← Eesti

1-10-1461/4

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

Ärakiri 1-10-1461 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-1461(10257000033) Kohtukoosseis Koh

§ 424

järgi kiirmenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav N.E - elukoht * (kontakttelefon *), isikukood xxx, *, *, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaal- ja väärteomenetluse korras kehtivaid karistusi ei oma, 03.veebruarist 2010.a kell 17:40 kuni 04.veebruarini 2010.a kell 15:30 kahtlustatavana kinnipeetud Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista N.E

§ 424järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka N.E eelvangistuses viibimise aeg 34.02.2010.a, s.o 2 päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 jätta vangistus N.E suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 1 kuu 28 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui N.E 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Määrata N.E katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.

elama oma alalises elukohas *; 4.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 Ärakiri 1-10-1461 4.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.02.
  6. a.
  7. Kui N.E katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta N.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Välja mõista N.E-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10- ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 9.Jätta riigi kandma määratud kaitsjale makstud tasu 660 krooni.
  3. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 2 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus N.E `it süüdistatakse selles, et tema 03.veebruaril 2010.a kella 17:40 ajal juhtis Haapsalu linnas Tamme tänav 15 maja juures liikudes Tamme tänav 17A maja suunas A T`le kuuluvat, kuid faktiliselt tema enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Suzuki Baleno registreerimismärgiga 788SUZ isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,15 mg/l +- 0,10 mg/l, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,05 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ juhtis N.E mootorsõidukit liitris 2 Ärakiri 1-10-1461 alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega N.E, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus N.E-le nõutud karistus:

§ 424

jär gi kvalifitse erit av a kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka N.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 03.veebruarist 2010.a kell 17.40 kuni 04.veebruarini 2010.a kell 15.30 /tl 17/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 74

ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et N.E kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab N.E süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – N.E osas ei ole kohaldatud tõkendit, kuid ta on kahtlustatavana kinni peetud 3-4.02.2010, s.o. 2 päeva /tl 17/, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud Vastavalt Kr

MS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb N.E-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x4350):2= 3 262 krooni 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale T.Liiva N.E kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 1920 krooni ning kokkuleppe sõlmimise ja kohtuistungi tasu 540 krooni, kokku 2460 Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ja eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub N.E-lt väljamõistmisele 1800 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 660 krooni. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.