← Eesti

1-10-3669/3

Obsah (8)§ 329§ 424§ 69§ 199§ 74§ 66§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2010. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-3669 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri

§ 329

järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav O.N isikukood: xxx; elukoht: XXXXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 21.12.2009 Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi liitkaristusega kolm kuud vangistust, mis asendati

§ 69

järgi 180 tunni üldkasuliku tööga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks; - 03.12.2009 Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1-kuulise vangistusega tingimisi

§ 74

alusel 18kuulise katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.N

§ 329

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 13 760 (kolmteist tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni.

§ 66

alusel määrata, et O.N tuleb rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kahekümnendaks kuupäevaks 1376 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kuus) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista O.N-ilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 (seitse) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „O.N, 1-10-3669, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „O.N, 1-10-3669, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu O.N-i süüdistatakse

§ 329

järgi selles, et tema isikuna, kes on 21.12.2009 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-09-21686 karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse eest alkoholijoobes lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, milline kohtuotsus on Riikliku Autoregistrikeskuse poolt määratud täitmisele, juhtis 05.02.2010 kella 14.5 ajal Tartu linnas Aardla tänaval mootorsõidukit KIA Clarus riikliku registreerimismärgiga XXXXXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, millega jättis tahtlikult täitmata eelpool nimetatud kohtuotsuse. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb O.N-i süüditunnistamist

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 13 760 krooni ulatuses.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 20.kuupäevaks 1376 krooni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise objektiivne koosseis eeldab jõustunud kohtuotsuse olemasolu, millega on isikule mõistetud karistus. Samuti peab see kohtuotsus olema täitmisele pööratud ja isik peab talle mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kriminaalasjas nr 1-09-21686 tehtud Tartu Maakohtu 21.12.2009. a otsuse (tl 15-16) kohaselt mõisteti O.N-ile

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 29.12.

  1. a. Tartu 2 regionaalse maanteeameti vastusega (tl 6) on tõendatud, et kohtuotsus on täitmisele pööratud ja O.N-ilt on juhtimisõigus ära võetud ajavahemikuks 29.12.2009-28.03.
  2. Tunnistaja Tarmo Sääliku ülekuulamise protokolliga (tl 1-2) ja kahtlustatava O.N-i ülekuulamise protokolliga (tl. 8-9) on tõendatud, et 05.02.
  3. a kella 14.55 paiku Tartu linnas Aardla tänaval (suunaga Ülenurme poole) juhtis O.N sõiduautot KIA Clarus registreerimisnumbriga XXX XXX. Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtlusega tegutsemist. Asjaolu, et O.N pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kinnitavad tema enda kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele otsustas ta mootorsõidukit juhtida. Kohus O.N-i käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud, mistõttu asub seisukohale, et O.N pani toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise, ning et teda tuleb selle eest karistada.

§ 329

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse O.N-i kahetsust toimepandu pärast. Süüdistataval on kaks kriminaalkaristust, kuid kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on O.N-i puhul saavutatavad rahalise karistusega ja talle tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 80 päevamäära.

§ 44

lg2 kohaselt arvutatakse rahalise karistuse päevamäära suurus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või aga olla väiksem kui miinimumpäevamäär 50 krooni. O.N-i 2009. a keskmise päevasissetuleku suurus on 172 krooni. Eeltoodust tulenevalt on O.N-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 13 760 krooni.

§ 66

lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb O.N-ile võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi kümne kuu jooksul 1376 krooni suuruste igakuiste maksetena. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 7 krooni ning sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.