1-08-5924\13

(08240100906)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Virge Harak Kriminaalasi T.G süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. oktoobri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava T.G kaitsja Kristel Vedro Prokurör Liina Pikma Süüdistatav T.G elukoht: XXX-XX , isikukood: xxx, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
2. oktoobri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-5924 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista T.G-lt kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 2035 krooni 50 senti riigituludesse. T.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.G-lt kriminaalasjas nr 1-08-5924 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. detsembrist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. detsembrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. detsembrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
10. oktoobri 2008 otsusega mõisteti T.G süüdi ja karistati KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, kui T.G järgib 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel võeti T.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Maakohus arutas T.G-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles
11. jaanuaril 2008 LS § 7419 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga 11 700 krooni, juhtis alkoholijoobes olles
12. märtsil 2008 kella 15.00 ajal mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXX XXX , Vinni vallas Vetiku külas. T.G ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu T.G tegevuses tõendamist leidnud. Kohus ei pea usaldusväärseiks T.G ennastõigustavaid ütlusi, et ta seisvas autos õlut jõi ja autot ei juhtinud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-74-05 märgitakse, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus ei pea eluliselt usutavaks T.G kirjeldatud õllejoomist autos lihtsalt sellepärast, et oli ilus ilm ja see pole keelatud, pole usutav, et ta kainena sõitis oma venna elukohast u 500 meetri kaugusele, peatas auto põldude vahel teeääres ja hakkas alkoholi tarvitama u 2 kilomeetri kaugusel oma elukohast lootuses, et vend kusagilt kaine autojuhi leiab tema koju sõidutamiseks. Tema poolt auto juhtimine on tõendatud tunnistaja A.F. üksikasjalike ütlustega, milliste õigsuses kohtul pole põhjust kahelda. 2 Asjaolu, et T.G oli sõiduauto juhtimise ajal alkoholijoobes, on usaldusväärselt tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Alkoholijoobe olemasolu ei eita ka T.G, kes nii kohtus kui ka alkoholijoobe meditsiinilise tuvastamise ajal tunnistas, et oli joonud ühe liitri õlut. Asudes alkoholijoobes olles autot juhtima, sai T.G aru oma tegevuse lubamatusest ja pani kuriteo toime otsese tahtlusega. T.G karistust raskendavad ning kergendavad asjaolud puuduvad. T.G on varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse mõistmisel arvestas kohus T.G süü suurust ja asjaolu, et ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega, ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu T.G kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista T.G õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt oli kohtulik uurimine ühekülgne ja puudulik ning kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 339 lg 1 p 7, 8), kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja kohtuotsuses puudub põhjendus. T.G on kinnitanud, et oli koos venna V.R. autos, kus tarvitasid alkoholi. Sõiduauto oli väljasuretatud, auto võtmed olid venna käes, neil polnud kavatsust kuskile sõita; olid olnud kohapeal kuskil 1 tund, tarvitasid õlut, kui politsei nende auto juurde tuli. Tunnistaja A.F. ütluste kohaselt nägi ta
