4-10-923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-923 (2373,10,000326) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: N.N, ik: XXX, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta N.N-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 01.03.2010 otsusele nr 2373,10,000326 N.N-i 19 karistamises LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg 19 Lodeikini 01.03.2010 otsus nr 2373,10,000326 N.N-i karistamises LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks, muutmata.

1. Lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 7 kuulist tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumise päevast, so alates 04.06.2010 ning lisakaristus lõpeb 7 kuu möödumisel. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 04.05.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 03.06.
3. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 04.06.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 19 01.03.2010 otsusega nr 2373,10,000326 karistati N.N-i LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks selles, et menetlusalune isik 08.02.2010 kell 00:42 Paldiski mnt 17 maja juures Keila linnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,71 +/- 0,05 mg. Otsusele esitas N.N kaebuse, milles märkis, et on tunnistanud, et juhtis autot, kuid ei tajunud rooli istudes oma seisundit. Samuti ei olnud võimalik tal aru saada sellest, et tal on alkoholijoove, sest välised joobe tunnused puudusid ja seda ei tuvastanud ka politsei. Samuti ei tuvastanud politsei, et ta oleks sõidukit kahtlaselt juhtinud. Saab aru, et selle rikkumise puhul ei ole joobe tunnus oluline, kuid juhi olek, taju ja koordinatsioon on liikluse ohutuse ja sõiduki juhtimise osas olulise tähtsusega. Oma seisundit ekslikult hinnates asus juhtima autot ettevaatamatuse tõttu. On kinnitanud, et juhtimisõigus on talle oluline seoses tema emaga, kes on teise grupi invaliid ning tema eest hoolitsemise vastutus lasub temal. Emal on tarvis tihti käia arstide juures ja ühistranspordiga liikumiseks ei ole emal tervist. Saab aru, et sellele asjaolule rõhudes saada kergemat karistust tundub oma seisundi õigustamisena, kuid tegelik olukord on täna selline. Siiski palub seda arvestada, sest varasemalt tal selline kohustus ja kogemus puudus, kuid täna on selle eest vastutav. Varasema aja vastutustundetust käitumisest on tal palju raskeid rikkumisi, mille toimepanemist ta väga kahetseb. On töötu ja kindel sissetulek puudub ning sellist suurt trahvi saab tasuda üksnes osade kaupa ja väga pika aja jooksul. Palub kohut arvestada ülaltoodud asjaolusid ning sellele tuginedes taotleb määratud põhikaristuse ja lisakaristuse vähendamist. Kui kohus näeb mingitki võimalust ja usaldab teda ning jätab temale juhtimisõiguse alles, lubab edaspidiselt mitte toime panna rikkumisi, sest sellest sõltuvad veel teisedki temale lähedased inimesed. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et põhikaristuse osas ta vastu ei vaidle ning on suuteline rahatrahvi tasuma. Küll toetab kaebust lisakaristuse osas ning taotleb kas lisakaristuse kohaldamise osas otsuse täies ulatuses tühistamist või siis lisakaristuse tähtaja vähendamist. Oli võtnud pitsi viina ja oli vaja viia inimene traumapunkti. Sõita oli haiglani kaks-kolm kilomeetrit. Haigla juures peeti kinni. Täna ei tahtnud ka teised tulla kohtuistungile seletama, et nende pärast juhtis sõidukit. Juhtimisõigust oleks vaja seoses sellega, et ema viia maale ja arsti juurde, samuti oleks juhtimisõigust vaja seoses tööga. Haigla juures said teada, et traumapunkt enam ei tööta ja kiirabi kutsuti Tallinnast. №orena on selliseid asju juhtunud, kuid rohkem pole olnud ja ei tarbi ka nii palju enam alkoholi. See oli juhuste kokkusattumine. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, kaebuse esitaja on toime pannud enamohtliku väärteo. Alkomeetri esimese väljatrüki kohaselt tuvastati näit 0,74 mg, teise väljatrüki kohaselt 0,71 mg ning laiendmääramatust arvestades oli näit 0,66 mg. Ei jäänud kuigi palju puudu sellest, et tegu oleks kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. Varem on kaebuse esitajat sellise kuriteo toimepanemise eest karistatud 2007 aastal. Varasematest karistustest ei ole kaebuse 2 esitaja järeldusi teinud ja ta on jätkanud mootorsõiduki juhtimist selliselt, et paneb ohtu teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kaebuse esitanud isiku väidete kohaselt on juhtimisõigus vajalik seoses ema eest hoolitsemisega, kuid see hoolitsemine ei ole nii intensiivne, et juhtimisõiguse äravõtmisega võetaks ära võimalus aidata muul viisil. Juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla hoolitsemise põhitingimuseks. Kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et ema tuleb toimetada arsti juurde ja tal on selleks vajalik juhtimisõigus. Sel hetkel ei pidanud ta seda teadmist millekski ja asus sõidukit juhtima alkoholi tarvitanuna. Kaebuse esitanud isikul on neli kehtivat karistust, samuti KarS § 424 järgi mõistetud karistus oli kustumata. Vaidlustatud otsus on õiglane ja karistus proportsionaalne, mistõttu tuleks kaebus jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud väärteoasja materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani ning sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Samas nähtub kaebuse esitanud isiku karistusandmetest, et Pärnu Maakohtu 14.02.2007 otsusega on kaebuse esitanud isikule KarS § 424 järgi mõistetud vangistus ja liitkaristuse ärakandmiselt vabanes kaebuse esitanud isik 22.02.

