lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 1
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.R, 1-10-5190, kaitsjatasu“. 7. H.R-ilt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.R, 1-10-5190, sundraha“.
12. Asitõend: nokamüts, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, tagastada
lg 3 p 2 alusel omanikule H.R, edastades tagastatava asja H.R-i kinnipidamisasutuse, so Tallinna Vangla administratsioonile asja hoiustamaks H.R-i isiklike asjade hulgas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud H.R-ile selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 02.08.2009 ajavahemikul kella 14.00 – 20.00 tungis aknaraami lõhkumise teel Maardus, Xxxasuvasse EÕ’ale kuuluvasse suvilasse, kust varastas sülearvuti maksumusega 12 000 krooni, 2 pudelit Pähkli likööri maksumusega 69 krooni pudel, kogumaksumusega 138 krooni, 1 pudeli Laua viina maksumusega 64 krooni, 1 2 pudeli rummi maksumusega 230 krooni, päikeseprillid maksumusega 400 krooni, 10 krooni sularaha, kokku EÕ’ale kuuluvaid esemeid väärtusega 12 842 krooni. Samuti tema, varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 16.03.2010 ajavahemikul kella 14.00st kuni 15.00ni tungis varguse eesmärgil köögiakna lõhkumise teel Tallinnas, Xxx asuvasse ET’ile kuuluvasse eramusse, kus jõi ära pooliku pudeli konjakit Meukow väärtusega 200 krooni. Samuti tema, varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 21.03.2010 kella 19.45 paiku Tallinnas, Läänemere tee 2C asuva Rimi Eesti Food AS-le kuuluva kaupluse Säästumarket müügisaalis peitis endale taskusse 1 paki sigarette Marlboro maksumusega 40 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel H.R võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav H.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, eitades EÕ suvilast päikeseprillide vargust. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 02.08.2009 episood 02.08.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil XXX, Muuga. Territooriumil oli ühekordne suvila. Territooriumile sai siseneda läbi väravate. Suvila taga asus lahtine veranda, kus laual oli tuhatoos kolme suitsukoniga ja kahe filtriga (pakendati ümbrikusse). Veranda ukse kõrval oli väike aken, mille vasakust alumisest nurgast oli puudu väike puidu tükike. Köögiukse lingilt võeti DNA proov. Samuti võeti külmkapi ukse uksepidemelt ja suuretoa laualt, kust puudus arvuti DNA proov. (t/l 82 – 86) 02.08.2009 ja 27.11.2009 koostatud kannatanu EÕ’a ülekuulamisprotokollide kohaselt ajavahemikul 02.08.2009 kella 14.00 kuni kella 20.00 tungiti sisse WC aknaraami lõhkumise teel kannatanu suvilasse (aadressil XXX, Muuga , Harju mk) ja varastati alkohoolseid jooke, päikeseprillid, mündid ja sülearvuti. Naaber nägi suvila territooriumil 3 meesterahvast, kellest üks nimetas ennast kvardirandi vennaks. Kannatanu teab, et niimoodi nimetab ennast Dima Kuznetsov. SG ütles kannatanule, et kahtlustab oma tuttavat selles varguses ja nad sõitsid temaga koos selle tuttava juurde. Kannatanu teab, et noormees elab kuskil Lasnamäe lõpus, Säästumarketi lähedal. Kannatanu jäi autosse istuma, Säästumarketi parklasse ja Stanislav läks selle noormehe juurde, ta tuli tagasi koos tema sülearvutiga ja ütles, et antud arvutit andis talle tema tuttava noormehe õde. Kokku tekitati kannatanule varalist kahju summas 842 krooni. (t/l 90 – 94, 96 – 97) 