13. märtsil 2008 liiklustoimkonnas olles Vetiku küla poolt ristmikule lähenevat sõiduautot, mis enne ristmikku peatus. Kinnitas, et nähtavus oli hea ning ta nägi T.G juhitud sõiduautot sõitmas u 100 m teelõigul ja sõitis T.G auto juurde, kaotamata silmsidet. Kuna süüdistatava ja tunnistaja ütlused on vastuolus ning teised tõendid ei kinnita usaldusväärselt, et T.G juhtis sõiduautot alkoholijoobes, siis kõik kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus ei saa oma siseveendumust kujundada vaid ühe tunnistaja ütluste pinnalt, kes oma sõnade kohaselt samal ajal sõiduautot juhtides jälgis väidetavalt teisel teel toimuvat. Samas puudub sündmuskoha vaatlus, mis kinnitaks, et sõiduauto jälgimine oli üldse võimalik kohast, kus tunnistaja paiknes. Kohus on lähtunud vaid tunnistaja A.F. ütlustest, kelle sõnadest võib järeldada, et igal sõidukijuhil olnuks piisavalt aega, et tarvitada alkoholi, sel ajal kui tunnistaja sõitis sõiduauto juurde. Ei saa välistada, et tunnistaja võis liikuvas sõiduautos eksida, samuti võis talle ekslikult tunduda, et auto liikus, kui ta ise samal ajal autoga liikus. Kohtuotsuses puudub põhjendus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt peab olema arusaadav ning jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Antud juhul on kohus loetlenud tõendid, mis tõendavad teo toimepanemist, kuid puudub tõendite analüüs ja jälgitavus, kuidas jõuab kohus arusaamisele, et nimetatud tõendite pinnalt on tuvastatud süüteo toimepanemine T.G poolt. Kohus ilmselt ei lugenud usutavaks politseitöötaja ütlusi, kui pidas vajalikuks ütluste usaldusväärsust kontrollida läbi „elulise usutavuse“. Asjaolud: näha peateelt kõrvalteel liikuvat sõiduautot 100 m teelõigu ulatuses, sellega silmsidet kordagi kaotamata, või õllejoomine autos umbes 2 km kaugusel oma elukohast, lootuses leida kaine autojuht koju sõitmiseks, on elulise usutavuse mõttes võrdväärsed. Kui kohus pidas vajalikuks esimese asjaolu usaldusväärsust kinnitada teise usaldusväärsuse läbi, siis ei ole võimalik tõendada ega 3 põhistada midagi. Võib arvata, et õlle joomine ei võta rohkem aega, kui politseitöötaja kohalesõit mitmekümne meetri kauguselt. Süüdistus on põhjendamata ja tõendamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ning palus Viru Maakohtu otsuse jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu. Apellatsioonis ega ka ringkonnakohtu istungil ei esitanud süüdistatav ja kaitsja mingeid uusi Viru Maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ja kaebuses taotletakse sisuliselt olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Esitatud taotlusest lähtudes ringkonnakohus analüüsis ja hindas kõiki antud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud T.G-le esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et
14. märtsil 2008 viibis T.G talle kuuluva sõiduauto juhiistmel, kui seda asus kontrollima tunnistaja A.F. . Samuti ei ole vaidlust selle üle, et momendil kui A.F. süüdistatavat kontrollis, oli ta tarvitanud alkoholi ning hilisemalt tuvastati tal alkoholijoove. Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka T.G ise. Apellatsioonist nähtuvalt taotletakse T.G õigeksmõistmist põhjusel, et kriminaalasjas puuduvad tõendid mis kinnitaksid süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimist. Seega tuleb T.G süüküsimuse otsustamisel vastata küsimusele, kas T.G juhtis
15. märtsil 2008 mootorsõidukit olles seejuures tarvitanud alkoholi. T.G ütluste kohaselt kohtus ta
16. märtsil 2008 ennelõunal oma vennaga. Vend soovis temalt autot laenata, et sõita Rakveresse. Vend oli selleks momendiks juba tarvitanud alkoholi ja soovis, et T.G oleks talle autojuhiks. Süüdistatav aga keeldus, sest tundis ennast väsinuna. Viibinud mõni aeg venna elukohas, hakkas süüdistatava ütluste kohaselt tema vend kartma abikaasat, kes võis koju tulla ja vennaga alkoholi tarbimise pärast pahandama hakata. Millisel kellaajal venna abikaasa pidi koju tulema ja millal ta üldse sel päeval koju jõudis, seda T.G öelda ei oska. T.G väidete kohaselt istusid nad koos vennaga tema sõidukisse ning sõitsid venna elukohast 500 m eemale Vetiku ristmiku suunas ja peatasid seal teepeenral sõiduki. Kohas kus nad