MS § 238 lg 2,
lg 1 alusel vangistusega 1 kuu 27 päeva.
Tegemise tähtaeg 3 kuud. Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Tatjana Mironenkova erakorraline ettekanne nr 20814 J.Z-i suhtes rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.05.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-7716 tunnistati J.Z süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati J.Z vangistusega 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 20.05.2009.a kuni 22.05.2009.a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) kuu 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati J.Z-ile mõistetud karistus – 1 (üks) kuu 27 päeva vangistust – 114 (ükssada neliteist) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati J.Z 1 1-09-7716 üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 1 sätestatule: elama aadressil Kangelaste 8a-119, Narva; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. J.Z vabastati vahi alt kohtusaalis. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.05.2009.a kohtuotsus jõustus 09.06.2009.a. 09.09.2009.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtmajja erakorraline ettekanne J.Z-i suhtes ettepanekuga kergendada J.Z-ile
lg 3 järgi määratud kohustust ja pikendada kohustuse täitmise aeg ühe kuu võrra alates kohtumääruse jõustumisest seoses sellega, et ta ei täitnud täies ulatuses kohtu poolt määratud üldkasuliku töö (edaspidi ÜKT) tunde määratud tähtajaks. J.Z täitis ainult 99 ÜKT tundi 114-st ÜKT tunnist. J.Z seletas, et ei täitnud ÜKT tunde täies ulatuses, kuna tema ema nädala jooksul oli haige, pärast seda kartis ta tulla ÜKT tegemise töökohale. 16.06.2009.a tuli J.Z esimesele registreerimisele kriminaalhooldusosakonda. J.Z-ile seletati katseaja kontrollnõudeid, ÜKT täitmise korda ja tingimusi. Sellelgi päeval oli koostatud esimene ÜKT tegemise ajakava, mille alusel täitis ta 35 tundi ÜKT-d alates 18.06.2009.a kuni 06.07.2009.a KÜ-s Rahu 16C. 07.07.2009.a oli koostatud teine ÜKT tegemise ajakava, mille alusel J.Z pidi täitma ÜKT tunde lõppuni alates 27.07.2009.a kuni 18.08.2009.a KÜ-s Rahu 16C, kuid ei täitnud mitte ühtegi tundi ilma mõjuva põhjuseta. 24.08.2009.a kirjutas J.Z seletuskirja. Teda hoiatati ÜKT tegemise tingimuste korduva rikkumise tagajärgedest. Samuti koostati talle kolmas ÜKT tegemise ajakava, mille alusel ta pidi täitma täitmata jäänud ÜKT tunde Tehnikaspordiühingus „Energia“ alates 25.08.2009.a kuni 07.09.2009.a, kuid ei täitnud 15 tundi ÜKT-d, kuna oli haige vastavalt esitatud arsti tõendile alates 28.08.2009.a kuni 31.08.2009.a. Arvestades seda, et J.Z on jäänud täita 15 tundi ÜKT-d, arvab kriminaalhooldusametnik, et on ebaotstarbekohane pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadates läbi toimiku materjalid, leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametniku Tatjana Mironenkova erakorraline ettekanne J.Z-i suhtes rahuldamisele ei kuulu, kuna seadus ei näe ette võimalust pikendada ÜKT tegemise tähtaega. Üldkasuliku töö tegemise üldine tähtaeg on aeg, mille jooksul peab süüdlane sooritama talle mõistetud üldkasuliku töö tundide arvu. Karistusseadustiku § 69 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Kohus ei saa minna välja seaduse raamidest, sellepärast tuleb kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne jätta rahuldamata. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 1. Mari-Liis Avikson Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.