← Eesti

1-08-6241/12

Obsah (5)§ 75§ 78§ 199§ 263§ 76

Kriminaalasi nr 1-08-6241 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2010.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-08-6241 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekr

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426,§ 432 Vabastada L.I, isikukood: XXX, talle Pärnu Maakohtu Kuresaare kohtumaja 03.06.2008. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 22.08.2011.a.

§ 78p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada L.I täitma katseaja jooksul

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg.

2 p. 2, 4, 5 ja 7 alusel määrata L.I-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või registreerima ennast töötuna arvele sama tähtaja jooksul; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja vajalikuks peab; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. L.I katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Ulvi Kuuse (Kuusk) järelevalve alla. L.I-lt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber

  1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 20.01.
  2. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht L.I tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu Kuresaare kohtumaja 03.06.2008.a otsusega

§ 199lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) 01.06.2007.a kohtuotsusega (kriminaalasi nr 1-07-6923) mõistetud ärakandmata liitkaristus vangistus 2 aastat 10 kuud 20 päeva, suurendades käesoleva kohtuotsusega uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 2 kuud 20 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.2008.a ja lõpeb 22.08.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 12.01.2010.a. L.I varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 08.08.2001.a Saare Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel 10 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 02.12.2003.a Saare Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja § 25 lg 1, 2 alusel6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 09.02.2004.a Tartu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 1, 2 alusel 10 kuud ja 28 päeva vangistust; 4) 01.04.2004.a.

Saare Maakohtu poolt

§ 263

p 1,4 alusel 1 aasta 10 kuud 28 päeva vangistust (vabastatud tingimisi enne tähtaega 15.04.2005.a); 5) 01.06.2007.a Pärnu Maakohtu (Kuressaare Kohtumaja) otsuse alusel mõistetud liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on L.I üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 23.11.2009.a noomitus keelatud esemete omamise eest. Kinnipeetav asub vabanedes elama vanaema juurde aadressil Smuuli 5-45, Kuressaare, kuni tekib võimalus isiklik elamispind saada. Enne vangistust tegi peamiselt juhutöid. Vangistuse ajal omandanud tisleri kutse ning läbinud programmid „Eluviisitreening“ ja „Kinnipeetava tööalane nõustamine vanglas“ ning hetkel omandab keevitaja kutset. Loodab leida töökoha ja jätkata keevitajaameti omandamist. Vangla hinnangul vajalik osaleda sotsiaalprogrammis „12 sammu“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 50 000 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Enda sõnul muutub alkoholijoobes agressiivseks ja lahendab probleeme füüsilise jõu abil. Soovib vabanedes saada alkoholiravi. Proovinud ka paar korda kanepit. Tunnistab oma süüd toimepandud kuritegudes. Mõistab, et riskifaktoriks on tegevusetus. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavad alkoholi tarvitamine, grupi mõju, varasem karistatus ja konfliktsituatsioonid. Kriminaalhooldusametnik toetab L.I tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht vanaema juures, kes kinnitas, et nõusolekut võtta L.I enda juurde elama, korter on 1-toaline. Ema ja kasuisa on valmis toetama isikliku elamispinna soetamisel. Kindel töökoht vabanemise korral puudub, kuid on olemas võimalus registreeruda Töötukassas töötuna. Eeliseks on puidutisleri kutse olemasolu ja keevitaja kutse omandamine. Kriminaalhooldusel rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tutvusringkonda kuulusid alkoholi liigtarvitavad ja seadusvastase käitumisega eakaaslased. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine, allumine kaaslaste negatiivsele survele ja suutmatus muuta oma käitumismustreid. Samas on L.I olemas toetavad peresuhted ja kindel elukoht ning vestluse põhjal kinnipeetavaga ning tema iseloomustusest nähtuvalt võib oletada, et ta võib vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; osaleda sotsiaalabiprogrammis ning ta peaks hoiduma suhtlemisest alkoholi tarvitavate isikutega. L.I seletas kohtuistungil, et ta on aru saanud oma kuritegude kahjulikkusest ja kahetseb neid. Ta on aru saanud, et alkoholi tarvitamise tõttu on tema elu selliseks kujunenud ja valmis alkoholist loobuma. Elama asub ta vanaema juurde. Ka varem on ta vanaema juures elanud. Loodab leida tööd ja tahab tööd teha. Prokurör leiab, et L.I ennetähtaegne vabanemine on ennatlik. Pikk katseaeg võib osutuda ülejõukäivaks. Kaitsja leiab, et kriminaalhoolduse toel ja lähedastel võimalik paremini kaasa aidata L.I resotsialiseerimisele. Ta on oma seniste eluviiside kahjulikkusest aru saanud ja soovib neid muuta.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et L.I on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. L.I kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud ½ karistusajast. Seega on olemas

§ 76lg 1 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Vang

S § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. L.I on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on tahe töötada ja seetõttu võimalus tööd leida. Kui töö leidmine osutub lühikese tähtajaga võimatuks, tuleb registreerida töötuna arvele. Sissetuleku olemasolu annab elatusvahendid. Kriminaalhooldusametnik peab L.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks, kuigi vangla spetsialistid seda ei toeta. L.I on kehtiv distsiplinaarkaristus. L.I on valmis alluma kriminaalhooldusele. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Katseaeg, mille pikkus on kandmata jäänud karistusaja ulatuses, võimaldab pikemat kriminaalhooldust ja aitab kaasa resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel. Oma suhtumisest kuritegudesse ja alkoholiprobleemide teadvustamisest järeldub, et L.I on teinud järeldused oma seniste eluviiside suhtes. Uute kuritegude toimepanemine sõltub L.I-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Ene Muts täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.