järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav E.A elukoht: XXX; XXXXX XX-XX Tartu linn; isikukood: varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.A
järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui E.A ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta E.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
2 Kokkulepe
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. Lähtudes
§-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus E.A suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.A ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.A tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), joobeekspertiisi tasu 226 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. E.A töötasu on ca 15 000 krooni kuus. Tema ülalpidamisel on 2 last, lisaks tuleb tal tasuda eluaseme laenu ja autoliisingut, mistõttu käib talle kõigi menetluskulude korraga hüvitamine üle jõu. Kuna E.A on valmis vabatahtlikult menetluskulusid hüvitama, paludes sissetulekute vähesusest tulenevalt üksnes võimalust maksta neid ositi, tuleb talle selleks võimalus anda ja määrata need tasumiseks ositi 6 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.