järgi ning talle mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendati M.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 716 tundi, mis tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 27.06.2008.a. 05.01.2009.a. esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles M.E suhtes karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 13.01.2009.a. määrusega pöörati M.E-le 19.06.2008.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 11 kuud 20 päeva vangistust täitmisele. Määruse kohaselt oli M.E kohustatud ilmuma Tartu Vanglasse karistust kandma hiljemalt 13.02.2009.a. Kuna nimetatud ajaks M.E Tartu Vanglasse karistust kandma ei ilmunud, siis 21.02.2009.a. toimetati sundtoomisega M.E Tartu Arestimajja ning sama kuupäeva loetakse M.E karistusaja alguseks. M.E karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 09.02.2010.a. M.E on varem kriminaalkorras karistatud: 1. 23.11.2005.a. Tartu Maakohtu poolt
, § 120 järgi
lg 1 ja § 74 alusel tingimisi vangistus 9 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; pööratud täitmisele 12.06.2006.a. Tartu Maakohtu määrusega; 2. 16.05.2006.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, järgi
Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega; pööratud täitmisele 13.01.2009.a. Tartu Maakohtu määrusega. M.E on korduvalt väärteokorras karistatud. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt ei ole M.E-le vangistuse jooksul määratud distsiplinaarkaristusi ja vangistuse ajal ei ole olnud vajalik sekkumine riskide maandamiseks. Iseloomustuse kohaselt ei ole M.E esinenud ka probleeme narkootikumidega. Kokkusaamisi on kinnipeetaval Tartu Vanglas toimunud elukaaslase, oma ema ja tuttavatega. Vabanedes soovib M.E asuda elama elukaaslase juurde Tartu maakonda Vara valda kolmetoalisse korterisse, kus elab ka elukaaslase kooliealine poeg. Suhted elukaaslasega on kinnipeetaval enda sõnul korras. Vabaduses planeerib M.E hakata elatuma juhutöid tehes ning enda sõnul on tal olemas ka tööalased kokkulepped Tartu Õlletehase logistikakeskuses. Vabaduses olles oli kinnipeetav töötu. Vanglas kannab M.E karistust teist korda. Kriminaalkorras tingimisi vangistusega karistatuna pani kinnipeetav kriminaalhooldusel olles toime uue rikkumise, mis seisnes käitumiskontrolli nõuete mittetäitmises. Nüüdseks on isik enda sõnade kohaselt aru saanud kriminaalhoolduse vajalikkusest. M.E on emotsionaalselt stabiilne, psühholoogilisi probleeme ei ole esinenud, tervise ja emotsionaalse seisundi asjaolud ei viita ohtlikkusele, suhtlemisel vanglaametnikega on koostöövalmis ja avatud ning tema käitumine ja hoiakud ei viita agressiivsusele või enesevalitsuse kaotamisele. Samuti oskab kinnipeetav oma käitumist vastavalt olukorrale kohandada. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt seisneb oht isiku poolt vägivalla kasutamise võimaluses tervisekahjustuste ning valu tekitamisel. Ohtu vähendavateks teguriteks on motivatsioon muutumiseks, oma tegude mõistmine, stabiilne majanduslik toimetulek, suhted lähedastega ja alkoholist loobumine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta M.E ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Iseloomustuse kohaselt on M.E vangistuse ajal regulaarselt suhelnud oma ema ja elukaaslasega. Vabanemisel plaanib M.E asuda elama koos elukaaslasega viimasele kuuluvasse kolmetoalisse korterisse aadressil xxx. Elukaaslasega on M.E suhe toiminud 9 aastat ning kuigi varasemast kriminaalhoolduse toimikust nähtub, et kinnipeetav on oma elukaaslase vastu vägivaldne olnud, ootavad lähedased enda sõnul M.E vabanemist väga. Tartu Vangla kontaktisiku Erge Viiklaiu sõnul on kinnipeetav vanglas käitunud vaikselt ja tagasihoidlikult. Üheski programmis ega väljaõppes ei ole ta osalenud, kuna kannab alla üheaastast karistust, kuid enda sõnul on kinnipeetav palunud kokkusaamist vangla sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga, mida ei ole talle aga võimaldatud. Ametlikku töökohta M.E olnud ei ole, vabaduses elatus ta juhutöödest ning enda sõnul omandab ta keevitaja kvalifikatsiooni. Samuti ei ole M.E vabanemise korral kindlat töökohta, kuid isik ise usub, et leiab töökoha väga kiiresti kuna paljudel tema sõpradel on oma firmad, kus tal oleks võimalus tööd saada. Ühtegi kindlat kontakti ega kokkulepet ei oska kinnipeetav