lg 2 p 7 ja § 121 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning
lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti V.U-le liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning V.U karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. Maakohus arutas V.U-le esitatud järgmisi süüdistusi: - V.U süüdistust selles, et tema 03.09.2006 vahetult enne U.A. röövimist Rakveres Laada tänava purskkaevuga pargis kella 01.00 paiku, lõi Laada ja Tallinna tänava nurgal haljasalal H.A. rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja kaotas teadvuse, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Oma teoga pani V.U toime teise isiku löömise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
- V.U süüdistust selles, et tema 03.09.2006 kella 01.00 ajal Rakveres Rohuaia 15a juures olevas pargis koos Uljana Sergejevaga röövis U.A. lt mobiiltelefoni №kia 5410i väärtusega 3287 krooni koos selles olnud Zen kõnekaardiga väärtusega 150 krooni, rahakoti väärtusega 600 krooni koos selles olnud sularahaga 1500 krooni, isikutunnistuse, Hansa- ja Ühispanga deebetning paroolikaartidega ja tulemasina Zippo väärtusega 350 krooni, tekitades kannatanule varalist kahju summas 5887 krooni ja tervisekahjustusi – nina ja pea piirkonna pindmised vigastused. Oma teoga pani V.U toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Süüdistatav V.U end temale
järgi esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.
lg 2 p 7 järgi talle esitatud süüdistuses tunnistas V.U oma süüd osaliselt, väites, et lõi kannatanut, kuna viimane solvas tema tütarlast U.S. , mistõttu ta astus tütarlapse kaitseks välja. Tal ei ole ettekujutust, kes kannatanu asjad ära võttis. Maakohus leidis, et kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad, et V.U pani toime süüdistustes kirjeldatud kuriteod. Siinjuures lähtus kohus kannatanute U.A. ja H.A. ning tunnistajate ütlustest, samuti dokumentaalsetest tõenditest. Kannatanute ütluste hindamisel leidis kohus, et U.A. ja H.A. t on kumbagi üle kuulatud 2-l korral ning nad on andnud üksikasjalikke ja sisult analoogseid ütlusi. Kohus asus seisukohale, et ei ole mingit põhjust seada kannatanute ütlusi kahtluse alla, sest nende ütlused on kooskõlas tunnistajate ütlustega ja ka muude asjas kogutud tõenditega. Maakohus asus seisukohale, et V.U kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta lõi lühemat kasvu kannatanut põhjusel, et viimane solvas tema tütarlast U.S. ja samuti U.S. kahtlustatavana antud samasisulised ütlused, on ennastõigustavad ja antud ilmsest soovist oma olukorda kergendada. Kannatanu U.A. ei ole midagi rääkinud sellest, et ta oleks U.S. sõimanud või et üldse eelnevalt oleks kellegagi mingit sõnavahetust olnud, vastupidi, V.U tuli sõnagi lausumata tema juurde ja kohe lõi teda. Kohtu arvates on V.U poolt toimepandud kuritegu kohtueelsel menetlusel õigesti
t rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu H.A. kukkus ja kaotas teadvuse, põhjustades kannatanu H.A. le füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Samuti asus kohus seisukohale, et V.U realiseeris ka
suhtes vägivalda ning koos U.S. ga hõivasid nad samal ajal kannatanu U.A. le kuuluvaid vallasasju. Niisugusel juhul on tegemist röövimise kaastäideviimisega. Kokkulepe ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks saavutati antud juhul vaikimisi juba süüteo toimepanemise käigus, sest teineteise tegemistega oldi kursis. Süüdistatava V.U poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
ga vägivallaga ja isikute grupis kannatanu U.A. lt ära mobiiltelefoni №kia 5410i väärtusega 3287 kr koos selles olnud Zen kõnekaardiga väärtusega 150 kr, rahakoti väärtusega 600 kr koos selles olnud sularahaga 1500 2 kr, isikutunnistuse, Hansa- ja Ühispanga deebet- ning paroolikaartidega ja tulemasina Zippo väärtusega 350 kr nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. V.U-le karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavate asjaoludena tema süü osalist tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust; samuti võttis kohus arvesse tema varasemat kriminaalkorras karistatust 4 korral ja väärteokorras karistatust 12 korral ning seda, et käesolevad kuriteod pani V.U toime katseajal ning et ta oli Ida Politseiprefektuuri 04.06.2007 määrusega kuulutatud ka tagaotsitavaks. Kohus, eeltoodut arvesse võttes, leidis, et V.U karistamine
järgi rahalise karistusega ei ole millegagi põhjendatud, sest valdav enamik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahve on tal tasumata. Kohus asus seisukohale, et V.U tuleb karistada vangistusega, mis jääb ettenähtud sanktsioonide keskmisest määrast väiksemaks ja liitkaristusena raskemat karistust ettenägeva sanktsiooni alammäära lähedaseks, sest selliselt on kohtu arvates võimalik karistuse eesmärke V.U puhul saavutada.
lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kohus leidis, et nimetatud säte antud juhul kohaldamisele ei kuulu ja vastav põhjendus sisaldub Viru Maakohtu 16.04.2009 määruses. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates välistatud V.U karistusest tingimisi vabastamine, nagu taotles kaitsja. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu V.U kaitsja A. Smelov ei ole kohtuotsusega nõus ja vaidlustab kohtuotsuse täies ulatuses. Samas, kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja palub teha uue otsuse, millega mõista V.U õigeks
järgi või millega tühistada kohtuotsus karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale kergem karistus. Apellant on seisukohal, et süüdimõistev kohtuotsus V.U suhtes ei ole motiveeritud ning ei rajane kogutud tõenditel, s.o V.U süü
Nii uurimisel kui kohtuistungitel ei tunnistanud V.U end selles kuriteos süüdi ja kohtuotsus rajaneb seega ainult ühe kannatanu ütlustele. Võttes arvesse, et süüdistatava ütlused on ka tõendid KrMS mõttes, siis on olemas kaks vastuolulist tõendit: kannatanu ja süüdistatava ütlused. Seega, süüdimõistev kohtuotsus on tehtud ainult oletustele rajanedes. Käesolevas asjas on kõrvaldamata kahtlus V.U süüdiolekus, mis tõlgendatakse vastavalt KrMS-le V.U kasuks. Järelikult tuleb V.U õigeks mõista
järgi või kui ringkonnakohus ei ole apellandiga selles osas nõus, siis palub apellant mõista V.U-le kergema karistuse. Apellant ei ole kohtuotsusega nõus
lg 2 p 7 järgi määratud karistuse osas ja leiab, et reaalne vanglakaristus ei ole antud juhul põhjendatud. Vaatamata sellele, et V.U on varem karistatud kriminaalkorras, on ikkagi alus karistada teda tingimisi, kuna: kannatanule tekitatud kahju on hüvitatud; V.U on kindel elu- ja töökoht Iirimaal; V.U iseloomustus Iirimaal on positiivne; V.U on pooleli õppimine Iirimaal; V.U on alates 2007 seadusekuulakas inimene, kes ei ole nii Eestis kui Iirimaal seadust rikkunud. Samuti, alates 2007 näitab V.U oma käitumisega, et ei soovi enam seadusi ega inimeste õigusi rikkuda. Ta asus tööle ja hakkas õppima. See aga, mis juhtus enne 2007, on nooruse vead, mida ta kahetseb. V.U vanglas viibitud aeg on piisav selleks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Kaitsja täpsustas, et vaidlustab kohtuotsuse V.U süüdimõistmises
järgi ning talle
Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 3 Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Kaitsja leiab, et V.U süü
Kaitsja põhjendab oma seisukohta sellega, et sellesse kuriteosse puutuvalt on vaid kaks tõendit, s.o kannatanu ja süüdistatava ütlused, süüdistatav talle süüksarvatud tegu eitab. Seega, süüdimõistev kohtuotsus rajaneb ainult oletustel. Kuna on kõrvaldamata kahtlus V.U süüdiolekus, tuleb selline kahtlus tõlgendada tema kasuks. Juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, taotletakse kergema karistuse mõistmist. Ringkonnakohus kaitsja argumentidega ei nõustu. Tulenevalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuuluvad ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema jälgitav. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas maakohtu süüdimõistev kohtuotsus eeltoodud nõuetele ka vastab. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtueelses menetluses kogutud ning maakohtus kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad, et V.U on toime pannud talle
