10000 krooni. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 4.19.02.2009 a.
Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. süüdistusasja KarS § 424; § 329 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.R on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 27.09.2009.a. kella 15.38 ajal Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Jägala-Käravete tee 3.km-l mootorsõidukit Fiat Ducato reg.nr. xxx, olles alkoholijoobes ( alkoholi sisaldus väljahingatud õhus 1,19 mg/g laiendmääramatusega +/- 0,10 mg/g). Seega pani V.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest Samuti süüdistatakse V.R-i selles, et tema, olles karistatud 19.02.2009.a.
6.k. sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1.a. (kohtuotsus jõustus 27.02.2009.a.), hoidis kõrvale jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, nimelt uuesti juhtis 27.09.2009.a. kella 15.38 ajal Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Jägala-Käravete tee 3.km-l mootorsõidukit Fiat Ducato reg.nr. xxx, olles isik, kellelt on jõustunud kohtuotsusega sõiduki juhtimise õigus lisakaristuseks ära võetud. Seega pani V.R toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise . Süüdistatav V.R tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et 19.02.2009 a. kohtuotsusest oli teadlik, et temalt võeti mootorsõiduki juhtimisõigus. 27.09.2009 a. hommikul oli tal elukaaslasega tüli ja peale seda tarvitas pool liitrit viina koos Maksimi ja A iga. Siis asus sõidukit juhtima, et sõita Kuusalusse sõbra juurde. See oli mõttetu tegu. Teel purunes kaubiku rehv ja sõitis teelt välja piirdesse. Sõidukis viibisid liiklusõnnetuse ajal ka Maksim ja A . Õnneks keegi viga ei saanud, sest turvavööga olid kõik kinnitatud. Lisab kohtuistungil, et käesolevaks ajaks on Wismari haiglas läbinud alkoholivastase ravi. Kõik mõistetud rahalised karistused on tasunud. Kahetseb juhtunut ja alkoholi pole enam pruukinud ega soovi. Tunnistaja Maksim Küngas poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 27.09 toimus liiklusõnnetus autoga, mille juht oli V.R. Tema istus selles autos juhi kõrval ja temast teisel pool A S . Enne sõitma asumist kõik tarvitasid viina ja sõitma pidid V.R-i sõbra juurde. Tunnistaja A S poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad tunnistaja K ütlustega. Ta kinnitab ütlustega, et sõidukit juhtis V.R ja tema istus kabiinis K kõrval. Kõik olid joobnud olekus. Süüdistatava V.R süü on peale tema ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteo lõpetamise määruse, joobe tuvastamise tõendusliku alkomeetri protokolliga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga milles esimese osalisena sõiduki omanikuks V.R, fototabeliga / t.l. 4 – 12 / KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtueelse uurimise ajal süüdistatav kahetses tegu, samuti kahetses tegu ka kohtuistungil. Kohus arvestab karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab süüdistatava karistatust kahel korral samalaadsete kuritegude toimepanemiste eest, ta on käesolevaks ajaks nende kuritegude toimepanemiste eest mõistetud karistustest teinud positiivseid järeldusi, s.o. läbinud vabal tahtel alkoholivastase ravi, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, mõistetud rahaliste karistuste tasumist, puhtsüdamlikku kahetsust, uute süütegude toimepanemist katseajal, kohus leiab, et ta on eelnevast teinud positiivsed järeldused ja teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.R KarS 63 alusel KarS § 329 ja § 424 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ( päevamäär 225.00 krooni ) s.o. 33750 krooni. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära s.o. 22500 krooni. KarS § 66 alusel mõistetud rahaline karistus tasuda ositi võrdsetes osades 1 ( ühe ) aasta jooksul, kuid mitte vähem kui 1800 krooni kuus. Lõplikult rahaline karistus kanda 01.03.2011 aastaks. 2 Välja mõista V.R-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.R-ilt kaitsjatasu 420 krooni. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 4100064939 Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.