24.03.2010 koostatud tunnistaja SG’i ülekuulamisprotokolli kohaselt EÕ on tema perekonna hea tuttav. Suviti tunnistaja elab E kuuluvas suvilas, mis asub aadressil XXX, Maardu linnas, Harjumaal. Eelmine aasta 2009 augusti kuus helistas tunnistajale Eja ütles, et tema avastas, et suvemajja sissemurtud. Peale telefoni kõnet, nad said E kokku ja koos sõitsid suvilasse. Jõudes suvilasse, tunnistaja nägi, et majas olid asjad laiali loobitud. Suvilast oli varastatud alkoholi ja sülearvuti, mis kuulusid E. Keegi naaber kirjeldas neile kaht noormeest, kes viibisid nende suvila territooriumil. Kirjelduste järgi ta sai aru, et see on DK ja tema sõber Ruslan. Tunnistaja helistas koheselt Dmitri telefonile, kuid see oli väljalülitatud. Ruslani telefoni numbrit tunnistaja ei teadnud. Siis 3 ta helistas Dmitri õele ja küsis temalt kas Dmitri ei ole miskit koju toonud. Selle peale vastas Dmitri õde, et Dmitri olevat jätnud tunnistajale sülearvuti. Nad leppisid Dmitri õega kokku, et ta järgmisel päeva hommikul tuleb arvutile järgi. Järgmisel päeval ta sõitis Dmitri juurde koju aadressile Läänemere tee 2-78, Tallinnas. Dmitrit ei olnud kodus ja tema õde tagastas tunnistajale sülearvuti, mille oli Dmitri tunnistajale jätnud. Peale juhtunut on Dmitrit kohanud. Dmitri tunnistas, et tema koos Ruslaniga viibisid Esuvila territooriumil ja ütles et tema majja sisse ei murdnud, vaid seda tegi Ruslan ning sülearvuti ja alkoholi varastas ka Ruslan. Varastatud sülearvuti oli Ruslan toonud Dmitrile koju ja palus tunnistajale see tagastada. Peale juhtunut ta ei ole Ruslani kohanud. (t/l 98 – 99) 24.03.2010 koostatud tunnistaja DK’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 2009.a. augusti kuus, tema tuttav Ruslan (elab Tallinn, Läänemere 3) ütles, et talle helistas SGja kutsus külla, suvilasse. Suvila asus Maardus. Nad sõitsid koos Ruslaniga sinna, suvilas kedagi ei olnud. Hakkasid ootama. Istusid verandal ja tarvitasid alkoholi, alkohol oli neil kaasas. Siis läks tunnistaja koju, sellepärast, et Ruslanil sõitis katus ära. Samal päeval, õhtul tema juurde tuli Ruslan, aga tema magas juba. Ruslan tahtis tema õele arvutit müüa, aga õde võttis arvuti ja ütles, et ta mõtleb. Järgmisel päeval tuli Gruzdov õe juurde ja õde andis arvuti Gruzdovile. Ta arvab, et sülearvuti ja alkoholi varastas suvilast Ruslan, sellepärast, et ta jäi suvilasse, kui tema koju läks. (t/l 100 – 102) 06.08.2009 koostatud kahtlustatava H.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 02.08.2009.a. tema oli kodus oma sõbraga, DK'iga ja Dmitrile helistas nende ühine tuttav SGja pakkus neile tulla tema juurde külla, Maardusse. Sõitsid tema juurde, aga teda ennast polnud millegi pärast kodus. Ta hakkas mõtlema, et midagi hullu ei juhtu, kui nad võtavad mingeid alkohoolseid jooke majast, kuna neil polnud alkohoolseid jooke kaasas. Siis ta tegi akna lahti ja läbi akna sisenes majja. Läks kööki ja võttis külmikust kaks „Pähkli likööri" pudelit. Siis ronis õue tagasi ja nad jäid edasi oma sõpra ootama. Kui liköör otsa sai, mõtles, et võiks veel alkohoolseid jooke saada, ronis majja tagasi ja võttis külmikust viinapudeli ja rummipudeli ja läks tuppa, võttis laua pealt 10 krooni müntides ja sülearvuti. Siis ronis aknast välja ja nemad Dmitriga sõitsid koju Lasnamäele. Järgmise päeva hommikul läks Dmitrile külla ja andis Dmitri õele sülearvuti, et ta annaks selle Stanislavile tagasi ja siis läks koju. 04.08.09 hommikul tema ukse taga käis politsei, aga ema pani ta luku taha ja ta ei saanud ust avada. (t/l 103 – 106) Väljatrükk Harju Maakohtu 29.06.2009 otsusest, mille kohaselt H.R-ile mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 alusel karistuseks vangistus 1 kuu 10 päeva tingimisi katseajaga 20 kuud. (t/l 114) 16.03.2010 episood 16.03.