14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.jaanuaril 2010.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kaugkohtuistung 1-08-8364 Jüri Sakkart Marge Ojaäär Olga Nõmmemees Aivar Lembit Viru Vangla esitatud materjalid F.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Kohtuasja nr Kohtunik Kohtuistungisekretär Tõlk Prokuröri abi Kohtuasi Süüdimõistetu F.V (isikukood: XXX; viibib xxx) Kaitsja Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus MÄÄRAS: Jätta F.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista F.V-lt riigituludesse 300- krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „F.V 1-08-8364, kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Määrus saata Viru Vanglale, prokurörile ja F.V. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 08.01.2010.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. F.V mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 23.07.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4-7, § 203 ja §121 järgi ja karistati1 aastase vangistusega, mida suurendati 21.08.2006 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 11 kuud 24 päeva vangistuse võrra. Karistuse kandmise algus oli 14.10.2008.a ja lõpp on 04.10.2010.a. 1 F.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras. Viru Vanglas viibides kinnipeetav ei õppi ega tööta. Enne vangistust töötas xxx-s ja töökoht säilib vabanedes. Kinnipeetav omab 7.klassi haridust ja lukkseppa eriala. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi. Ennetähtaegne vabastamine Viru Vangla hinnangul hetkel ennatlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu F.V vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et F.V suhtes ei ole ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. F.V on kahel korral olnud kriminaalhooldusel. Viimasel korral oli tegemist vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemisega. F.V on mõlema katseaja jooksul pannud toime korduvalt uusi kuritegusid ja rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Toimepandud kuritegudega tekitatud materiaalse kahju ulatus on kordi suurem ning lisandunud on isikuvastased kuriteod. Mõlemal korral ei ole kriminaalhooldus olnud tema suhtes tulemuslik ega täitnud eesmärki - mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanekust. F.V senisest käitumisest ja suhtumisest nähtub, et tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Vangistusest vabanedes ei ole F.V võimalik jätkata õpinguid 8.klassis. Vanglas olles on tal võimalus lõpetada kevadel 8.klass. Lisaks on tagatud kontroll tema õpingutes osalemiseks. Vangistusest vabanemiseks on F.V valmis täitma kõiki selleks eeldatavaid tingimusi. Vabaduses olles võib see kujuneda tema jaoks ettekujutatust raskemaks. Viimane kuritegu on toime pandud vaid kuu enne vangistust. Puudub veendumus, et F.V on suuteline vangistusest tingimisi ennetähtaega vabanedes käituma seaduskuulekalt. F.V taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata: F.V on korduvalt karistatud ja korduvalt vangistust kandnud, kuid pole hakanud käituma õiguskuulekalt Kaitsja leiab, et on alus F.V i vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Pole põhjust eeldada uute kuritegude toimepanemise riski. Uskuma peaks tema väidet, et tal on võimalik asuda elama vanemate juurde ja leida töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud F.V, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et F.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetav karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega pole oma käitumisega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. F.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ja paranemise teele ei asunud pannes toime uue kuriteo, mis 2 räägib sellest et ta ei suuda hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest ega järgida kontrollnõudeid. Olles varem kriminaalhooldusel rikkus ta kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi kuritarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et F.V puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohtu hinnangul kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur kuna talle oli antud võimalus uue ja seaduskuuleka elu alustamiseks aga ta ei kasutanud seda võimalust. Arvestades F.V poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Jüri Sakkart Kohtunik 3