peatasid sõiduki, ühtki elamut lähedal ei asunud ning kahel pool teed on põllud. Sõidukis ajasid nad vennaga juttu ning jõid õlut. Miks nad ei läinud tema elukohta, mis asub samuti Vetiku asulas, seda T.G usutavalt selgitada ei osanud. Kohtu sellesisulisele küsimusele on süüdistatav vastanud, et miks ka mitte, sest ilm oli ilus, ta tahtis autos istuda ja see ei ole keelatud. T.G on selgitanud, et kuivõrd nad mõlemad tarvitasid alkoholi, siis lepiti kokku, et vend otsib asulast kaine autojuhi, kes pärast alkoholitarvitamise lõppu toimetab T.G koju ja sõidutab hiljem venda. T.G 4 ütluste kohaselt olid nad umbes tund aega autos alkoholi tarvitanud, kui nende juurde tuli tunnistaja A.F. ja asus neid kontrollima. Ringkonnakohus leiab, et T.G väited, et ta sõidukit alkoholijoobes olles ei juhtinud, vaid tarvitas alkoholi seisvas sõidukis, on ennastõigustavad ja ümber lükatud tunnistaja A.F. i ütlustega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tunnistaja A.F. andnud ütlusi, et
17. märtsil 2008 oli ta toimkonnas ning tema ülesandeks oli kontrollida liiklust Vinni vallas. Liikudes Mõdriku suunas, lähenes ta Vetiku ristmikule kui märkas Vetiku küla poolt ristmikule lähenemas sõiduautot. Enne ristmikut auto peatus teepeenral ning kuivõrd taoline peatumine tekitas tunnistajas kahtlusi, otsustas ta autot kontrollida. A.F. i ütluste kohaselt oli tal sõidukiga kuni selleni jõudmiseni kogu aeg silmside. Ka on tunnistaja korduvalt kinnitanud, et ta nägi üheselt auto liikumist Vetiku küla poolt ristmiku suunas kuni selle peatumiseni enne ristmikku. Sõidukis istus juhi kohal T.G ning ta sai aru, et viimane on tarvitanud alkoholi. Kuivõrd T.G oli tema arvates juhtinud sõidukit alkoholi tarvitanuna, siis kutsus ta sündmuskohale politseipatrulli. Hilisemalt tuvastatigi T.G alkoholijoove. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistaja A.F. i ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohtu arvates on T.G poolt esitatud väide, et A.F. soovib talle kätte maksta, väheveenev. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas ühtki tõendit, mis taolist T.G väidet kinnitaks ning see on vaid süüdistatava paljasõnaline ja meelevaldne arvamus. Samas jääb ringkonnakohtu jaoks arusaamatuks, miks peaks A.F. , kui politseitöötaja, valima T.G-le kättemaksmiseks kriminaalmenetluse, see on keerukaima viisi oma oletatava eesmärgi saavutamiseks. Samas ei saa jätta ka tähelepanuta, et valeütluste andmise eest näeb Karistusseadustik ette kriminaalvastutuse ning miks peaks A.F. soovides vaid T.G-le kätte maksta, riskima võimalusega saada ise kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohtu jaoks suurendavad A.F. i ütluste usaldusväärsust ka kriminaalasja tehiolud. Apellatsioonis on püütud seada kahtluse alla asjaolu kas A.F. võis üldse näha T.G poolt juhitud sõidukit liikumas Vetiku ristmiku suunas. A.F. on kinnitanud, et temal oli T.G poolt juhitud sõidukiga silmside kuni selleni jõudmiseni ja miski tema vaatevälja ei piiranud. Samas on ka T.G kinnitanud, et koht, kus nad koos vennaga sõidukis õlut jõid, asub teelõigul kus kahele poole teed jäävad põllud. Ringkonnakohtu arvates kahandab T.G ütluste usaldusväärsust nende eluline ebausutavus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohaga, et pole eluliselt usutav, et hirmust venna naise ees, sõidavad kaks täiskasvanud meest, varakevadel, talust 500 meetri kaugusele põldude vahele, et hakata seal alkoholi tarbima. Seda enam, et vahetult enne oli ta keeldunud venna sõidutamisest viidates oma väsimusele. Seejuures jäetakse ka kasutamata võimalus jätkata alkoholitarbimist T.G pool. Samas jääb ringkonnakohtu jaoks arusaamatuks, millele põhines T.G lootus leida asulast kaine autojuht, kes süüdistatava väidete kohaselt pidi siis jalgsi tema auto juurde tulema, et see siis tema elukohta juhtida. Ülaltoodud põhjendustel tuleb apellatsioon jätta rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 5 Tiit Lõhmus