1. Vabanemise järgselt pani kaebuse esitanud isik toime veel neli liiklusalast väärtegu ning iga uue väärteoga karistuse kustumine katkes ning menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajaks ei olnud kustunud ei kuriteo eest mõistetud karistus ega ükski neljast väärteo eest määratud karistusest. Sellistest andmetest nähtub, et kaebuse esitanud isikule mõistetud karistus kuriteo toimepanemise eest ei olnud kustunud, kuid kaebuse esitanud isiku olukorda leevendab LS § LS § 7419 lg 3 p 1 sõnastus, mis eeldab lisakaristuse määra valikul varasema karistuse puudumist LS § 7419 lg 1 või 2 järgi, jättes LS § 7419 lg 3 p 2 sõnastuses tähelepanuta karistuse samalaadse kuriteo toimepanemise eest, mis tingiks veelgi pikema lisakaristuse kohaldamise. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni kahe kolmandiku ulatuses ja lisakaristus LS § 7419 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Käesoleval juhul tuvastati menetlusalusel isikul lubatud alkoholipiirmäära ületamine LS § 7419 lg 2 sätestatud ülemmäära lähedasena. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd isikul on tuvastatud rikkumine lõikes 2 sätestatud rikkumise ülemmäära lähedasena, peab ka karistus olema määratud sanktsiooni ülemmääras või selle lähedane, kuivõrd vastasel juhul muutuks ülemmäära kehtestamine nii rikkumise kui karistuse puhul mõttetuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning seetõttu peab karistus ka vastama isiku süü suurusele. Mida suurem on isiku süü, seda suurem peaks seetõttu olema ka karistus. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isikule määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana on vastavauses isiku süüle ning alus määratud põhikaristuse leevendamiseks puudub. Kaebuses on taotletud ka otsuse tühistamist lisakaristuse osas, kuivõrd lisakaristuse kohaldamine välistab kaebuse esitanud isiku ema eest hoolitsemise, ema toimetamise arsti juurde ja pealegi olevat kaebuse esitanud isikul vajalik juhtimisõigus ka töö tegemisel. Kohus asub seisukohale, et ema abistamise vajadus transpordil ja juhtimisõiguse vajalikkus töö 3 tegemiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Väärteoasjas koostatud kaebusele on lisatud Gerda N.N-i pensionitunnistuse ärakiri, millest nähtuvalt on pensionitunnistus välja antud 14.02.2004 ning selles tunnistuses on puude astmena märgitud „keskmine puue“. Sellist puude astet on iga paari aasta tagant pikendatud ja seda kuni 31.05.
2. Seega oli kaebuse esitanud isik teadlik nii ema puude astmest kui ka ema eest hoolitsemise vajadusest juba aastaid. Menetlusalust isikut on varem liiklusalaste süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis osaliselt on tasutud. Seejuures ei ole eelmised määratud karistused väärtegude ja samalaadse kuriteo eest mõistetud karistus veel kustunud. Seetõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuste osas. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka lisakaristusega. Arvestades taolisi andmeid menetlusaluse isiku kohta leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine oli süüteo iseloomu ja raskust arvestades vältimatu ning põhjendatud ja alus selle tühistamiseks või kergendamiseks puudub. Kohus asub seisukohale, et ema eest hoolitsemise kohustus peab isikut sundima igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise ja perekondlike kohustuste täitmise võimalikkuse, samuti tema lähedaste heaolu. Varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud isikuna on kaebuse esitanud isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab väärteo toimepanija ja tema perekonna olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena, mis võib sissetuleku saamise ja võetud kohustuste täitmise muuta võimatuks. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Kaebuse kohtulikul arutamisel selgitas kaebuse esitanud isik väärteo toimepanemist sellega, et oli vaja toimetada tuttav isik traumapunkti, kuhu oli sõita kaks-kolm kilomeetrit. Kohus asub seisukohale, et taolise käitumisega seadis kaebuse esitanud isik alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtides mootorsõidukit abivajaja veelgi enam ohtu ja tekitas ohu ka teistele kaasasõitnud isikutele, kõrvalistele kaasliiklejatele ning iseendale, muutes sellega ohu kordades suuremaks. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd varasemad määratud ja tasutud rahatrahvid ei ole oodatud mõju avaldanud. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel ja ema eest hoolitsemisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Kaebuse esitanud isiku suhtes on lisakaristus määratud LS § 7419 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Kohus asub seisukohale, et isiku süü suurust ja liiklusalaste süütegude toimepanemise eest määratud kustumata karistusi arvestades on 4 määratud lisakaristus vastavuses süü suurusele ja väärteo toime pannud isikule. Käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus ka oluliselt suuremas määras. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 5