lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav L.N Kaitsja elukoht: XXXXXXX XX-XX, isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 19-l korral tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.N
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui L.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas • Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • • • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 8 alusel määrata L.N-ile kohustus osaleda katseajal kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalseid oskusi arendavas sotsiaalabiprogrammis. Vastavalt
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista L.N-ilt 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni A.M. kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista L.N-ilt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni. Kaitsjale makstud tasu 1380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon L.N süüdistatakse selles, et tema, olles saanud MSN-i vahendusel A.M. suheldes enda valdusesse A. M nimele välja antud Swedbanki internetipanga kasutajatunnuse, salasõna ja paroolikaardi paroolid, kandis 22.09.2009.a. Tartus, Raekoja plats 10 välikohvikus „Suudlevad tudengid“ oma sülearvutit kasutades A. M teadmata ebaseaduslikult Swedbanki andmetöötlusprotsessi sekkudes internetipanga kaudu A. M arvelduskontolt nr XXXXXXX Swedbankis oma ema T.S. arvelduskontole nr XXXXXX Swedbankis 2750 krooni, mille omastas. Sellega pani L.N toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel s.o.
Kokkulepe 2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.N-ile karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui L.N ei pane 1 aasta ja 6kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all
-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 2 p 8 alusel määrata, et L.N peab kriminaalhoolduse ajal osalema sotsiaalabiprogrammis, et arendada oma sotsiaalseid oskusi ja saada paremini aru oma käitumisega kaasnevatest tagajärgedest. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.N tuleb süüdi tunnistada
Tsiviilhagi on esitanud A.M. 2750 krooni nõudes. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. L.N poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et A.M. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu 960 krooni: kohtueelses menetluses 840 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. L.N on 17 aastane noormees, kes ei õpi ega tööta ja on käesoleval ajal ema ülalpidamisel. Arvestades seda, et L.N saab 16.09.2010 18-aastaseks, ei pea kohus põhjendatuks panna menetluskulude hüvitamise kohustust tema emale. L.N-ile käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu ning nende suurus võib edaspidi olla takistuseks resotsialiseerumisel, mistõttu kohus jätab enamuse menetluskuludest riigi kanda ja mõistab välja ainult osa sundrahast, s.o 3000 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.