1-09-7897/18

1-09-7897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09-7897 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Paavi Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi P.J süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.augusti 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav P.J Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav P.J, ik. xxx, ei tööta, eluk. Xxxxxx xx x-xx xxxxxx, xxxxxxxx, varem 3-l korral kohtulikult karistatud, neist viimati 17.juunil 2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 114 p.4 järgi 8 a. pikkuse vangistusega, Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2008.a. määrusega vabastati 3 a. 9 kuud ja 29 päeva tingimisi enne tähtaega , vahi all viibib alates 21.veebruarist 2009.a. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Makohtu
3. augusti 2009.a. otsus P.J suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. novembril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
5. augusti 2009.a. otsusega tunnistati P.J süüdi KarS § 121 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg. 2 kohaselt, 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg.2 ja § 76 lg.6 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistust tähtajaga 4 a. 5 kuu ja 29 päeva. P.J tunnistati süüdi selles, et tema,
6. veebruaril 2009.a., xxxxxxx, xxxxxx xx xxx korteris, tõukas ja lõi 14.aasta vanust kannatanut D. T. vastu nina, jalaga ja rusikatega vastu selga, põhjustades kannatanule valu ja terviskahjustusi – ninaluu murru, verevalumid ninajuurel ja silmalaugudel, selja alaosas ning vaagna põrutuse. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav P.J ei vaidlusta oma süüd kannatanu D. T. peksmises ja tervisekahju põhjustamises ega sellele teole maakohtus antud juriidilist kvalifikatsiooni, vaid taotleb tähtajalise vangistuse asendamist rahalise karistusega. Apellandi põhjenduste kohaselt asetab tähtajaline vangistus tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Abikaasal ei ole üksi võimalik korteri soetamiseks võetud pangalaenu osamakseid tasuda. Kuna pangalaenu tagatiseks on 81 aasta vanuse vanaema korter võib ka tema oma korterist ilma jääda. Apellant kirjeldab pangalkaenu teenindamise võimalusi ja kavatsusi keevitaja kutsetunnistuse saamiseks ning töö leidmiseks Saksamaal. Apellandi hinnangu kohaselt ei allunud kannatanu D. T. vanematele. Suuri jõupingutusi nõudis apellandilt kannatanu õppima suunamine. Kodu korrashoiu suhtes oli kannatanu D. T. ükskõikne ja tegeles vaid arvutiga. Kannatanu D. T. on süüdistatavast kasvult suurem – jalanumber
7. Süüdistataval on jalanumber
8. Kuna kannatanu D. T. ema viibis Saksamaal, kulus süüdistatavalt palju hoolt ja tähelepanu kodule ja lastele. Süüdistatav soovib perekonda säilitada ega oska seletada, miks ta kuriteo toime pani. Apellant soovib läbimõtlematult toimepandud tegu heaks teha. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning pole alust selle muutmiseks. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtus selgunud ühtegi olulist asjaolu, mis karistuse mõistmisel jäänuks maakohtu tähelepanuta. Apellatsioonis kirjeldatud laenu võtmisest tingitud süüdistatava varalised kohustused olid maakohtule teada. Kohtuotsuse põhiosas on maakohus esitanud kaalutlused, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kohaldamine otstarbekas. Samuti on maakohus põhjendanud KarS § 56 sätestatud alustest lähtuvalt süüdistatava D. Andijenko karistamist tähtajalise vangistusega. Maakohus on õigesti järeldanud, et olukorras, kus karistuse kandmiselt vangistuses tingimisi enne tähtaega vabastatud isik paneb vabaduses viibides toime uue kuriteo, pole õigustatud ootus, et karistuse eesmärk on saavutatav varasemast leebema karistuse mõistmise ja eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse järjekordse kohaldamata jätmisega. Apellatsioonis väljendatud mure perekonna käekäigu pärast ja kuriteo toimepanemise kahetsust on maakohus arvestanud süüdistatava P.J karistust kergendava asjaoluna, millega põhjendati karistuse mõistmist alla KarS § 121 sanktsioonis seatud tähtajalise vangistuse keskmist määra. Süüdimõistetu karistust raskendavate asjaolude esinemist maakohus kindlaks ei teinud. Mõistetud tähtajalist vangistust on lühimenetluse korrale vastavalt ühe kolmandiku võrra lühendatud ning liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi õigesti moodustatud. Nõustudes täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nende asjaolude kordamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
9. augusti 2009.a. otsuse P.J suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER P. RANDMA