1-08-5508/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26jaanuaril 2010.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kaugkohtuistung 1-08-5508 Jüri Sakkart Marge Ojaäär Svetlana Hamaza Kohtuasja nr Kohtunik Kohtuistungisekretär Tõlk Prokuröri abi Kaitsja Kohtuasi Ave Arnim Irina Gromtsev Viru Vangla esitatud materjalid S.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.J (isikukood: XXX; viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus MÄÄRAS: Jätta S.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista S.J-ilt riigituludesse 300- krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „S.J 1-08-5508, kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Määrus saata Viru Vanglale, prokurörile ja S.J. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.12.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.J on tunnistati süüdi Viru Maakohtu 03.03.2009 a. kohtuotsusega nr.1-08-5508 KarS §118 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust ning KarS § 121 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti S.J-ile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg.1 ja 64 lg.1 alusel suurendati mõistetud karistust (4 aastat vangistust) Viru Maakohtu 29.01.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, s.o 1 aasta 10 kuu 15 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru 1 Maakohtu 29.01.2008 kohtuotsusega mõistetud ja seisuga 03.03.2009 a. ärakantud karistuse osa, s.o 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.01.2008, karistuse lõpp - 23.06.2011.a. S.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda 18 korda karistatud distsiplinaarkorras. Viru Vanglas viibides kinnipeetav õpib 8-s klassis. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust töötas mitteametlikult. Eriala puudub. Vabanemisel asub elama kasuisa juurde aadressil xxx xxx linnaosa xxx. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi. Vanglas läbis sotsiaalprogrammides ei osalenud. Viru Vangla ei toeta kinnipeetav vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta S.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist arvestades seda, et S.J puudub vanglast tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral kindel töökoht (sooritatud kuriteod on varavastased) ning seda, et S.J on kindel elukoht vabanemisel 1-ks kuuks, ja samuti lähtudes asjaolust; et eelnev allutamine käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik. Kriminaalhooldusametnik toetub oma otsuse tegemisel ka faktile, et kinnipidamiskohas viibimise ajal on S.J-ile määratud 18 distsiplinaarkaristust ja seetõttu on ennatlik tema ennetähtaegne vabastamine. S.J taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata: S.J on korduvalt karistatud, kuid pole hakanud käituma õiguskuulekalt. Viru Vanglas teda 18 korda karistatud distsiplinaarkorras. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused S.J vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kinnipeetaval on perekond. Vabanemisel ootab teda elukoht ja lähedase toetus. Samuti on oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik S.J suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud S.J, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et S.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetav 18 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega pole oma käitumisega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. S.J on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ja paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi 2 vangistusega jätkas kuritegude toimepanemist, mis räägib sellest et ta ei suuda hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest ega järgida kontrollnõudeid. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi kuritarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Peale seda puudub S.J vabanemisel kindel elukoht. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et S.J-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohtu hinnangul kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur kuna talle oli antud võimalus uue ja seaduskuuleka elu alustamiseks aga ta ei kasutanud seda võimalust. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada põhiharidust ja eriala ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades S.J-i poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Jüri Sakkart Kohtunik 3