§-de 265, 274 lg 1 ja 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
MS § 301 alusel prokuröri loobumise tõttu süüdistusest ja
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. L.T tunnistati süüdi ja teda karistati
järgi 5 kuu pikkuse vangistusega ja § 265 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel jäi tema ärakandmata vangituseks 7 kuud ja 28 päeva.
lg 1, 3 alusel kohaldati vangistust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga ning tema suhtes kohaldati
Maakohus arutas L.T-le esitatud järgmisi süüdistusi:
järgi esitatud süüdistust selles, et L.T 27.04.2007 ajavahemikul kella 15.30-st kuni 17.00-ni Jõhvi linnas Keskväljaku platsil, rikkudes Avaliku koosoleku seaduse (edaspidi AvKoosS) §-s 7 lg 1 toodud nõuet, mille kohaselt peab avaliku koosoleku korraldaja vähemalt seitse päeva enne avaliku koosoleku läbiviimise päeva esitama AvKoosS §-s 8 tähendatud teate, organiseeris ja viis läbi AvKoosS § 3 p 3, 4 mõttes keelatud avaliku koosoleku, millel osales kümneid inimesi. Keelatud avaliku koosoleku läbiviimise käigus L.T poolt koosolekul osalejatele peetud kõnes õhutas ta lausetega ”Aga nad ongi nürimeelsed, kes praegu võimule tulid, neil lõi uriin pähe.”, ”Las nad teavad, et me ei karda neid ega politseid ega sõjaväge.”, ”Kui on vaja, siis seisame alati enda eest, meie lapsed, lapselapsed tõusevad üles.” ”Kui nad ei tahtnud elada rahus, viisteist aastat me kannatasime, ei puutunud midagi, ei kakelnud” poliitilist vihkamist ja vägivalda ühiskonnakihtide vahel ning rikkuma avalikku korda.
lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et L.T 27.04.2007 Jõhvi linnas õhtusel ajal toimunud massirahutuste käigus ei allunud Kaitsepolitseiameti töötaja A.T. ja Ida Politseiprefektuuri töötajate I.M. ja V.T. seaduslikele korraldustele lõpetada rahvamassi süütegude toimepanemisele õhutamine ning tulla kaasa avalikku korda kaitsvate isikutega. L.T kasutas A.T. , I.M. ja V.T. suhtes psüühilist vägivalda, mis seisnes selles, et hakkas kutsuma endale appi Jõhvi linnas Keskväljakul viibivat rahvamassi selleks žestikuleerides ja karjudes, eesmärgiga et rahvamass tema kinnipidamist tõkestab ja kasutab avalikku korda kaitsvate isikute suhtes vägivalda. L.T tegevuse tulemusena ca 20-liikmeline inimeste grupp, kellest osad olid alkoholijoobes ning hoidsid käes klaasist pudeleid, hakkas liikuma A.T. , I.M. ja V.T. poole. L.T sõnade kohaselt käib rahvamass A.T. st, I.M. st ja V.T. st lihtsalt üle s.o tekitab neile kehavigastusi. L.T tegevuse tulemusena ei osutunud tema kinnipidamine võimalikuks. L.T-le oli süüdistus esitatud ka
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid selles osas prokurör kohtuvaidlustes loobus süüdistusest. Samuti oli L.T-le esitatud süüdistus
Kohus leidis, et L.T süü
Kohus luges tõendatuks, et 27.04.2007 kl 16-16.50 ajal toimus avalikus kohas – Jõhvi linnas IdaViru Maavalitsuse hoone ees Keskväljakul – avalik koosolek, kus oli arutusel rahulolematus pronkssõduri teisaldamise suhtes. Tunnistajate V.M. , V.Š. ja U.S. ütlustega ja asitõendiks oleva 2 videosalvestisega on tõendatud, et kõnega esines rahvale ainult L.T. Salvestisel on näha, et Keskväljakule kogunenud rahvahulk suhtleb omavahel, kuni Maavalitsuse hoone trepil alustab kõnet kõva häälega karjudes ärritunud L.T. Esimese lausega esitab ta koosoleku teema: “Seltsimehed, te teate, et lõhuti mälestusmärk?“. V.M. ütlused näitavad, et enne koosoleku algust tegi ta süüdistatavale ettepaneku teatada koosolekust maavalitsusele ja Jõhvi linnavalitsusele. Nad käisid koos vallavanema T.V. juures ja Ida-Viru Maavalitsuses, et kutsuda valla- ja maavanemat rahvaga rääkima. Kohus leidis, et nende tõenditega on tõendatud, et L.T korraldas avaliku koosoleku. Korraldamine ehk tegevus, mis oli suunatud avaliku koosoleku toimumiseks, oli pöördumine Jõhvi linnavalitsusse ja maavalitsusse teatega koosoleku kohta, vallavanem T. Võhmari kutsumine rahvale esinema, pöördumine maavalitsusse, et kutsuda koosolekule maavanem. Korraldav tegu oli ka koosoleku alustamine kõnega, pöördudes rahvahulga poole. Asitõendiks oleval videosalvestisel on näha, et L.T, peale rahvahulga poole pöördumist jätkas kõnet lausetega: ”Aga nad ongi nürimeelsed, kes praegu võimule tulid, neil lõi uriin pähe.”, ”Las nad teavad, et me ei karda neid ega politseid ega sõjaväge.”, ”Kui on vaja, siis seisame alati enda eest, meie lapsed, lapselapsed tõusevad üles.” ”Kui nad ei tahtnud elada rahus, viisteist aastat me kannatasime, ei puutunud midagi, ei kakelnud.” Tunnistajate väitel ei õhutanud L.T avalikul koosolekul poliitilist vihkamist ega vägivalda ega ka rikkuma avalikku korda. Kohus leidis, et tavalise kõrvalseisja seisukohast lähtudes süüdistusaktis kirjeldatud lausete kogumis esitamine videosalvestiselt nähtud viisil (karjudes, üles kutsudes) inimestele, kes kogunesid arutama 26.04.2007 Tallinna sündmusi, õhutas nii poliitilist vihkamist kui vägivalda erinevate põhimõtetega inimeste (ühiskonnakihtide) vahel, samuti avalikku korda rikkuma. Olles avaliku koosoleku korraldaja, muutis L.T selle oma kõnega AvKoosS § 3 p 3, p 4 järgi keelatud koosolekuks. Seega korraldas ta keelatud avaliku koosoleku. Kohus asus seisukohale, et EV Põhiseaduse (PS) § 45 ja § 47 sätestatud õigused ei ole piiramatud. PS § 12 lg 2 sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. PS § 47 sätestatud õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada on piiratud ka vajadusega tagada riigi julgeolek, avalik kord, kõlblus, liiklusohutus ja koosolekust osavõtjate ohutus. Seega ei teostanud süüdistatav PS järgseid põhiõigusi lubatud viisil, vaid rikkus PS sisalduvaid keelde ja piiranguid. Tema teos on
KoosS § 3 p 3, 4 järgi keelatud koosoleku pani L.T toime otsese tahtlusega - ta tahtis oma kõnega muuta avaliku koosoleku selliseks, kus õhutatakse poliitilist vaenu, vägivalda ja avaliku korra rikkumisele ja soovis selle muutumist keelatud avalikuks koosolekuks. Ta teadis, et tema poolt karjutud väljendid õhutavad vaenu EV põhiseadusliku korra ja võimu teostavate põhiseaduslike organite vastu. Teadlikult kutsus ta üles rikkuma avalikku korda vägivallaga (”kaklema”). Seda, et ta soovis nimetatud tagajärgi, kinnitavad nii ta esinemise sõnad kui viis, kuidas üleskutsed esitati (karjudes, tigedalt, vaenulikult, vastandudes kogu võimule, üleskutsuvalt). Süüdistatava teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus, hinnates tõendeid kogumis, leidis, et L.T tuleb süüdistuses
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. L.T end süüdi ei tunnistanud. Kannatanute A.T. , I.M. ja V.T. ütlustega luges maakohus tõendatuks, et L.T pani toime süüdistuses kirjeldatud teo: kaitsepolitsei Ida-Virumaa direktor A.T. seaduslikule korraldusele minna kaasa politseinikega I.M. ja V.T. ga, reageeris ta sellega, et hüüdis appi lähedal seisvat gruppi joobes inimesi, kellest mitmel olid käes pudelid. Saanud nende isikute tähelepanu, teatas ta politseiametnikele „see mass käib teist lihtsalt üle“. A.T. muutis kavatsuse L.T 3 kinni pidada, sest massilise korratuse ajal väljakul viibinud joobnud ning agressiivselt käituvate isikute grupp reageeris L.T appihüüetele ja hakkas politseinike poole lähenema. Oli reaalne oht, et nad L.T kinnipidamise korral ründavad politseinikke, mida kinnitab L.T ähvardus „see mass käib teist lihtsalt üle“.
lg 1 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks on võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivald
lg 1 koosseisulise tunnusena on ka
tunnustel toime pandud psüühiline vägivald: ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Appihüüdeid ja ähvardust „see mass käib teist lihtsalt üle“ ei saa hinnata ähvardusena politseinikke tappa või tekitada neile tervisekahjustusi (
koosseis).
lg 1 kuriteokoosseisu moodustab psüühiline vägivald (ähvardus) peab vastama
Seega puudub L.T teos
Süüdistuses kirjeldatud tegudega politseiametnike poolt kinnipeetav L.T kallutas korratustes osalenud isikute gruppi vastu hakkama politseiametnikele A.T. le, I.M. le ja V.T. le, kes seaduslikult tõkestasid massilisi korratusi. Nimetatud isikute grupil (täideviijad) kadus vajadus politseiametnikele vastu hakata nende ja L.T tahtest sõltumatu asjaolu tõttu, milleks oli politseitöötajate otsustus loobuda L.T kinnipidamisest. Seega on L.T teos
§
MS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kuna
lg 1 kuriteokoosseis ja
, § 22 lg 1, lg 2 kuritegude ründe objektideks on erinevad õigushüved, siis kohtul puudub võimalus ümber kvalifitseerida süüdistatava tegu
lg 1-lt
Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et L.T on korduvalt toime pannud erinevaid süütegusid; ajavahemikus 2002-2007 süstemaatiliselt toime pandud erinevate väärtegude eest on talle määratud rahatrahve rohkem kui 100 000 kr eest. Suur osa rahatrahvidest on maksmata. 15.03.2007 karistas Viru Maakohus teda
järgi rahalise karistusega 15 000 kr koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuotsuse jõustumisest vähem kui 1 kuu möödudes pani L.T toime
Olles
järgi kahtlustatav, pani ta 11.10.2007 toime
Sellest järeldub, et rahatrahvid ja rahalised karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud loobuma süütegude toimepanemisest. Selleks, et mõjutada teda lõpetama süütegude toimepanemine ja kaitsta sel moel õiguskorda, tuleb L.T-le mõista karistuseks vangistus. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades, et üheepisoodiliste kuritegudega ei tekitatud varalist kahju ega muid raskeid tagajärgi, mõistis kohus L.T-le karistuseks
Liitkaristus tuleb moodustada mõistetud raskema karistuse suurendamise teel. Kuritegude ründeobjektideks olid erinevad õigushüved, kuriteod on toime pandud erineval ajal ja erinevates kohades. Arvestades seda, et kuritegude toimepanemisest möödunud aja jooksul ei ole süüdistatav toime pannud uusi õigusrikkumisi, samuti arvestades süüdimõistetu tervist (invaliidsus ja väidetav hiljutine südameoperatsioon), peab kohus võimalikuks kohaldada
Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist L.T süüdimõistmises
järgi, tema
Kaitsja leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusnormide olulise rikkumise tõttu, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamisesemega seotud asjaoludele. Kohus on hinnanud kogutud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, kohtu järeldused põhinevad prokuröri isiklikule arvamusele, mitte tuvastatud faktilistele asjaoludele. 4 Kaitsja hinnangul on maakohus ekslikult tunnistanud L.T avaliku kogunemise korraldajaks. V.M. ja I.S. ütlused näitavad, et inimesed kogunesid väljakule spontaanselt, keegi neid sinna ei kutsunud, nad sattusid sinna erinevatel põhjustel. Videosalvestusest järeldub, et väljakul viibivad isikud, kes on psühholoogiliselt rahulikud, rahumeelselt vestlevad omavahel, on kuulda naeru ja ei mingit märki avalikust kogunemisest. Ka L.T sattus väljakule rahva sekka juhuslikult. Väljakul viibijate seas nägi L.T Jõhvi Linnavolikogu liiget V.M. t ja nad mõlemad pöördusid maavanema poole, et too selgitas rahvale riigis toimuvaid sündmusi. Kaitsja arvates kohtu hinnang, et L.T pöördus kõnet alustades rahva poole kõva ja erutatud häälega, on vastuolus videokasseti salvestusega. Videokassetil on kuulda L.T tasane hääl: „Praegu tuleb välja võimu esindaja …“, pärast mida on näha, et ta läidab sigareti, tema kõrval seisab Jõhvi Linnavolikogu liige V.M. , nad ootavad võimuesindajat. Pärast neid sõnu hakkab rahvas lähenema vallavalitsuse sissepääsu juurde. Jõudmata ära oodata Vallavalitsuse esindaja väljatulekut, hakkab L.T V.M. juuresolekul ja toel rahuliku häälega rääkima, kuidas lõhuti mälestusmärk Tõnismäel Tallinnas. Ja üksnes oma esinemise jooksul hakkab ta rääkima emotsionaalselt ja valjult, et teda oleks kuulda. Kohus arvab alusetult, et lähtudes tavalise kõrvalise osaleja seisukohast, tuues välja süüdistuses nimetatud lauseid nende kogumis videosalvestusel näidatud viisil inimestele, õhutas süüdistatav nii poliitilist vihavaenu kui inimestevahelist vägivalda ja ka rikkus avalikku korda. Kuigi väljakul viibis mitukümmend tavainimest, ei esitanud süüdistus kohtus ühtegi tunnistajat, kes kinnitaksid sellist kohtu järeldust. Nagu tuvastas kohus otsuses, tunnistajate väidetel „L.T ei õhutanud avalikul kogunemisel ei poliitilist vihavanu ega vägivalda, ka ei rikkunud avalikku korda.“ Seega viide abstraktsele kõrvalisele osalejale antud konkreetses situatsioonis on alusetu. Kohus on ekslikult käsitlenud kuriteona fakti, et stiihilisel miitingul väljendas L.T Jõhvi Volikogu liikme V.M. juuresolekul ja heakskiidul kohalviibijatele oma arvamust. Eneseväljendamisevabadus on üheks demokraatliku ühiskonna olulisemaks aluseks. Arvamuse väljendamise vabadusest räägib mitte ainult Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni art 10, vaid ka EV Põhiseaduse §-s 45 on kinnitatud iga inimese vabadus vabalt levitada oma arvamust, veendumust ja muud informatsiooni. Kohus on ekslikult arvanud, et L.T poolt esinemisel kasutatud neli väljendit moodustavad
Kaitsja on seisukohal, et käesolevad väljaütlemised kannavad hinnangulist iseloomu ja väljendavad süüdistatava isiklikku arvamust. Seega ei ole leidnud kinnitust süüdistatava tegevus keelatud avaliku kogunemise korraldamisel ja üleskutsetes sellest osa võtta. Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist osaliselt, s.o L.T õigeksmõistmises
Ta taotleb mõista L.T süüdi
lg 1 järgi ja karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega.
Kohaldada
lg 1, 3 sätteid ning tingimisi jätta vangistus osaliselt L.T suhtes kohaldamata ning pöörata karistus täitmisele osaliselt. Koheselt pöörata täitmisele vangistus 4 kuud ja karistuse teist osa 6 kuud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui L.T 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Täitmisele pööratava vangistuse aja hulka arvestada L.T kahtlustatavana kinnipidamine 3.05.2007- 4.05.2007, s.o 2 päeva. Prokurör leiab, et maakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7, 8 sätteid. Kohus ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud A.T. , I.M. kohtus antud ütlusi; samuti ei ole andnud hinnangut tol hetkel Jõhvi linnas Keskväljakul valitsenud olukorra kohta ega selle kohta, kuidas kohtu arvates A.T. ja I.M. tajusid L.T poolt välja öeldud ähvardust, kas see ähvardus oli reaalne, milline oli kannatanute arvates oht, et neile võidakse tekitada tervisekahjustusi jne. 5 Prokuröri hinnangul on A.T. ja I.M. ütlustega tuvastatud, et L.T poolt nende suhtes väljaöeldud ähvardus „see mass käib teist lihtsalt üle“ oli reaalne. Politseitöötajad said aru, et ähvarduse tulemusena võidakse nende suhtes joobes noorte grupi poolt kasutada füüsilist vägivalda, s.o tekitada neile tervisekahjustusi, neid peksta, tekitada neile valu. Nad tundsid hirmu, et nende suhtes kasutatakse ca 20-liikmelise joobes isikute grupi poolt füüsilist vägivalda ja sellest tulenevalt ei olnud neil võimalik täita Jõhvi linnas avaliku korra tagamisel tööülesandeid. Seega tegi kohus eksliku järelduse, et L.T appihüüdeid ja ähvardust „see mass käib teist lihtsalt üle“ ei saa hinnata ähvardusena tekitada A.T. le, I.M. le, V.T. le tervisekahjustusi. Süüdistatava tegevus oli õigesti kvalifitseeritud
Kriminaalmenetluseõiguse olulise rikkumise tulemusena jõudis kohus ekslikult järeldusele, et L.T teos on
Ekslik on kohtu järeldus, et isikute grupp, keda L.T kutsus endale appi, osales 27.04.2007 Keskväljakul toimunud massirahutustes. Kohtuistungil ei ole tuvastatud, et L.T lähedal politseiametnike ähvardamise hetkel viibinud isikute grupp oleks osalenud massilises korratuses, s.o pannud toime rüüstamisi, purustamisi, süütamisi või muud taolist tegevust. Ükski kannatanu ei väida, et lähedal seisnud isikute grupist keegi oleks aktiivselt osa võtnud massilisest korratusest ja toime pannud kuritegusid
Ka järeldas kohus ekslikult, et L.T kihutas massilises korratuses osalejaid vastu hakkama politseiametnikele, kes tõkestasid sellist tegevust. Kuna ei ole tuvastatud, et mainitud isikute grupp oleks toime pannud süütegusid massilise korratuse ajal, ei saanud L.T ka kihutada isikute gruppi kui massilises korratuses osalejaid
Küll sai L.T kutsuda appi isikute gruppi, et nad takistaks politseiametnike suhtes vägivalla kasutamisega tema kinnipidamist. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja ekslikult kohaldanud KrMS § 268 lg 1,
MS § 199 lg 1 p 1 sätteid L.T õigeksmõistmisel süüdistuses
Samuti ei nõustu prokurör kohtu otsusega mitte pöörata L.T-le mõistetud karistus täielikult täitmisele. Invaliidsus ei seganud L.T kuritegude toimepanemist ja kohtul ei olnud alust viidata väidetavale südameoperatsioonile, kuna kohus peab otsuse tegemisel tuginema vastavatele dokumentidele ja kohtuistungi käigus tuvastatud faktidele. Kohus seda teinud ei ole. Samuti ei tähenda võimaliku südameoperatsiooni toimumine seda, et isik ei oleks võimeline oma tervisliku seisundi tõttu kandma lühiajalist vangistust. Ka ei nõustu prokurör kohtu järeldusega, et kuna L.T ei ole tema poolt kuritegude toimepanemisest möödunud aja jooksul uusi kuritegusid toime pannud, siis on alust vabastada teda täielikult vangistuse kandmisest. Kohus on kirjeldanud L.T hoolimatut ja ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigis kehtivasse õiguskorda ning EV politsei ja kohtu poolt talle mõistetud karistustesse. Kohus ei ole isiku karistusest tingimuslikul vabastamisel arvestanud ühtegi kuriteo toimepanemise ajaolu ning samuti ei ole piisavalt põhjendanud, et süüdlase isikut iseloomustavad tunnused (invaliidsus ja väidetav operatsioon) omaksid märkimisväärset eripära. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäi kaitsja apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokuröri apellatsiooni palus kaitsja jätta rahuldamata. Prokurör taotles enda poolt esitatud apellatsiooni rahuldamist ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata jätmist. 6 Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri seisukohad, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Kaitsja leiab, et kohtuotsus tuleks tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei tuvastanud. Kaitsja, viidates kogutud tõenditele, taotleb süüdistatava õigeksmõistmist
Kuna maakohus jõudis kogutud tõendite alusel teistsugusele järeldusele, st tegi süüdimõistva kohtuotsuse, on kaitsja arvates tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu lahendites korduvalt väljendatud seisukohale selles küsimuses. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes on tegemist kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus, s.t kui kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Nimetatud rikkumisega ei ole tegemist olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohtadega ( 3-1-1-55-06, 3-1-1-106-06). Veel leiab kaitsja, et maakohus on hinnanud kogutud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult ning kohtuotsuses viitab maakohus süüdistaja isiklikule arvamusele, mitte aga tuvastatud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus antud järeldust õigeks ei pea. Antud väide on üldsõnaline ning apellatsioonist ei nähtu, milles tõendite hindamise puudulikkus ja ühekülgsus seisneb. Täiesti meelevaldne on kaitsja järeldus, et kohtu seisukohad ei põhine kohtus uuritud tõenditel vaid prokuröri isiklikul arvamusel. KrMS § 61 lg 1, 2 sätestab tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Samuti peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema lugejale jälgitav. KrMS § 312 p 1,2 kohaselt peavad kohtuotsuse põhiosas kajastuma kohtu poolt tõendatuks tunnistatud asjaolud ning tõendid, millele kohus oma järeldustes tugineb, samuti peab kohus tooma välja tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseteks, esitama sellekohased vastavad põhjendused. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus eelnimetatud normidele vastab (tl 207-209). Järgnevalt leiab, kaitsja, et L.T tegevus oli kohtu poolt ekslikult hinnatud avaliku kogunemise korraldamisena. Viidates tunnistajate ütlustele, leiab kaitsja, et inimesed kogunesid väljakule spontaanselt, kõik isikud avaldasid, et neid keegi ei kutsunud, nad sattusid väljakule erinevatel põhjustel. Ka süüdistatav sattus väljakule kaitsja hinnangul juhuslikult. Väljakul viibivad isikud vestlesid omavahel rahulikult, L.T pöördus rahva poole tasasel, rahulikul häälel. Esmalt tuleb märkida, et kaitsja viide tunnistaja, KAPO töötaja I.S. li ütlustele, ei ole kohane. Nimelt on nimetatud tunnistaja antud kriminaalasja raames andnud ütlusi sündmuse kohta, mis toimus Jõhvi linnas Keskväljakul ajaliselt hiljem, kuna antud tunnistaja viibis Keskväljakul umbes kella 21.00-st kuni südaööni ( tl 142-143). Veel osundab kaitsja tunnistaja V.M. ütlustele, mille kohaselt kogunesid inimesed väljakule spontaanselt. Nimetatud tunnistaja ütlustele, samuti teistele maakohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustele toetudes teeb kaitsja järelduse, et L.T ei saa lugeda keelatud avaliku koosoleku korraldajaks. Siinkohal tuleb pöörduda maakohtu poolt tuvastatud asjaolude juurde, mille kohaselt maakohus on lugenud tõendatuks, et 27.04.2007 kella 16.00 -16.50 paiku toimus Jõhvi linna Keskväljakul 7 Ida-Viru Maavalitsuse hoone ees avalik koosolek, kus avaldati rahuolematust Tallinnas toimunud sündmuste osas. Samuti on vaieldamatult leidnud tõendamist ka asjaolu, et sellel koosolekul esines L.T. Kohus on arvestanud ka kaitsja poolt osundatud tunnistaja V.M. ütlustega, mille kohaselt ta küll ei tea kelle idee oli koosoleku korraldamine, kuid tema tegi L.T-le ettepaneku küsida luba koosoleku toimumiseks, samuti kinnitas ta, et tema koos L.T-ga vestlesid vallavanem T. Võhmariga ning käisid ka linnavalituses ja maavalitsuses. Teatasid T. Võhmarile, et toimub üritus ( tl 144-145). Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt V.M. kui ka teiste maakohtus üle kuulatud ja kohtuotsuses kajastatud tunnistajate ütlustest puudub alust järeldada, et L.T ei olnud koosoleku toimumisega mingit seost. Pigem vastupidi, nii tema, kui ka teiste maakohtu otsuses osundatud tunnistajate ütlused kinnitavad üheselt, et L.T esines koosolekul, samuti koos V.M. ga käis ka vallavalituses ja maavalitsuses eesmärgiga kutsuda koosolekule ka kohaliku võimu esindajad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et eelnimetatud koosoleku korraldas L.T. Kohus on märkinud, et korraldamine ehk tegevus, mis oli suunatud avaliku koosoleku toimumisele, oli pöördumine Jõhvi linnavalitsusse ja maavalitsusse teatega koosoleku kohta, vallavanem T. Võhmari kutsumine rahvale esinema, pöördumine maavalitsusse, et kutsuda koosolekule maavanem. Korraldav tegu oli ka koosoleku alustamine kõnega, pöördudes rahvahulga poole ( tl 208). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt kohtuotsuses osundatud L.T teod annavad aluse pidada teda keelatud koosoleku korraldajaks. Täiendavalt lisab ringkonnakohus, et keelatud koosoleku korraldamise all tuleb mõista igasugust tegevust, mis on suunatud sellise koosoleku toimumisele. Seega võib korraldajaks lugeda iga isikut, kes oma tegevusega aitab kaasa eesmärgile korraldada koosolek. Maakohtu poolt tuvastatud L.T teod olid vaieldamatult suunatud koosoleku toimumisele. Mõistagi ei ole igasugune avaliku koosoleku korraldamine karistatav kriminaalõiguslikus mõttes. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni. Põhiseaduse § 47 kohaselt on kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Avaliku koosoleku seaduse § 1 kohaselt on antud seaduse ülesanne Eesti Vabariigi põhiseaduse § 47 alusel tagada inimeste õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada kooskõlas inimeste põhiõiguste, vabaduste ja kohustustega. Need on üldpõhimõtted, mis on kehtestatud inimestele nende õiguste ja vabaduste realiseerimiseks. Samas, eelnimetatud seaduse § 3 sätestab keelatud avaliku koosoleku alused, mis ongi L.T-le etteheidetavad talle esitatud süüdistustest tulenevalt. Maakohus, hinnates kogutud tõendeid jõudis järeldusele, et L.T, olles koosoleku korraldaja, muutis selle AvKoosS § 3 p 3, 4 järgi keelatud koosolekuks kõnega, mis õhutas poliitilist vihkamist ja vägivalda erinevate ühiskonnakihtide vahel ning õhutas rikkuma avalikku korda. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus on alusetult lähtunud oma hinnangutes abstraktse kõrvalseisja seisukohast, kuna ükski tunnistaja ei ole väitnud, et L.T poolt koosolekul kõneldu oleks mingit vaenu õhutanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, et L.T poolt väljaöeldud süüdistusaktis toodud lausete kogumis esitamine videosalvestusest nähtuval viisil (karjudes, üles kutsudes) inimestele, kes olid kogunenud Jõhvi Keskväljakule tingituna Tallinnas 26.04.2007 toimunud sündmustest, õhutas nii poliitilist vihkamist kui vägivalda erinevate põhimõtetega inimeste (ühiskonnakihtide) vahel, samuti rikkuma avalikku korda ( tl 208). Maakohus on eeltoodud järelduse tegemisel põhjendatult jätnud kõrvale tunnistajate ütlused, mille kohaselt L.T mingit poliitilist vihkamist, vägivalda ega avalikku korra rikkumist ei õhutanud. Kohtuotsuses osundatud tunnistajad olid isikuteks, kes ise osalesid koosolekul ning neile oli ka L.T esinemine suunatud. Kaitsja leiab, et L.T väljendas oma esinemisega vaid oma isiklikku arvamust ning see arvamus põhineb arusaamal, et eneseväljendamisevabadus on üks demokraatliku ühiskonna 8 olulisemaid aluseid. Kaitsja on seisukohal, et L.T väljaütlemised kannavad hinnangulist iseloomu ja väljendavad süüdistatava isiklikku arvamust. Vaieldamatult on väljendusvabadus üks kesksemaid vabadusõigusi. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et väljendusvabadus ei tähenda isiku absoluutset vabadust valimatuks sõnakasutuseks ja selle esitamise vormiks. Väljendusvabaduse teostamisel on oluline silmas pidada, et arvamuse või hinnangu väljaütleja peab olema kantud heast tahtest ning hinnangu vorm ei tohiks kalduda vihkamise, vägivalla ning avaliku korra rikkumise teadlikule õhutamisele. Tuleb märkida, et oluline tähendus L.T poolt koosolekul väljaöeldud lausete sisu hindamisel on vaieldamatult asjaolul, millised sündmused olid 27.04.2007 Jõhvi Keskväljakul toimunud keelatud avaliku koosoleku ajendiks. Tegemist oli 26.04.2007 Tallinnas toimunud nn. Pronksiöö sündmustega, mille käigus toimusid massilised korratused. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkord rõhutada, et Jõhvi linna Keskväljakul 27.04.2007 toimunud keelatud avalikul koosolekul L.T esinemine oma sisult ja vormilt oli kantud vägivalla ja vaenu õhutamisest, mistõttu puudub alus kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks ning L.T õigeksmõistmiseks kuriteos
Prokurör vaidlustab maakohtu otsuse L.T õigeksmõistmises
MS § 339 lg 1 p 7, 8 sätteid, kuna kohtuotsuses puudub põhjendus ning kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Esmalt tuleb märkida, et kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise- kohtuotsuses põhjenduste puudumise, puudub ringkonnakohtul sellise rikkumise tuvastamisel uue kohtuotsuse tegemiseks pädevus. Sellisel rikkumise tuvastamisel peab ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistama ning saatma kriminaalasja uueks arutamiseks I astme kohtule. Ringkonnakohus prokuröri poolt osundatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi ei tuvastanud ning jääb nende seisukohtade juurde, millised on toodud käesoleva kohtuotsuse lk 7. Prokurör leiab, et maakohus, mõistes L.T süüdistuses
Tuginedes kannatanute A.T. ja I.M. ütlustele, leiab prokurör, et kohus on teinud eksliku järelduse, et L.T appihüüdeid ja ähvardust „see mass käib teist lihtsalt üle“ ei saa hinnata ähvardusena tekitada A.T. le, I.M. le ja V.T. le tervisekahjustusi. L.T-le oli esitatud süüdistus selles, et pani toime võimuesindajate suhtes vägivalla toimepanemise seoses nende poolt ametikohustuste täitmisega, s.t 27.04.2007 Jõhvi linnas õhtusel ajal massirahutuste käigus ei allunud Kaitsepolitseitöötaja A.T. ja Ida Politseiprefektuuri töötajate I.M. ja V.T. seaduslikule korraldusele lõpetada rahvamassi süütegude toimepanemisele õhutamine ja tulla kaasa avaliku korda kaitsvate isikutega. L.T kasutas A.T. , I.M. ja V.T. suhtes psüühilist vägivalda- kutsus appi Keskväljakul viibivat rahvamassi selleks estikuleerides ja karjudes, eesmärgiga et rahvamass tema kinnipidamist tõkestab ja kasutab politseitöötajate suhtes vägivalda. L.T tegevuse tulemusena ca 20-liikmeline inimeste grupp, kellest osa olid alkoholijoobes ning hoidsid käes klaaspudeleid, hakkas liikuma politseitöötajate suunas. L.T sõnade kohaselt käib rahvamass A.T. st, I.M. st ja V.T. st lihtsalt üle s.o tekitab kehavigastusi. L.T tegevuse tulemusena osutus tema kinnipidamine võimatuks. Maakohus uuris antud kuriteo osas kogutud kõiki tõendeid – s.h kannatanute A.T. , I.M. ja V.T. ütlusi ning nende pinnalt tegi vastavad järeldused ( tl 209-210). Prokurör maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei vaidlusta, ei nõustu vaid kohtu järeldustega. Maakohus leidis, et vägivald
lg 1 koosseisulise tunnusena on ka
tunnustel toime pandud psüühiline vägivald- ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Appihüüdeid ja ähvardust „see mass 9 käib teist lihtsalt üle“ ei saa hinnata ähvardusena politseinikke tappa või tekitada neile tervisekahjustusi. Kohtu hinnangul puudub L.T teos
Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Antud kuriteoepisoodis on kohtumenetluse käigus maakohtus tunnistatud kannatanuks kolm politseitöötajat- A.T. , I.M. ja V.T. . V.T. ütluste kohaselt ta selgitas L.T, et olukord tuleks lõpetada, tuli A.T. , kellega vestlesid olukorrast, A.T. rääkis L.T, sel ajal toimusid juba lõhkumised ning ta läks oma tööd tegema, süüdistatav teda ei ähvardanud ning kannatanuks end ta ei pea ( tl 135138). I.M. ütluste kohaselt vestles ta L.T, sel ajal toimusid juba lõhkumised, kaitsepolitseil oli mõte L.T kinni pidada, kuid sellest loobuti, et mitte ohustada kellegi tervist. Kui L.T oleks lõhkumistes osalenud, oleks ta ka kinni peetud. Ka sel juhul, kui oleks käsk antud L.T kinni pidada, oleks see täidetud. L.T teda ei ähvardanud, kedagi ei ohustanud, eemal loobiti kive ja rüüstati- läks sellega tegelema ( tl 138141). A.T. ütluste kohaselt peale L.T appihüüet tekkis tema arvates reaalne oht, et rünnatakse politseitöötajaid, mistõttu tuli muuta otsust L.T väljakult ära viia. A.T. ütluste kohaselt nii tema kui ka I.M. ja V.T. tunnetasid ohtu oma tervisele. Veel on tunnistaja rääkinud, et sündmused hakkasid arenema Tõnissoni monumendi juures, mida kaks tursket noormeest püüdsid ümber lükata. Tunnistaja suundus sinna, kuna oli näha, et politseijõude keegi ei koordineeri. Pärast seda süüdistatavat enam ei näinud ( tl 147-150). Hinnates kannatanute ütlusi, on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et L.T süüdistuses kirjaldatud tegu ei ole võimalik hinnata ähvardusena tekitada politseitöötajatele A.T. le, I.M. le ja V.T. le tervisekahjustusi. V.T. on otsesõnu öelnud, et kannatanuks ta end ei pea, mingit L.T poolt tulenevat ähvardust ta ei tundnud. I.M. ütlustest on samuti võimalik järeldada, et L.T-ga seoses mingit ohtu ta ei tajunud. Vaatamata sellele, et A.T. ütluste kohaselt tunnetasid nii tema kui ka I.M. ja V.T. ohtu oma tervisele, võib kogu tema ütluste pinnalt väita, et ohtu oma tervisele tunnetasid pigem kõik sellel õhtul Jõhvi linna Keskväljakul avaliku korra tagamisega ametis olnud politseitöötajad, kuna agressiivselt meelestatud joobes isikud lõhkusid hoonete aknaid, püüdsid ümber lükata Tõnissoni ausammast, s.t rikkusid raskelt avalikku korda. Sellise massilise avaliku korra raske rikkumise tõttu oli kõigi ametis olnud politseitöötajajate tervis ohus, seda mitte aga L.T appi hüüdmise ega ka hoiatava lause „see mass käib teist lihtsalt üle“ väljaütlemise tõttu. Seega, tuginedes eeltoodule ning maakohtu otsuses toodud põhjendustele, tuleb maakohtu otsus L.T õigeksmõistmises
Veel heidab prokurör maakohtule ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, kuna kohus, mõistes L.T õigeks, osundab süüdistatava teos
Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et prokuröri arvamus sellest, et kohus kohaldas materiaalõigust, ei ole õige. Maakohus on L.T talle esitatud süüdistuses õigeks mõistnud ning muuhulgas osundanud, et tema teos võivad olla
Ringkonnakohus märgib, et kuna nimetatud süüteokoosseisu puhul on tõendamiseseme asjaolud täiesti erinevad käeoleva krimnaalasja esemeks olnud asjaoludest, puudub vajadus pikemalt analüüsida materiaalõigusnormi, mida maakohus ei kohaldanud. Apellatsioonis taotleb prokurör veel maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. Prokurör taotleb L.T-le mõistetud karistuse osalist täitmisele pööramist samade asjaolude pinnalt, mida maakohus karistuse mõistmisel juba arvestas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud õigesti
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest ning toodud põhjendused on ringkonnakohtu jaoks veenvad. Maakohus on võtnud arvesse L.T varasemad õigusrikkumised ning põhjendatult leidnud, et süüdistatavat on vajalik karistada vangistusega. Karistusest tingimisi vabastamist on maakohus asjakohaselt 10 põhistanud süüdistatava tervisliku seisundiga ning pidanud vajalikuks allutada L.T
Arvesse võttes L.T isiku, on tema suhtes katseaja kohaldamine ning ta käitumiskontrollile allutamine igati otstarbekohane. Katseajal peab L.T täitma talle käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid ning hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhoolduse eeliseks vangistuse ees on L.T jätmine tema igapäevasesse keskkonda, jättes riigile võimaluse kriminaalhooldusametniku vahendusel tema käitumise üle järele valvata. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt tuleb Viru Maakohtu otsus tervikuna jätta muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Maarika Kuusk Ago Kutsar 11 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.