Maakohus märgib, et kannatanu H.A. t on kahel korral üle kuulatud ( tl 8-10, 71-72), kus ta on andnud üksikasjalikke ja sisult analoogseid ütlusi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus igasugune alus kannatanu ütluste tõepärasuses kahelda. Lisaks on kannatanu ütlused kinnitatud ka AS Rakvere Haigla kiirabikaardi ja patsiendikaardiga 03.09.2008 ( tl 11-12). Nimetatust nähtub, et 03.09.2009 öösel on kannatanul tuvastatud huulehaav. Seega meditsiinidokumendid kinnitavad kannatanu ütlusi tema ründamise kohta. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse lugeda kannatanu ütlused ebausaldusväärseteks ning süüdistatavat alusetult süüstavateks. Eeltoodust tulenevalt on V.U süü vägivallateo toimepanemises kannatanu H.A. suhtes tõendatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka asjaolusid, miks tuleks V.U-le
järgi mõistetud karistust vähendada.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on II astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et
järgi V.U-le rahalise karistuse mõistmine ei ole mõeldav, kuna valdav enamik väärtegude eest määratud rahatrahve on tasumata. Kohus on leidnud, et V.U-le tuleb mõista vangistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana- s.o 6 kuu pikkune vangistus. Ringkonnakohus nõustub sellega ning jätab selles osas maakohtu otsuse muutmata. Veel leiab kaitsja, et V.U-le
Apellandi arvates on V.U suhtes võimalik kohaldada karistusest tingimisi vabastamist, kuna kannatanule on tekitatud kahju hüvitatud, süüdistataval on kindel elu-ja töökoht, iseloomustus Iirimaalt on positiivne, õpib Iirimaal ning alates 2007 aastast on käitumine igati seadusekuulekas, kahetseb tehtut. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust V.U-le
lg 2 p 7 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks või siis mõistetud karistusest tingimisi vabastamiseks.
lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on V.U süü osalist tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust arvestanud. Veel on maakohus lähtunud asjaolust, et V.U on varem 4-l korral kriminaalkorras karistatud, väärtegude eest on teda karistatud 12-l korral. Viimati karistati teda Viru Maakohtu 22.05.2006 otsusega 4-kuulise vangistusega, kohaldades karistusest tingimisi vabastamist
alusel ning käitumiskontrollile allutamist
Käesolevalt 4 on süüdistatav pannud toime röövimise, mis on I astme kuritegu. Maakohus mõistis talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust ning ringkonnakohus nõustub sellega. Kaitsja viitab asjaoludele, mis tema arvates võimaldaksid V.U vangistuse reaalsest kandmisest tingimisi vabastada. Ringkonnakohus toodud asjaolusid arvestatavaks ei pea. Kaitsja on viidanud sellele, et kannatanule on kahju hüvitatud. Antud asjas ei ole süüdistatav kannatanule mingeid kahjusid hüvitanud, sellekohased tõendid kriminaalasjas puuduvad. Ülejäänud asjaolud ( elu-ja töökoha olemasolu, positiivne iseloomustus, samuti alates 2007 a õiguskuulekas käitumine), ei oma sellist kaalu, mis tingiks varasemalt korduvalt karistatud ning antud juhul I astme kuriteo sooritanud isiku vangistusest tingimisi vabastamise. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse muutmata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.