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil Xxx, Tallinn. Maja juurde viis jalgtee ja auto sissesõidutee. Auto sissesõidu tee lõppes aiaga, mis vaatluse hetkel oli suletud. Maja ümbritses aed, mis algas maja külgedelt. Jalgtee vasakpoolsel äärel, enne maja, oli lumes näha odekolonni klaaspudel „Leda". (pakend nr 1). Maja tänavapoolse sissekäigu ees trepil oli näha klaasikillud ja musta värvi riidetükid. Sissekäigust vasakut kätt oleva akna all oli punase varrega labidas. Majal oli puidust klaasaknaga uks, millel oli Assa lukk. Uksel ja lengil olid sisemisel poolel näha vigastused. Maja aknad olid vaatluse hetkel suletud. Sisenedes majja olid vasakut kätt saunaruumid, otse aeda viis uks ning paremat kätt oli puidust uks Assa lukuga, mis viis eluruumidesse. Aeda viiv uks oli vaatluse hetkel suletud ning vigastused puudusid. Ruumidesse viival uksel ja lukul vigastused puudusid. Uks oli vaatluse hetkel avatud. Uksest sisenedes oli esik ning paremat kätt trepp, mis viis teisele korrusele. Esikust vasakut kätt tuba, kus oli akna all laud, millel oli arvuti ja printer, kapp raamaturiiulitega. Esikust otse oli tuba, kus oli vasakut kätt, ukse kõrval serveerimislaua juures maas tühi klaaspudel Meukow. Pudeli suult võeti DNA proovid (pakend nr 3). Pudelit töödeldi daktopulbriga, mille tulemusel tulid nähtavale naha papillaarkurrustiku jäljed (pakend nr 4). Toas oli diivan, 2 tugitooli, laud, sektsioonkapp televiisori ja DVD/VHS- mängijaga. Kapi uksed ja sahtlid olid suletud. Kapi ees maas 4 oli musta värvi nokamüts Nike logoga, (pakend nr 5). Toast paremat kätt jäi söögitoa nurk, kus oli laud toolidega ja vasakut kätt seina ääres sahtlite, kapi ja klaasustega puhvetkapp. Klaasuste taga oli riiulitel klaasid ja sööginõud. Kapi uksed olid vaatluse hetkel suletud. Kapis oli alkoholi pudelid. Esikust paremat kätt oli köök. Trepist üles minnes oli ülemise korruse koridori seinal signalisatsiooni pult, mis oli seina küljest lahti ja rippus juhtme küljes. Koridorist vasakut kätt jäi magamistuba, kus oli voodi, kaks öökappi, liugustega kapp ning kummut, mille kohal oli peegel. Kummuti sahtlid olid suletud ning kummuti peal oli praokil kaanega, kollast värvi metallkarp, pilt, kuju, rinnamärk ja kollast värvi märkmepaber. Metallkarp oli tühi. Koridorist otse jäi tuba, kus oli ahi, raamaturiiul, lillepostament, laud korvtoolidega ning suletud ustega seinakapp. Ahjuukse kõrval oli kapid, mille uksed olid suletud. Kapi ja ahjuukse kohal oli töötasapind. Tasapinna peal oli pooleldi söödud pirn, küünal alusega ja laualamp. (t/l 35 - 48) 16.03.2010 ja 18.03.2010 koostatud kannatanu ET’i ülekuulamisprotokollide kohaselt 16.03.2010a. kell 14:40 teatas talle turvafirma, et tema eramus on häire ja keegi viibib eramus. Kohale jõudes avastas kannatanu, et tema majja (aadressil Xxx, Pirita, Tallinn) tungiti köögi akna kaudu (jälg akna põsel), samuti oli akende vahelise dekoratiivklaasil mõra jooned. Akna ja dekoratiivklaasi remont maksab 2500,00 krooni. Signalisatsiooni karp oli katki ja uus karp maksab 2000,00 krooni. Varastati ainult alkoholi, väärtusega 200,00 krooni. Nimetatud pudeli oli isik enne kinnipidamist ära joonud. Vargusega on kannatanule tekitatud kahju summas 4700,00 krooni, samas summas soovib esitada tsiviilhagi. (t/l 55 – 57, 58 – 60) 17.03.2010 koostatud kahtlustatava H.