Prokuröri abi Süüdistatav Veera Kremez S.T elukoht: xxx; isikukood xxx; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: puudub; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 8 korral: 16.05.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 6k katseaeg: 1a; 18.09.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 1a 6k katseaeg: 2a; 27.01.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus: 5k; 26.05.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 –
lg 2 alusel mõisteti vangistus: 4k,
lg 2 alusel mõisteti vangistus: 2k,
K § 139 lg 2 p 2 – KrK § 15 lg 2 alusel mõisteti rahaline karistus: 2000.- krooni; 27.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 - Tõkend Kaitsja
lg 2 alusel ja
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 9 -
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 30p; 29.10.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 9 –
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 1k 10p, karistuse algus 27.10.2009; Väärteokorras karistatud 37 korral, muuhulgas karistatud 06.03.2009
lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni 06.03.2009 toimepandud väärteo eest elukohast lahkumise keeld Aivar Ennok RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.T
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista S.T ´ ile 4 (neli) kuud vangistust.
18.01.2010.a. kuni 18.01.2010.a., s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Vastavalt
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista S.T ´ ilt KrMS § 180 lg 3; § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „S.T 1-10-2430, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa S.T süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust (06.03.2009, 05.09.2009 ja 27.10.2009), 18.01.2010.a. kella 11.25 paiku, aadressil Tallinn Paldiski mnt 102 asuvas kaupluses Kodu Extra, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, üritas ära võtta Kodu Extra OÜ`le kuuluva dušigeeli „Disney“ maksumusega 139.90.- krooni. S.T möödus kassadest maksmata nimetatud kauba eest. Kuritegu jäi lõpuleviimata tema tahtest olenemata põhjustel, seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Seega pani S.T toime
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. S.T ´i süü temale inkrimineeritud kuriteos peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule on tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Koduextra OÜ avaldus, millest nähtub, et 18.01.2010.a. kella 11.25 paiku Tallinnas Koduextra OÜ-le kuuluvas kaupluses ei tasutud Koduextrale OÜ kuuluva kauba eest. Varastati dušigeel Disney üldmaksumusega 139.90 krooni. Kaup tagastati kauplusele /tlk 2/; Tunnistaja Heiki Eeriku ütlused, kes 18.01.2010.a. kell 11.15 märkas, et musta karvase kraega ja talve mütsiga meesterahvas tegutseb kahtlaselt kaupluses. Mees liikus kodukeemia riiuli juurde ja võttis sealt dušigeeli, väärtusega 139.90 krooni ja liikus välja möödudes kassadest ja turvaväravatest kauba eest tasumata. Kutsus turvateenistuse, kes mehe kinni pidas. Kontrolli käigus tuli välja dušigeel, väärtusega 139.90 krooni. Kinnipidamine toimus kell 11.
Harju Maakohtu otsus, millega S.T on süüdi mõistetud
Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav S.T on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). S.T on varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. S.T ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.T ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.T ´i ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna S.T ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud S.T suhtes ka põhjusel, kuna S.T ´i ei oma stabiilset ning lisaks kuuluvad S.T ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. S.T kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kohus leiab, et S.T suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse, kuid seda sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt. Karistuse mõistmisel S.T ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Kohus asub seisukohale, et S.T suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda
Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. S.T ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 6 525 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 080 krooni. Arvestades S.T varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.