lg 2 p 7, 9 järgi ja Igor T.I süüdistuses
Kriminaalkorras karistatud 1 korral.30.10.2007 Pärnu Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 alusel 10 kuulise vangistusega
alusel 2 aastase katseajaga; katseaega pikendatud 1 aasta võrra 19.11.2009.a Pärnu Maakohtu määruse alusel; väärtegude eest karistatud 11-l korral. Tõkend elukohast – Rohu 20, Pärnu lahkumise keeld kohaldatud 28.10.2009 ( I kd tlk 35) T.I, IK xxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxKriminaalkorras karistatud 18-l korral. Viimati 24.03.2010 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 alusel 3 kuud, § 65 lg 2 alusel 6 kuu 28 päeva vangistust; karistuse algus 23.03.2010; väärtegude eest karistatud 14-l korral, trahvid tasumata. Tõkend elukohast lahkumise keeld 02.11.2009 (I kd tlk 65) 1
lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 26.10.2009.a – 28.10.2009.a, s.o. 3 päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendades karistust 30.10.2007.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse 10 kuu vangistuse võrra, liitkaristuseks mõista 11 ( üksteist) kuud 27 ( kakskümmend seitse) päeva vangistust.
alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga (11 kuud 27 päeva s.o 357 päeva x 2 tundi), s.o 714 (seitsesada neliteist) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata M.I kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada täitma
lg 1 p-des 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid (elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks). Kohtu poolt määratud elukohaks lugeda M.I antud otsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtaeg 2 (kaks) aastat. 2. Süüdi tunnistada T.I
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 14.11.2009.a – 16.11.2009.a, s.o. 3 (kolm) päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõista talle liitkaristus
Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud 6 (kuue) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva pikkuse vangistusega, suurendades raskemat, s.o. käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõista T.I-le 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 23.03.2010.a.
T.I süüdistatakse selles, et tema on isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, mille eest on teda karistatud 18.08.2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, 26.10.2009.a kella 10.58 ajal koos M.I-ga koos ühiselt tegutsedes Pärnu linnas Riia mnt 131 asuvast kauplusest Mxima võtsid ebaseadusliku mastamise eesmärgil neli 0,5 l pudelit alkohoolset jooki Aramis, kaks 0,5 l pudelit viina Mrnaja ja kolm 0,5 l pudelit alkohoolset jooki Stroh, möödudes kassast nimetatud esemete eest tasumata. M.I peeti turvatöötaja poolt kassa läbimisel kinni ning temalt äravõetud kolm pudelit alkohoolset jooki Aramis kogumaksumusega 251,7 kr, üks pudel viina Mrnaja maksumusega 99,9 kr, kaks pudelit alkohoolset jooki Stroh kogumaksumusega 199,8 kr, on tagastatud kauplusele. Samal ajal T.I möödus kassast ühe pudeli alkohoolse joogi Aramis maksumusega 83,9 kr, ühe pudeli viina Mrnaja maksumusega 99,9 kr ja ühe pudeli alkohoolse joogi Shroh maksumusega 99,9 kr, eest tasumata ning lahkus kauplusest. Vargusega tekitasid M.I ja T.I M Eesti OÜle varalist kahju kokku 283,70 krooni suuruses summas. Samuti T.I, olles isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 31.10.2009.a kella 15.30 ajal Pärnu linnas J.V.Jannseni tn 3 asuvast R E Food AS kuuluvast kauplusest Säästumarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kaht 0,7 l pudelit rummi H C, a’ 165 krooni, kogumaksumusega 330 kr, pannes pudelid müügisaalis endale põue ja möödudes kassast kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja M Ts pidas T.I peale kassadest möödumist kinni. Samuti T.I, olles isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 13.11.2009.a kell 16.15 ajal Pärnu linnas J.V.Jannseni tn 3 asuvast R E Food AS kuuluvast kauplusest Säästumarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ribiliha maksumusega 23.10 krooni, 0,5 l pudelit viina Nemiroff maksumusega 79,90 krooni ja suitsupaki Next maksumusega 27 krooni, pannes asjad müügisaalis endale taskusse ja möödudes kassast nimetatud esemete eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja E K pidas Igor panovi peale kassadest möödumist kinni. Samuti T.I, olles isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul 29.11.2009.a kell 17.00 kuni 30.11.2009.a kell 04.00, lukustamata ukse avamise teel sisenes T P´ule kuuluvasse korterisse aadressil Pärnu linn K ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tutanhamoni kipskuju väärtusega 100 krooni, plastmassist püramiidi väärtusega 50 krooni, mobiiltelefoni NOKIA 5410 väärtusega 50 krooni, 3 mobiiltelefoni akulaadijat koguväärtusega 250 krooni, juhtmega handsfree väärtusega 200 krooni; suusamütsi Columbia väärtusega 100 krooni, 0,5 kg kaalikat väärtusega 6 krooni, televiisori Sony Bravia KDL 32U2000 väärtusega 12 000 krooni, akutrelli Makita s/n 8271D – 0064877Y väärtusega 1700 krooni, akutrelli Metabo väärtusega 1900 krooni, spordijalanõud Nike väärtusega 1000 krooni, plätud Nike väärtusega 200 krooni, ühe 1,5 l pudeli Tartu Limonaadi väärtusega 15 krooni; kalapüüdmisvahendid - 3 lanti, üks tirk, 2 marmõškat koguväärtusega 120 krooni, tekitades T P vargusega 17691 krooni suuruse varalise kahju. 4
Kohtuistungil M.I ja T.I tunnistasid end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatavad kaitsjate juuresolekul on sõlminud kokkulepped, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus süüdi tunnistada: - M.I ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust,
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 26.10.2009.a – 28.10.2009.a, s.o. 3 päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendades karistust 30.10.2007.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse 10 kuu vangistuse võrra, liitkaristuseks mõista 11 kuud 27 päeva vangistust.
alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga (11 kuud 27 päeva s.o 357 päeva x 2 tundi), s.o. 714 (seitsesada neliteist) tundi üldkasulikku tööd.Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata M.I kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada täitma
(elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks). Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtaeg 2 aastat. - T.I ja karistada teda
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 14.11.2009.a – 16.11.2009.a, s.o. 3 päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 27 päeva vangistust.
käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 24.03.2010 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 6 kuu 28 päeva vangistuse võrra, liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates 23.03.2010.a. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatavad süüdi tunnistada ja karistada neid vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada menetluskulud. M.I-lt tuleb välja mõista seoses II astme kuriteo toimepanmisega kaasnev sundraha 6525 krooni ja 1800 krooni tasu riigi õigusabi eest. Välja mõista T.I-lt menetluskulud riigituludesse: 6525 krooni sundraha; 960 krooni tasu riigi õigusabi eest ja 1250 krooni sõrmejäljeekspertiisi maksumuse. Kannatanu Tauno Parik tsiviilhagi esitada ei soovinud II kd tlk 102. Kohus rahuldab VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel aga teiste kannatanute tsiviilhagid ja mõistab need välja süüdimõistetutelt vastavalt: - solidaarselt M.I-lt ja T.I-lt M Ei kasuks 283 krooni ja 70 senti; - M.I-lt A-S’i kasuks 1158 krooni. Kohus märgib, et 26.04.2010 lõpetas prokurör samas episoodis ära menetluse K T suhtes opurtuniteediga II kd tlk 98-99, kohustades viimast tasuma 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.