← Eesti

28

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-12735 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2010.a Asja number 1-08-12735 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Kristi Keldo Kaitsja Anu Rannaveski Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus süüdimõistetu A.O vangistusest ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu A.O, isikukood XXX, viibib Tartu Vanglas RESOLUTSIOON Kohus määras: tingimisi Jätta A.O ennetähtaegselt vabastamata. Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud A.O on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 10.02.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12735 ja KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi karistati teda vangistusega 4 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust, karistusaja algus 07.05.2008.a. 10.02.2009.a seisuga jäi A.O mõistetud karistusest kanda 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust. A.O karistusaja algus on 10.02.2009.a ja lõpp 05.01.2011.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse A.O ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud A.O vabastamist. A.O ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et A.O emmetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. A.O on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud A.O ennetähtaegset vabastamist, kuna ta pani uue kuriteo toime katseajal, kuritarvitab alkoholi, info väidetava töökoha kohta ei ole usaldusväärne. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt Tartu Vangla ei toeta A.O ennetähtaegset vabastamist. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui A.O on tarbinud alkoholi, tal on 2001.a diagnoositud ka uimastisõltuvus. Oht seisneb vägivallas ja varavastastes tegudes. A.O on soovinud osaleda riigikeele õppes, kuid ei pääsenud gruppi, sõltlaste sotsiaalprogramm on läbimata temast mitteolenevatel põhjustel, on sotsiaalprogrammi järjekorras. A.O on vangistuse kandmise ajal toime pannud kaks distsiplinaarrikkumist. Positiivsed asjaolud on, et A.O on vabanedes olemas elukoht ja lähedaste toetus, A.O on esitanud tõendi temal vabanedes töökoha olemasolu kohta. Sellest hoolimata ei ole A.O vabastamine võimalik. A.O on korduvalt kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Praegusel ajal ei ole märke A.O paranemisest. A.O on kriminaalkorras karistatud 5-l korral eriliigiliste kuritegude eest, kuriteod on läinud järjest raskemaks, viimati karistati teda noa ähvardusel röövimise toimepanemises, mille pani toime alles mais 2008.a. Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751 ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg
  2. Haide Rimmel kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.