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.03.2010 jalutas Kose rajoonis. Tal oli kaasas pudel lahustiga. Kord kolme kuu jooksul ta nuusutab lahustit. Ta ei võinud keset tänavat nuusutada, seepärast otsustas tungida aiaga piiratud alale. Ta avas käega aiavärava ja läks maja juurde, aadressi ei mäleta. Sel hetkel kukkus tal lahustipudel maha ja purunes. Pärast seda otsustas toime panna varguse sellest majast, ta tahtis varastada raha või mingid hinnalised asjad, et saada raha. Vaatas maja akendesse, kas keegi on majas. Majas ei olnud kedagi. Vaatas aknaid ja otsustas, et majja saab pääseda köögiakna kaudu. Võttis maja juures, seina juures olnud kangi ja kangi abil lõhkus väikse akna, õhuakna. Õhuakna kaudu pääses majja. Majast ta raha ei leidnud, vaatas külmkappi ja võttis sealt pudeli konjakit. Majas hakkas tööle signalisatsioon, ta mäletab, et vajutas mingeid nuppe ja püüdis signalisatsiooni välja lülitada. Lõhkus sel hetkel signalisatsiooni ära. Seejärel ta nägi, et kohale tulid turvateenistuse töötajad, nad hakkasid karjuma, et ta tuleks majast välja, kuid ta ei saanud majast väljuda, püüdis väljuda ukse kaudu, kuid see oli kinni. Läks teisele korrusele, seal ta jõi konjaki ära ja pärast seda tulid politseinikud, kuidas nad majja pääsesid, ta ei tea, kuid ta peeti kinni. Mis edasi oli, ei mäleta ta üldse, kaotas teadvuse ja toibus juba haiglas. Varguse pani toime, sest vajas raha, et osta lahustit. Kahetseb toimepandut. (t/l 67 – 71) 21.03.2010 episood 21.03.2010 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 21.03.2010 Läänemere Säästumarketist (aadressil Läänemere tee 2c, Tallinn) peeti kinni meesterahvas, kes möödus kassadest jättes tasumata kauba eest 40 krooni. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. (t/l 4) 21.03.2010 koostatud tunnistaja AP’e ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 21.03.2010 kell 19:45 sai ühelt kliendilt vihje, et 30-40 aastane meesterahvas tumedas riietuses, valges nokamütsis, varastas kassast paki Marlboro sigarette. Peale seda kui meesterahvas oli kassad läbinud, palus tunnistaja tal oma taskud üle näidata ning meesterahva taskust tuli välja Marlboro sigareti pakk 40 krooni väärtuses. Juhtumi kohata on videosalvestus. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. (t/l 7) 22.063.2010 koostatud kahtlustatava H.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 21.03.2010 umbes kella 19:00 ajal, ta läks poodi. Plaanis oli osta omale õlut. Läks Läänemere teel, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas olevasse Säästumarketi kauplusesse. Sisenes kauplusesse, 5 ostukorvi ta ei võtnud, suundus koheselt kaupluse alkoholi osakonda, kus võttis ühe õllepudeli Valter, 2 liitrine. See järel suundus kassade juurde. Kavatses õlle eest kassas tasuda. Olles kassade juures, seistes järjekorras, tal tekkis mõte osta veel ka suitsupaki. Hakkas arvestama palju tal raha on ja selgus, et tal oli 10 krooni suitsupaki ostmiseks puudu. Seejärel tekkis mõte varastada