lg 1 ja § 424 järgi ning karistuseks on
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.11.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.02.2009.a ja lõpeb 29.09.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 22.03.2010.a. 10.03.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 03.05.2010.a seisuga on A.R-i kandmata karistusaeg 4 kuud 26 päeva vangistust. A.R on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 02.05.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 - § 15 lg 2 järgi rahatrahv 10 päevamäära ulatuses, s.o 460 krooni; 2) 31.10.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 3 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; 3) 06.01.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 4) 26.01.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 1 kuu vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel 7 kuud vangistust; 5) 01.11.2006.a Harju Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta A.R-i ennetähtaegset vabastamist, kuna arvestada tuleb nii toimepandud kuriteo raskust, kui ka seda, milline on süüdimõistetu käitumine vangistuse ajal. Süüdimõistetu põhjustas joobes olles avarii, mille tagajärjel sai inimene surma. A.R on vangistuse kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, s.h kahel korral allumatuse eest. Eelnev näitab, et tal võib tekkida kriminaalhooldusel probleeme. Viimane kuritegu oli toime pandud katseajal. A.R iseloomutavad andmed on sellised, et prokuröri arvates peaks ta oma karistuse lõpuni kandma. Kaitsja leiab, et kuigi karistus kandmise ajal on süüdimõistetu suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristusi, võib täheldada ka progressi: kui algselt A.R ei tunnistanud oma sõltuvust alkoholist ja narkootikumidest, siis praeguseks on ta teinud teistsugused järeldused. Katseajaks saaks talle panna kohustuseks läbida alkoholi ja narkootikumide vastane ravi, vabaduses olemas elukoht ja ilmselt ka töökoht. Kandmata jäänud karistuse osa on lühike ja praegu oleks otstarbekas panna talle katseaeg ja kohustused. Nende mittetäitmisel pööratakse karistus täitmisele. A.R ise leiab, et teda võiks ennetähtaegselt vabastada. Ta elab raskelt üle seda, mida tegi, ta on vaadanud üle oma ellusuhtumise ja tal on tekkinud uued vaatenurgad elule. Ta on aru saanud joovastavate ainete kahjulikkusest ja on valmis vabaduses läbima vajalikke programme. Vabanedes on tal olemas lähedaste toetus ja loodab kohe ka tööle saada endise tööandja juurde.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. A.R on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.