1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-21066 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-21066 (0

§ 422

lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav N.F, ik.xxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Kaitsja Vandeadvokaat 7 korral, Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.F kuriteos

§ 422lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta N.F-ile mõistetud vangistus tingimisi 24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades N.F’ i katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada N.F’ it katseajal järgima järgmisi 2 kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg2 p2 alusel määrab kohus, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus määrab, et N.F’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. N.F anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.

1. jaanuarist 2010.a. Kohtuotsuse jõustumisel N.F’ i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada. Välja mõista N.F’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muu menetluskuluna 6529 (kuus tuhat viissada kakskümmend üheksa) krooni 50 senti. Sundraha ja muu menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-21066, isik kelle eest tasutakse – N.F, nõude liik – sundraha, muu menetluskulu. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta kohtueelses ja kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasud riigi kanda. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon 3 esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik N.F ’ it süüdistatakse selles, et tema alaealisena ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning isikuna, kelle ühest grammist verest leiti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 848T alusel etanooli 2,12+-0,06 mg/grammi kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon veres mitte vähem kui 2,06 mg/grammi kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ juhtis N.F 24.augustil 2009.a kella 07.45 ajal Saare maakonnas Lümanda vallas TiirimetsaLümanda tee 6,7-ndal kilomeetril liikudes Tiirimetsa suunas sõiduki registreerimistunnistuse alusel K.P. `ile kuuluvat, kuid faktiliselt tema enda seaduslikus valduses olevat sõiduautot Ford Fiesta Soome Vabariigi registreerimismärgiga VRP818 alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, liikudes lubatust suurema sõidukiirusega, ei tulnud oma puudulike juhtimiskogemuste tõttu toime sõiduki juhtimisega valitud sõidukiirusel, mistõttu sõiduk kaotas kruusateel juhitavuse, sattus külglibisemisse ning kaldus teelt välja paremale poole kraavi, kus rullus üle katuse ning paiksus vastu teetammi ja puid, põhjustades liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sõiduauto deformeerus, tekitades sõiduki tagaistmel vasakul istunud kaassõitjale L.T.`le üle 4 kuu kestusega pikaajalised tervisekahjustused, s.o raske kehalise haiguse – lülisamba III nimmelüli kompressioonimurru 1/3 lüli ulatuses, parema V, VI roide murru koos parempoolse õhkrinnaga, parema rangluu nihkumisega murru, parema õlaliigese nihestuse ning nahamarrastused kehatüvel ja põrutushaavad vasakul ülajäsemel, samuti sõiduki tagaistmel paremal istunud kaassõitjale T.Š.`ile eluohtlikud tervisekahjustused – peaajupõrutuse koos koljuluude murdudega vasakul pool eesmises ja keskmises koljuaugus, vasaku oimuluu murru ja näokoljuluude murru ning rindkere põrutuse koos põrutuskolletega vasakus kopsus, rikkudes oma tegevusega: Liiklusseaduse § 2 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; Liiklusseaduse § 7 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peavad liiklejad oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada inimest või kahjustada vara; Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; Liiklusseaduse § 22 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus; Liiklusseaduse § 47 lg 1 nõudeid, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis; Liiklusseaduse § 47 lg 5 ja Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, sõiduki seisundit, veose iseärasusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, kusjuures juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad; 4 Liikluseeskirja § 42 nõudeid, mille kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, samuti Liikluseeskirja § 68 nõudeid, mille kohaselt on juht kohustatud enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit ning sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. Sellise tegevusega N.F, rikkudes mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid, millega ettevaatamatusest põhjustas kahele inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime Karistusseadustiku § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on saatnud toimiku N.F’ i süüdistuses

§ 422

lg1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. N.F on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav N.F ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid N.F’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus N.F’ ile nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§-de 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga. Määrata, et N.F kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. N.F selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. N.F on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga, karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav N.F, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et N.F tuleb süüdi tunnistada

§ 422

lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanud on andnud nõusoleku asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Kriminaalasjas ei ole kannatanud N.F-i vastu tsiviilhagi esitanud, väites, et on oma nõuded esitanud kindlustusfirmale. Eesti Haigekassa on avaldanud, et kannatanu T.Š.`ile tekitatud tervisekahjustuste tõttu on Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla ravikulusid summas 33 280 krooni, Sihtasutusele Kuressaare Haigla ravikulusid summas 297 krooni ja apteekidele soodusretseptide eest summas 882,20 krooni /tl 106/, mistõttu Eesti Haigekassa on antud juhtumiga seoses kandnud kulutusi kogusummas 34459,20 krooni /tl 87/, mis tuleb N.F-i poolt hüvitada. Eesti Haigekassa arvelduskonto number on 10022088784002 SEB Pangas. Eesti Haigekassa on avaldanud soovi, et tsiviilhagi esitamise otsustamiseks tuleks nendele saata jõustunud kohtuotsuse ärakiri. 5 KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub N.F ’ ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 175 kohaselt on menetluskuludeks ka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu, muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on veel sellisteks menetluskuludeks: EKEI Alkoholiuuringu akti nr 848T teostamise tasu summas 226.-krooni /tl 10 ja tl 13/; Eriarsti vastuvõtu tasu ning analüüsi saatmisega seotud kulud kogusummas 553,50 krooni /12/; ekspertiisitasu seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 69 teostamisega /tl 54-56/ summas 2875.- krooni /tl 57/; ekspertiisitasu seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 68 teostamisega /tl 58-60/ summas 2875.- krooni /tl 61/; riigi õigusabi tasu vandeadvokaat Vahur Tänav`ile summas 350.-krooni /tl 74-75/. Kokku kulud 6879.50 krooni. KrMS § 180 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdistatav. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav N.F on kuriteo toimepannud alaealisena. Käesoleval ajal temal töökoht puudub. N.F-ilt on juba sundraha riigituludesse summas 6525 krooni ja muude menetluskuludena ekspertiiside tasud riigituludesse väljamõistetud. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kohtulikus menetluses peab süüdistataval olema kaitsja. N.F on algusest peale oma süüd tunnistanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtueelses ja kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasud võib jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik 6