KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumajas Määruse tegemise aeg ja koht 19. juulil 2010. a Kriminaalasja number 1-09-21513 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane

§ 76

lg 4 alusel määrata H.N-ile 1 (ühe ) aasta pikkune katseaeg.

§ 78p 2 kohaselt hakata katseaega arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

3. Kohustada H.N-i katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx; • kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada 1

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5, 7 ja 8 alusel määrata H.N-ile katseajaks järgmised kohustused: • mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; • asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele hiljemalt 3 (kolme) nädala jooksul vangistsuest vabanemsiest; • teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega v.a KrMS § 71 sätestatud isikud ; • osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides.

1. Määrus H.N-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
2. Välja mõista H.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 250.- (kakssada viiskümmend) krooni kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr … , menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vabastada süüdimõistetu H.N karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik H.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega

§ 199

lg 2 p 2, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates H.N-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

1. septembrist
2. a. Karistusaeg algas
3. septembril
4. a ja lõpeb
5. märtsil
6. a. H.N on varem kriminaalkorras karistatud:
7. Tartu Linnakohtu 19.06.
8. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 185 lg 2 alusel 2 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega;
9. Tartu Linnakohtu 18.11.
10. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega; 2

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on H.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kuus kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise järgselt kavatseb H.N asuda elama oma ema ja vanaema juurde aadressil xxx. H.N-i ema sõnul moodustab hetkel nende pere sissetuleku vaid tema ema pension (5 420 krooni), kuid ta loodab peale vabanemist asuda uuesti tööle oma endisele töökohale. Ka H.N-i vend on lubanud peale tööle asumist venda toetada. H.N on põhiharidus. Ta töötas 2004-2007. a ehitusel Iirimaal, kuid tal puudub ehitusalane väljaõpe. Seega on tema konkurentsivõime hetkel tööturul siiski madal. H.N tarvitas enne vangistust kahe aasta jooksul narkootikume. H.N-i iseloomustusest nähtuvalt on uue kuriteo toimepanemise risk seotud narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamise, kriminaalse tutvusringkonna ja madala konkurentsivõimega tööturul. Vangistuse ajal ei ole H.N-i distsiplinaarkorras karistatud. On positiivne, et H.N on suutnud alluda vanglas kehtestatud distsipliinile ja käituda õigusekuulekalt. H.N ennetähtaegne vabastamine ei riivaks ühiskonna õiglustunnet, sest H.N-i karistuse kandmata osa on käesoleval juhul alla 1 aasta. Kriminaalhoolduse käigus on võimalik H.N-i kuritegevusriske ja ohtlikkust maandada. H.N on ka olemas kindel elukoht ja päritoluperekonna toetus. Kohus leiab, et H.N-i ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kriminaalhooldusel määratud kontrollnõuete ja kohustuste järgimine aitaks temal uutest kuritegudest hoiduda. Samuti ei kahjusta kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal õiguskorra kaitsmise huvisid üldiselt. H.N-i ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt

§-le 76 lg 4 tuleb katseaja tähtajaks määrata 1 aasta. Katseaega tuleb

§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest.

Katseajal allutatakse süüdimõistetu

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada 3

§ 75

lg 2 p-st 2 tulenev kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume,

§ 75

lg 2 p-st 4 tulenev kohustus otsida endale töökoht ja asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Samuti peab kohus vajalikuks määrata

§ 75lg 2 p 7 alusel H.N-ile kohustuse mitte teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a Kr

MS § 71 sätestatud isikud, ning

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Kohtunik Rutt Teeveer 4