Obsah (5)

§ 76§ 75§ 331§ 65§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 26. veebruaril 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-12869 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Kris

§ 76lg 4 alusel määrata N.Z-i suhtes kohaldatava katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta.

Kohustada N.Z-i katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata N.Z-ile katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 1

1. asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vangistusest vabastamisest või võtma end Tööturuametis töötuna arvele.
2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
3. osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Vabastada süüdimõistetu N.Z karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista N.Z-ilt menetluskuludena õigusabikulud 732 (seitsesada kolmkümmend kaks) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12869 tunnistati N.Z süüdi

§ 331

järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 11.04.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 7 kuud ja 6 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud ja 6 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.10.
2. a ja lõpeb 14.09.
3. a. N.Z on varasemalt kriminaalkorras karistatud 6 korral, viimati 11.04.
4. a LääneViru Maakohtu otsusega

§ 200

lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 2; § 199 lg 2 p 1, 4, 7, 8 järgi 5 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega. N.Z tekkis õigus tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemisele

§le 76 lg 2 p 2 alusel alates 22.01.

1. a. Kriminaalhooldaja nõustub N.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav soovib osaleda tütre kasvatuses ning on sisemiselt motiveeritud käitumist muutma. Samas annab kriminaalhooldus võimaluse allutada kinnipeetav järelvalvele, kohustada teda osalema erinevates sotsiaalabiprogrammides, mis aitab tagada sujuvama ning riskidevabama sotsialiseerumise. Kriminaalhooldaja hindab uue õigusrikkumise tõenäosust süüdimõistetu puhul madalaks. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad N.Z selgitas, et ta kannab karistust alates
2. a maist. Vabanemisel on tal plaan tööle asuda AS-i Makit Ehitus ja hagisid tasuda. Narkootikume tarbis ta vanglas esimest korda, see oli
3. a. Peale seda pole tal vanglas rikkumisi olnud. Eluviisitreening õpetas, millised tagajärjed võivad sellel olla. Prokurör on seisukohal, et N.Z-i ei saa karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna teda on 7 korda kriminaalkorras karistatud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta pole hinnanud võimalust kanda karistust tingimisi. Kaitsja leidis, et on olemas alused N.Z-i vabastamiseks. Tal on karistust kanda veel ainult pool aastat, ta on õiguskuulekas olnud alates
4. a. Spetsialistid on arvanud, et N.Z-i võiks vabastada. Täitmiskohtuniku seisukoht N.Z kannab karistust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Vastavalt

§-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. N.Z-ile mõisteti Harju Maakohtu 9. oktoobri 2008. a otsusega liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 6 päeva vangistust, mida ta asus kandma 09.10.2008. a. Seega on kohtul tekkinud formaalne alus

§-st 76 lg 2 p 2 tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.Z-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Käesoleval ajal kannab ta karistust vangistuse kandmise ajal narkootilise aine tarvitamise eest. Enda sõnul on ta vangistuses korduvalt narkootikume tarvitanud. Vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegu oli toime pandud

1. aastal. N.Z on viibinud varasemalt kriminaalhooldusel, kuid rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Vabadusse astudes soovib ta tööle asuda AS-i Makit Ehitus, kuid garantiikiri selle kohta puudub. Seega on oht majanduslikult raskel ajal uue kuriteo toimepanemiseks olemas. Lisaks sellele on tal rahaliselt hüvitamata nõudeid üle kolmekümne tuhande krooni ulatuses. Süüdimõistetu tunnistab alkoholiprobleemi ning asjaolu, et alkoholijoobes võib ta teiste poolt mõjutatav olla. Isik on kuritegusid toime pannud nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Positiivsed on asjaolud, et alates 01.09.
2. a omandab N.Z puidupingitöölise kutset; on osalenud kinnipeetava tööalasel nõustamisel; 04.09.2009-04.12.
3. a on töötanud majandustöödel sektsiooni koristajana ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Pärast
4. a ei ole teda karistatud ei dostsiplinaar- ega kriminaalkorras. See näitab, et N.Z on veetnud karistusaega kasulikult ning on motiveeritud muutuma. Kriminaalhooldaja on märkinud, et kinnipeetaval on sisemine motivatsioon muuta oma senist käitumist ning loobuda kuritegelikust eluviisist. Samuti soovib ta edaspidi osaleda oma tütre 3 kasvatusprotsessis. Vabanemise korral asub N.Z elama vanemate koju aadressil xxx. Väljaspool vanglat toetab N.Z-i tema ema L. R. Vangla hinnangul ei ole N.Z-i puhul uute kuritegude toimepanemise risk kõrge: uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26% ja muude kuritegude puhul 25%, mistõttu on vangla toetanud tema karistuse kandmiselt ennetähtagset vabastamist. Samuti on leidnud kriminaalhooldaja, et N.Z sobib kriminaalhooldusele. Kohus leiab, et kuna N.Z on kandnud pikaajalist vangistust alates
5. aastast, on tal läbi kriminaalhoolduse võimalus kergemini ühiskonda sulanduda ja selle läbi vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Motivatsioon muutuda loob positiivsed eeldused kriminaalhoolduse edukaks läbiviimiseks. Eeltoodu alusel peab kohus otstarbekaks vabastada N.Z talle Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt

§-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna N.Z-i karistusaeg lõpeb vähem kui aasta pärast, määrab kohus katseaja pikkuseks ühe aasta. Katseajal allutatakse N.Z

§ 75lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades asjaolu, et N.Z on alkoholijoobes kalduvus muutuda mõjutatavaks, ning ta on varem narkootikumide ja alkoholi joomise tagajärjel toime pannud kuritegusid, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle

§ 75

lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb N.Z-i

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest või võtma end Tööturuametis töötuna arvele. Kuna süüdimõistetu on tunnistanud enda mõjutatavust kaaslaste poolt, määrab kohus

§ 75lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

N.Z tuleb õppida hakkama saada oma sisepingete leevendamisega adekvaatsemal moel. Seetõttu on vajalik süüdimõistetule määrata kohustus osa võtta kõikidest kriminaalhooldaja poolt talle pakutavatest sotsiaalabiprogrammidest

§ 75lg 2 p 8 alusel.

Kui N.Z katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt

§ 76lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76

lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, millele lisandub tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 240 krooni ja sõidukulude eest 192 krooni, s.o riigi õigusabi kulud kokku 732 krooni, mis tuleb N.Z-ilt KrMS 180 kohaselt välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4