aga nimetada. Vabanemisel plaanib M.E teha ka elukaaslasele kuuluvas korteris remonti. Iseloomustuse kohaselt ilmnes kriminaalhooldusametniku kodukülastuse käigus, et 27.10.2009.a. seisuga oli xxx asuv korter elamiskõlbmatu – selles puudus vesi ja elekter, mis on välja lülitatud tasumata arvete tõttu ning korter on aastaid remontimata. M.E elukaaslane elab kriminaalhooldusametniku iseloomustuse kohaselt kinnipeetava ema juures sotsiaalkorteris ja xxx asuv korter seisab tühjana. Kinnipeetava elukaaslane ja ema elatuvad viimase pensionist ning kinnipeetava vabanemise korral ei ole lähedastel võimalik teda majanduslikult toetada. Kohtutäiturite andmebaasi kohaselt on M.E suhtes täitemenetluses rahalisi nõudeid kokku summas 28 455,30 krooni ning kinnipeetav plaanib vabanemisel tasuda kõik need rahalised nõuded mõne kuu jooksul. SA TÜ Psühhiaatriakliinikust kriminaalhooldusametnikule saadetud vastuse kohaselt on M.E diagnoositud kerge vaimne puue. Kinnipeetava sõnul on tema tervislik seisund normaalne, tal on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, millest tulenevalt on ta ka õigusrikkumisi toime pannud, kuid praeguseks hetkeks on ta enda arvates suutnud alkoholist loobuda ja ei hakka seda ka vabaduses tarvitama. Vara valla sotsiaalnõuniku V. T. sõnul on M.E elukaaslasel probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida peab kriminaalhooldusametnik uue kuriteo riskifaktoriks, arvestades ka kinnipeetava enda võimalikke probleeme alkoholi tarvitamisega. M.E on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning vabaduskaotuslikku karistust kannab ta teistkordselt. Kinnipeetav on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole täitnud selle nõudeid ning karistused on pööratud täitmisele. Ennetähtaegselt soovib M.E vabaneda, kuna on enda sõnul praeguseks oma varasemast käitumisest järeldused teinud ja kavatseb edaspidi elada seadusekuulekalt. Eelpooltoodust tulenevalt peab kriminaalhooldaja uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriteks M.E lisaks võimalikele alkoholiprobleemidele ka töökoha ja sotsiaalsete garantiide ning elamiskõlbuliku elukoha puudumist, isiku pikaajalist õigusvastast käitumist ja tema ebarealistlikke ootuseid hakkamasaamisele vabaduses. Seega, arvestades kinnipeetava seniseid õigusrikkumisi, keerulist tööturusituatsiooni ja rahaliste ressursside puudumist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku mitte vabastada M.E ennetähtaegselt. M.E kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks elama elukaaslasele kuuluvasse korterisse Varale ning asuks korterit remontima. Tööd saaks ta oma sugulase juures. Ta avaldas, et peab oluliseks kriminaalhooldusel viibimist, et mitte jälle pahandustesse sattuda.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M.E on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises. Käesolevaks ajaks on M.E ära kandnud rohkem kui poole mõistetud karistusajast ning rohkem kui kuus kuud. Seega on olemas
lg 1 p 2 tulenev formaalne alus M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid, kinnipeetava ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et M.E ennetähtaegne vangistusest vabastamine katseaja kohaldamisega ei ole põhjendatud.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on M.E varem kriminaalkorras karistatud isik, talle on määratud kahel korral käitumiskontroll ja ühel korral on vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmise tõttu on mõistetud karistused pööratud täitmisele. Seega ei ole isik varasemalt mõistnud kriminaalhoolduse vajalikkust ja mõistetud karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, kuna isik on asunud toime panema uusi kuritegusid. Käesoleval ajal kannab M.E karistust isikuvastase süüteo toimepanemise eest. Nüüdseks on kinnipeetav enda sõnul teinud oma varasemast käitumisest järeldused, saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja kavatseb edaspidi elada seadusekuulekalt. Isikut ei ole käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ning Tartu Vangla kontaktisiku sõnul on M.E käitunud vanglas vaikselt ja tagasihoidlikult. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on M.E vangistuse ajal regulaarselt suhelnud oma ema ja elukaaslasega, samuti on olnud kokkusaamisi tuttavatega. Elukaaslasega on kinnipeetaval enda sõnade kohaselt suhted korras ja kuigi esitatud materjalidest nähtuvalt on M.E olnud oma elukaaslase vastu vägivaldne, ootavad lähedased tema vabanemist. Vabanemise korral plaanib M.E asuda koos elukaaslasega elama elukaaslase korterisse aadressil xxx. Asja materjalidest nähtuvalt on nimetatud korter elamiskõlbmatu ja ka kinnipeetava elukaaslane ise elab praegu kinnipeetava ema juures sotsiaalkorteris, kuid M.E plaanib vabanemisel teha nimetatud korteris remonti. Ametlikku töökohta M.E olnud ei ole, vabaduses olles elatus ta juhutöödest ning ka käesoleval ajal vabanemise korral ei ole tal kindlat töökohta ootamas. Kuigi kinnipeetav ise usub, et ta leiaks töökoha kiiresti, ei oska ta nimetada ühtegi kindlat kontakti ega kokkulepet, mis kinnitaksid isiku juttu töökoha leidmise võimalustest. Esitatud materjalidest nähtuvalt on M.E suhtes välja mõistetud ka rahalisi nõudeid, kohtutäiturite andmebaasi kohaselt summas 28 455,30 krooni, mis kõik plaanib kinnipeetav tasuda peale vabanemist mõne kuu jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole M.E ema ja elukaaslane võimelised teda vabanemise korral majanduslikult toetama, kuna mõlemad naised elatuvad kinnipeetava ema pensionist ja kinnipeetava elukaaslane ise tööl ei käi. Eelnevast tulenevalt on kohtul kahtlusi selles, kas isik hindab oma väljavaateid vabaduses hakkamasaamisele objektiivselt ja realistlikult. Samuti on tingimisi ennetähtaegse vabanemise takistuseks asjaolud, et elukoht, kuhu isik plaanib vabanemise korral elama asuda, on elamiskõlbmatu ning vajab ilmselt täiendavaid investeeringuid, mida kinnipeetaval rahaliste ressursside puudumise korral ei ole võimalik teha. Isik ei ole esitanud kindlaid andmeid selle kohta, et talle oleks vabanemise korral töökoht garanteeritud, mis seab kahtluse alla selle, kas kinnipeetav suudab vabanemise korral majanduslikult hakkama saada ja tasuda tema suhtes täitemenetluses olevaid nõudeid ning korterikulud, nagu kinnipeetav ise planeerib. Asja materjalidest nähtuvalt on M.E diagnoositud kerge vaimne puue. Kinnipeetava enda sõnul vajaks ta psühhiaatri abi kuna on viimasel ajal hakanud ebaadekvaatselt käituma. Narkootikumidega seotud probleeme M.E Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole, kuid kinnipeetav ise tunnistab, et tal on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, millest tingitult on ta toime pannud ka õigusrikkumisi. Kinnipeetav ise arvab, et on praeguseks ajaks suutnud alkoholist loobuda ning usub, et saab ilma alkoholi tarvitamiseta hakkama ka vabaduses olles. Samas aga võib asja materjalidest nähtuvalt olla kinnipeetava elukaaslasel probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mistõttu võib see osutuda riskifaktoriks kinnipeetava enda suhtes, kuna see võib avaldada talle alkoholist loobumisel negatiivset mõju. Arvestades eelnevat elukäiku, tervislikku seisundit, kuriteo toimepanemise ajaolusid ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalusi vabaduses olles ei pea kohus põhjendatuks M.E ennetähtaegset vabastamist kuna puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ja samuti ei ole sotsiaalsed tingimused M.E edasist seadusekuulekat toimetulekut toetavad. Kinnipeetaval on küll olemas lähedaste moraalne toetus, kuid lähedased ei saa teda toetada materiaalselt, kinnipeetaval ei ole vabanemise korral kindlat töökohta ja tema elukoht vabanemise korral on elamiskõlbmatu ning vajab täiendavaid investeeringuid. Positiivne on M.E puhul asjaolu, et ta on enda sõnul praeguseks varasemast käitumisest järeldused teinud ja kavatseb edaspidi elada seadusekuulekalt, soovib võimalikult kiiresti tasuda temalt välja mõistetud rahalised nõuded ning on nõus võtma endale katseajaks lisakohustusi. Samas aga nähtub asja materjalidest ja kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetava ootused vabaduses hakkamasaamisele on paljuski ebarealistlikud ning seetõttu on kohtul mõningaid kahtlusi ka selle kohta, kas isik suudab objektiivselt hinnata oma varasemat käitumist ja suunata vastavalt oma hoiakuid ja tegevusi tulevikus. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata M.E (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 19.06.2008.a. otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 13.01.2009.a. määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.