lg 2 p 1, 2 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Silvi Maiste kriminaalhooldaja Arno N.K erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta N.K (isikukood 3780106029; elukoht xxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON 1. Kohtuotsuse täitmiseks määrata
lg 4 alusel N.K-le täiendavate kohustustena: alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti N.K-le 2 aastat vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui N.K ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 2 p 8 alusel kohustati N.K katseaja jooksul läbima mängusõltlastele ettenähtud rehabilitatsiooni programmi.
lg 2 p 1 alusel kohustati N.K käitumiskontrolli ajal alates 01.01.2009 a alustada kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist ning tasuda kannatanutele igakuuliselt 2 tuhat krooni. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud N.K kohta. Ettekandest nähtuvalt on N.K hüvitanud 13.05.2009 1000 krooni kuriteoga tekitatud kahju ja 10.07.2009 500 krooni. Alates 2009 jaanuarist on hooldusaluselt korduvalt võetud seletusi kohustuse mittetäitmise põhjuste kohta. Põhjusena on toodud töö- ja sissetuleku puudumine. 2009 märtsis lootis hooldusalune tuludeklaratsiooniga saadava raha kanda kannatanu Jüri Kaljulaidi arvele, kuid kohtutäitur Eha NIkker võttis tagastatava summa 1775 krooni AS BIGBANK võla katteks. Kuni 2008 detsembri lõpuni töötas N.K Ravilla Grupp OÜ-s ehitajana. 2009 aasta algusest töösuhe lõppes. Hooldusalune püüdis iseseisvalt tööd leida. Lühikest aega õnnestus 2009 aasta alguses saada juhutööd ettevõtjate Viktor Liseiski ja Igor Stepantsuki juures. Tehtud tööde eest tasuti ositi ning lõplik saadaolev summa jäeti välja maksmata. 2009 aasta novembri algusest on N.K arvel Töötukassa Viljandi osakonnas. Hooldusalune on vormistatud alaealise tütre hooldajaks. Hetkel on see ainuke sissetulek. Kuus moodustab see summa kokku ligikaudu 800 krooni. Hooldusalune omab ravikindlustust, kuid ei ole pakutavate töökohtade hulgast sobivat tööd leidnud või on siis pakutavatele kohtadele juba inimesed võetud. Katseajal on hooldusalune täitnud registreerimisnõuet õigeaegselt, suhelnud kriminaalhooldusametnikuga koostöövalmilt ning käitunud kohtumistel viisakalt. Hooldusalune osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kus käsitletakse sõltuvusega kaasnevaid probleeme. Kohtu põhjendused
lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3). Vastavalt
lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt
lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt
HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Kohus leiab, kuna N.K vajab psühholoogilist nõustamist ja ravi on põhjendatud
lg-le 3 alusel määrata N.K-le täiendava kohustusena alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, kuna N.K on töötu ja tal on majanduslikult raske olukord on põhjendatud
lg-le 3 alusel kergendada Pärnu Maakohtu 18.12.2008 otsusega määratud kohustust, hüvitades edaspidi kuni katseaja lõpuni kannatanutele 300-500 krooni kuus.
Silvi Maiste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.