5

Kriminaalasi nr. 1 – 09 - 19692 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Natalja Lebed kaitsja: Talvi Vaske osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas S.N ik. XXX, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, töötas M E OÜ, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 3.04.04.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1 - § 15 lg. 2 järgi 2 aasta 10 kuu 6 päeva vangistusega 4.13.01.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg. 2 p. 1, 4; § 274 lg. 1 järgi 10 kuu 3 päeva vangistusega Viibib vahi all alates
2. oktoobrist 2009 a. süüdistusasja KarS § 199 lg. 2 p. 4, 5 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: S.N on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, omastamise,
3. oktoobril
4. aastal kella 06.30 paiku, viibides Maardu linnas Avar´al tänaval, võõra vallasasja, aga nimelt naiste koti, äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tuli kannatanu AG juurde ja varastas avalikult, rebides kannatanul käest, kannatanule kuuluva käekoti maksumusega 540 kr, milles olid järgmised asjad: rahakott maksumusega 455 kr, sularaha summas 100 kr, isikutunnistus kannatanu nimele, mak-sumusega 50 kr, Swedpanki panga kaart kannatanu nimele, maksumusega 30 kr, Maxima kaup-luse kliendikaart kannatanu nimele, maksumusega 30 kr, pensionitunnistus kannatanu nimele, maksumuseta, vihmavari maksumusega 240 kr, nägemisprillid maksumusega 1200 kr, mobiiltelefon Samsung maksumusega 2000 kr ja korterivõtmed maksumusega 650 kr, kokku 5295 kr, pärast seda põgenes kuriteopaigast, joostes ära varastatud asjadega. Samuti olles isik, kes on varem toime pannud varguse, omastamise, 23.10.
5. aastal kella 07.30 paiku, viibides Maardus Keemikute tänaval, võõra vallasasja, aga nimelt naiste käekoti, äravõtmise eesmärgil, läks kannatanu GS juurde ja varastas avalikult, tõmmanud kannatanul käest kannatanule kuuluva käekoti, maksumusega 365 krooni, milles olid järgmised asjad: rahakott, maksumusega 365 krooni; kannatanu nimele väljaantud ID-kaart; äramärgitud PINkoodiga kannatanu nimele väljaantud Swedbank pangakaart; märkmik; töövõtmete kimp, maksumuseta; korterivõtmete kimp, maksumusega 175 krooni; mobiiltelefon №kia, maksumusega 600 krooni; prillid, maksumusega 200 krooni; märkmik, maksumuseta; kosmeetika, maksumuseta; kommid, maksumuseta; erinevad tśekid, maksumuseta; erinevad pisiasjad, maksumuseta, kokku üldsummale 1705 krooni, pärast mida pages kuriteopaigalt, jooksnud varastatud käekotiga minema. Pärast mida läks aadressil Maardu Keemikute tn 8a asuva Swedbank panga pangaautomaadi juurde, kust kell 08.10, kasutades tema poolt varastatud kannatanu pangakaarti ja kannatanu PIN-koodi, varastas, võtnud kannatanu arvelduskontolt, 425 krooni suuruse summa sularaha. Seega oli vargusega tekitatud kannatanule, GS varaline kahju summas 2130 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega S.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, omastamise, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav S.N tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav S.N ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 23.10 hommikul läks õue, et kelleltki sigarette küsida. Ta nägi väljas ühte naist ja otsustas naise käes olnud käekoti. Ta läks selja taha ja rebis naise käes olnud käekoti ning pani jooksu. Eemal olles võttis käekotist sigaretipaki ning rahakotist pangakaardi ja paberilipiku PIN koodiga. Käekoti ja rahakoti viskas minema. Läks pangaautomaadi juurde ja varastatud pangakaardiga võttis automaadist 425 krooni ja selle raha saatis Harku vanglas karistust kandvale abikaasale. Arvel oli 435 krooni. Samuti kinnitab ütlusi selles, et 23.10 hommikul tarvitas arsti retsepti alusel rahustavat tabletti ja läks välja. Maja lähedal nägi ühte naist tulemas ja käes olnud käekoti otsustas varastada. Ta rebis naise käest käekoti ning jooksis minema. Hiljem võttis kotist rahakoti ja mobiiltelefoni Samsung ning raha 100 krooni. Käekoti ja rahakoti viskas minema. Lõunaks läks koju ja mobiiltelefoni andis vennale, kuid selle vargusest midagi ei ütelnud. Kohtuistungil lisab, et ta oli psühhotroopsete ainete mõju all ja adekvaatselt ei oska nimetada kuritegude toimepanemise põhjust. Kannatanu GS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 23.10.2009 a. hommikul läks tööle. Temast möödus naine kahe lapsega ja mõni moment hiljem keegi tiris tema käes olnud käekotist ja kilekotist. Ta pööras end ringi ning nägi ühte meesterahvast peas oli kapuuts. Mees jõuga tiris käekoti ja kilekoti enda kätte ning jooksis minema. Ühe appi tõtanud mehega hakkas järgi jooksma, kuid see ei õnnestunud. Kurjategija viskas kilekoti maha. Käe-kotis olid võtmed , mobiiltelefon, kokku tekitati kahju summas 1705 krooni. Pärast läks panga-kontorisse ja talle teatati, et samal hommikul tema pangakontolt on võetud 425 krooni. Hiljem leidis panga juurest ka käekoti ning järgmisel päeval tagastati talle võtmed. Lõplikult tekitati talle kahju summas 965 krooni, kuid tsiviilhagi nõuet ei esita. Kannatanu AG poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 23.
6. hom-mikul läks polikliinikusse ja vastu tuli noormees ja haaras tema käest koti, milles olid võtmed, pangakaart, pensionitunnistus, mobiiltelefon. Talle tagastati mobiiltelefon ja tekitatud kahju 3295 krooni, kuid tsiviilhagi nõuet ei esita. Tunnistaja VV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et Aleksandr on tema vend. Elab vennaga koos ühes korteris. 2009 a. oktoobri lõpus ühel varahommikul vend väljus korterist ja päeval tuli koju ning andis talle mobiiltelefoni. Palus selle mobiiliga teha mida tahab. Järgmisel päeval ta pakkus seda telefoni Leenale müüa ja koos Leenaga müüs selle telefoni Leena kasuisale 200 krooni eest. ta ei teadnud, et vend varastas mobiiltelefoni. Tunnistaja RKpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2009 a. oktoobri lõpus tema elukaaslase tütar pakkus müüa mobiiltelefoni Samsung 200 krooni eest. Süüdistatava S.N-i süü on peale tema, kannatanute ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist Swedbank konto väljavõttega, asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga ( t.l. 9 – 13, 22 – 25, t. II t.l. 25 - 27 ) KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, pärast karistuse kandmist uute tahtlike kuritegude toimepanemist, narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, kahetsust, kohus leiab, et süüteo kvalifikatsioon on õigesti määratletud ja karistuse mõistmisel kohus arvestab toimepandud süüteo ühiskonnaohtlikku taset, ning kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada S.N KarS § 199 lg. 2 p. 4, 5 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
7. oktoobrist 2009 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 2 Välja mõista S.N-ilt sundraha 6525 krooni 3 Välja mõista S.N-ilt kaitsjatasu 1500 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Asitõend – CD plaat – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik