja raske vägivald. Kohus peab eriti rangelt suhtuma isikute ennetähtaegsesse vabastamisse, kes on vabaduses toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Arvestades I.K kohtuistungil avaldatut leiab kohus, et tema võimalik elu-ja töökoht vabaduses on suuresti küsitavad. Kinnipeetav on avaldanud varasemalt, et soovib peale vabanemist koheselt lahkuda Eesti Vabariigist. Selline reaalne võimalus oleks tal tänu lähedaste elamisele Iisraelis ka olemas. Kohtuistungil, olles aru saanud, et sellistel tingimustel ei tuleks tema ennetähtaegne vabastamine kõne alla, ta oma endist seisukohta ei kinnitanud. Seega, jätkuvalt arvestades isiku võimalusega lahkuda Eestist ning tema meelestatusega, oleks edasine karistuse kandmine vabaduses tõsiselt kahtluse all. Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et jätkuvalt eksisteerib oht, et kinnipeetav võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid või lahkuda karistust lõpuni kandmata Eestist. Tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ja tingimustel ei ole otstarbekas ning ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata I.K (IK XXX) temale Harju Maakohtu 29.10.2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaja lõppemist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik