lg 1 ja §121 järgi RESOLUTSIOON N.O süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses summas 7860.00 krooni riigituludesse. N.O süüdi tunnistada
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses summas 3930.00 krooni riigituludesse.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses summas 7860.00 krooni riigituludesse. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses summas 5240.00 krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: /nimi, 1- 09-13161, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- N.O suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja N.O-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: toimiku paljundamise kulu 31.30 krooni; määratud kaitsjale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 840.00 krooni määratud kaitsjale makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 660.00 krooni määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 360.00 krooni sundraha 6525.00 krooni Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
N.O süüdistatakse veel selles, et tema 04.04.2009. kella 21.00 paiku I Ai elukohas xxxx isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus tungis kallale I Aile, tirides teda kätest, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- vasaku küünarvarre verevalumi ja marrastused ning vasaku õlaliigese vigastuse. Seega N.O, kehaliselt väärkoheldes teist inimest millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist, pani toime
Tõendid ja kohtu põhjendused Esitatud süüdistuses N.O ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ta läks 04.04.2009.a. õhtul I.Ai elukohta koos oma tuttava Ü Kiga, tunnistab, et eelnevalt oli tarvitanud alkoholi, väidab, et soovis I.Aiga rääkida 6-7 aasta vanust võlaasja. Ta läks hoovi, ei mäleta kuidas aiavärav lahti käis aga arvab, et mingi riiv oli, ta arvab, et koputas uksele ja uksele tuli Ai elukaaslane, ta ei mäleta, kas tal paluti lahkuda, kuid kinnitab, et keegi teda sisse ei kutsunud, arvab, et võis jala üle jalapaku tõsta, kuid ei mäleta, et oleks ennast kööki või tuppa surunud. Aiga tekkis sõnavahetus, kuid tema arvates mingit rüselemist polnud, Aiga rääkida ei õnnestunud kuna viimane ainult karjus, tõi toast noa ja vehkis sellega. Kannatanu I.Ai ütlustest nähtub, et 04.04.2009.a. õhtul kella 21.00 paiku oli ta jõudnud juba magama minna, kui tema elukohta saabus N.O koos Üi nimelise kaaslasega, ta tuli koridori, ja palus N.O lahkuda, viimane seda aga ei teinud, läks temast mööda peaaegu kööki sisenedes, N.O karjus ja nõudis raha, tuli kätega kallale, tiris käsivartest tekitades sinikaid ja kriimustusi. Ta väidab, et kaitses ennast ja püüdis N.O kinni hoida mistõttu viimane teda lüüa ei saanud, ta helistas politseisse ja palus abi, Ü vedas N.O majast välja. I.Ai ütlustest nähtub veel, et N.O tekitas talle rüseluse käigus valu ja häiris tema peret hilisel ajal, selgitab, et N.O on käinud varemgi temalt alusetult nõudmas töötasu, mis tal nende ühiselt tööandjalt 6-7 aastat tagasi saamata jäi. Tema ütlustest nähtub veel, et peale N.O lahkumist sõitis nende maja juurest mööda vilkuritega politseiauto aga ei peatunud. Tema ütlustest nähtub, et tema maja ümbritseb laudaed ja värav on lukustatav pealt riiviga. Kohtueelsel menetlusel on I.A avaldanud, et nõuab N.O-lt 200 000.00 krooni ja kavatseb esitada sellekohase hagi kohtule, kohtuistungil kinnitas ta, et soovib esitada hagi peale käesolevas kriminaalasjas tehtavat kohtuotsust tsiviilkohtupidamise korras. Ta väidab, et Üi vastu tal pretensioone pole kuna viimane püüdis ka N.O korrale kutsuda. Tunnistaja K S, I Ai elukaaslase ütlustest nähtub, et peale kella 21.00 ta juba magas kui kuulis väljas hääli ja nägi auto tulesid hoovi valgustamas, ta läks välisuksele ja nägi trepil seisvat N.O ühe noormehega, mõlemad alkoholijoobes, kui ta oli ukse lahti teinud trügis N.O eeskotta ja nõudis Iit, ta käskis N.O lahkuda, kui viimane teatas, et ei lähe ära ja tahab Iiga rääkida ja surus ennast kööki, 2 sinna tuli ka I ja meeste vahel oli sõnavahetus, N.O nõudis mingit võlga, N.O oli agressiivne ja mingil määral olid I ja N.O kättpidi koos, mõlemad tegid rusikatega löögiliigutusi, kuid pihta ei saanud, väänati käsi tema hoidi Iit tagasi, N.O kaaslane hoidis tagasi N.O ja kutsus viimase välja. Tunnistaja Ü Ki ütlustest nähtub, et 04.04.2009.a. õhtul tulid koos N.O-ga ehitusmessilt, jõid Arbaveres paar õlut ja seejärel sõitsid Sõmerule, N.O palus roolis oleval naisterahval teha peatuse enne xxxx ühe maja juures, N.O ütles, et läheb küsib ühte vana võlga, N.O läks ees hoovi, värav oli lukustatav haagiga, nad läksid koos maja trepile, N.O koputas uksele, üks naisterahvas avas ukse, N.O küsis oma tuttavat meesterahvast, ta ei mäleta, kas naine midagi vastas, nad olid juba eeskojas kui tuli meesterahvas, N.O küsis mehelt oma võlga, mees oli närviline ja saatis N.O „mitmesse kohta“, mees teatas, et tema ei pea midagi maksma ja ei maks ning helistas politseisse. Ta väidab, et peremehe käitumisest oli näha, et nad polnud sinna oodatud, ka naisterahvas palus neil lahkuda pärast karjumist, ta väidab, et kallaleminekut peremehele polnud ning ta ei pannud tähele, et N.O oleks peremeest kriimustanud või kätest väänanud, oli vastastikune karjumine, tema tõmbas N.O eemale ja tegi ettepaneku lahkuda. Väidab, et kui nad majas olid võttis peremees köögilaualt noa ja teatas, et tema ei karda kedagi, et maja eeskotta ei keelanud keegi neid sisenemast ja ta ei kuulnud ka seda, et peremees oleks käskinud neil lahkuda. AS Rakvere Haigla Patsiendikaardi koopiast nähtub, et I A tuli erakorralise meditsiini osakonda 06.04.2009 kl 08.40. Kaebuseks oli 04.04.2009 enesekaitsel saadud vigastused vasakul randmel ja labakäel, valu õlaliigeses, diagnoositi vasaku küünarvarre verevalum ja marrastused ning vasaku õlaliigese vigastus. Kohus leiab, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu N.O tegevuses on tõendamist leidnud.
sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Kaitstavaks õigushüveks on üks osa isikule tagatud privaatautonoomiast, mis kehtib teatud koha suhtes ja kaitseb seda teiste isikute häirimise eest. On mõistetav, et hilisel ajal alkoholijoobes olles teist inimest tema kodus tülitades on see kannatanule häiriv ja tema rahu rikkuv. Asjaolu, et N.O tungis I.Ai elamusse on tõendatud I.Ai ütlustega (N.O möödus temast koridoris), K.S ütlustega (N.O trügis sisse, oli köögis, kus toimus sõnavahetus ja rüselus). Ka N.O ise ei eita elamus viibimist, väidab, et ei mäleta ning et võis jala üle lävepaku tõsta. N.O viibimist I.Ai elamu köögis tõendab ka temaga koos olnud Ü.K kes väidab, et olid eeskojas, kui peremees tuli ja olid köögis kui peremees noa võttis. Asjaolu, et N.O sisenemine I.Ai elamusse oli valdaja tahte vastane ja seega omavoliline ja ebaseaduslik on samuti tõendatud I.Ai ja K.S ütlustega, kes väidavad, et korduvalt käskisid N.O lahkuda, kuid viimane ei teinud seda. N.O väidab, et ei mäleta kas paluti lahkuda, Ü.Ki ütlustest nähtub, et oli arusaadav, et nad polnud sinna oodatud.
sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus ei pea usaldusväärseiks N.O ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et tema arvates tal rüselust I.Aiga polnud. N.O poolt I.Aiga rüselemise ja tema käte väänamise loeb kohus tõendatuks I.Ai ja K.S kokkulangevate ütluste ning patsiendikaardil märgituga. Kohus leiab, et Ü.Ki ütlused on vastuolulised ja ebakonkreetsed ning ei pea neid seetõttu usaldusväärseiks. Ü.K on väitnud, et nad ei käinud köögis, kuid samas kirjeldab köögis toimunut, sündmuste kirjeldamisel kasutab ta väljendeid ei mäleta ja ei märganud. Käte väänamine mille käigus tekitatakse kehavigastusi ja põhjustatakse valu on kvalifitseeritavad kehalise väärkohtlemisena ja seega on
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine N.O tegevuses tõendamist leidnud. Kohus leiab, et N.O pani mõlemad kuriteod toime vähemalt otsese tahtlusega. Ta sai aru oma tegevuse lubamatusest ning süüteokoosseisudele vastavatest tagajärgedest ning soovis selliste tagajärgede saabumist, alkoholijoobes olles hilisel kellaajal omavoliliselt võõrasse elamusse tungides seal elevate inimeste privaatsuse rikkumist, I.Aiga rüselusse astudes ja teda kätest tirides viimasele valu ja vigastuste tekitamist. 3 N.O tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Karistuse mõistmisel juhindub kohus
sätetest ja arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtualuse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kohtualune panid kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Arvestades asjaolu, et kuritegudega raskeid tagajärgi ei põhjustatud, samuti N.O isikut, peab kohus võimalikuks tema puhul karistuse eesmärkide saavutamist sanktsiooni minimaalmäära lähedase rahalise karistusega. Tsiviilhagi Kuritegudega varalist kahju ei tekitatud, kuna kannatanu on avaldanud soovi esitada hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks peale lahendi tegemist käesolevas kriminaalasjas, siis kohus selles küsimuses seisukohta võtma ei pea. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel tuleb N.O-lt mõista välja menetluskulu. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.