suitsupakk. Võttis kassade juurest suitsuriiulilt ühe paki suitsu Marlboro ja olles kassa juures peitis suitsupaki omale pükstetaskusse. Kassas tasus õlle eest, kuid suitsupaki eest ta ei tasunud ja möödus kassast kauba eest tasumata. Seejärel suundus kaupluse väljapääsu suunas, kuid enne väljapääsu ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Turvatöötaja palus temaga kaasa minna turvaruumi turvakontrolli. Tema vastupanu ei ostutanud. Turvaruumis teostati turvakontroll, mille käigus leiti varastatud suitsupakk. Kaup oli rikkumata. See järel teavitati juhtunust politseid. Kahetseb tehtut. EÕsuvilas toimepandud varguse kohta soovib lisada, et päikseprille ta ei näinud suvilas ega ka varastanud neid. (t/l 17 – 19) Koopia Harju Maakohtu 29.06.2009 otsusest H.R-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu ja 10 päeva, millest loeti ärakandmata karistuseks 1 kuu ja 7 päeva vangistust, milline karistus jäeti H.R-i suhtes tingimisi 18 kuulise katseajaga kohaldamata. (t/l 114) Koopia Harju Maakohtu 22.02.2010 määrusest, millega jäeti kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramises rahuldamata ning katseaega pikendati 2 kuu võrra, so kuni 28.02.2011. (t/l 115-116) Koopia Harju Maakohtu 07.05.2010 määrusest, millega pöörati Harju Maakohtu 29.06.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus 1 kuu ja 7 päeva täitmisele ning karistusaja algust arvestati alates 05.05.2010. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava H.R-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute EÕ’a ja ET’i ütlusi, tunnistajate SG’i, DK’i ja AP’e ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i avaldust, sündmuskoha vaatlusprotokolle, Harju Maakohtu 29.06.2009 otsuse väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.R-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli H.R KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 02.08.2009 tungis H.R aknaraami lõhkumise teel Maardus, Xxxasuvasse EÕ’ale kuuluvasse suvilasse, kust varastas EÕ’ale kuuluvaid esemeid koguväärtusega 12 842 krooni, seejärel 16.03.2010 tungis H.R varguse eesmärgil köögiakna lõhkumise teel Tallinnas, Xxx asuvasse ET’ile kuuluvasse eramusse, kus jõi ära pooliku pudeli konjakit Meukow väärtusega 200 krooni ning 21.03.2010 Tallinnas, Läänemere tee 2C asuva Rimi Eesti Food AS-le kuuluva kaupluse Säästumarket müügisaalis H.R peitis endale taskusse 1 paki sigarette Marlboro maksumusega 40 krooni ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega süüdistuse kohaselt pani ta järjestikku toime kolm vargust. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki, kusjuures kahel korral viis ta vargused ka varastatu osaliselt äratarvitamisega lõpule, siis näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Kahel juhul pani süüdistatav toime vargused sissetungimisega võõrasse hoonesse hoone valdaja loata, mis on kohtu arvates hinnatav KarS § 199 lg 2 p 8 sätestatud sissetungimisega. Kuivõrd aga süüdistatav pani toime kolm vargust järjest ja teda on varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, siis on tegemist KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud varguste toimepanemisega süstemaatiliselt, kuivõrd süüdistatava käitumine näitab temal legaalsete sissetulekute puudumist ja tema soovi rahuldada oma esmavajadusi, sh joovet tekitavate ainete tarvitamise vajaduste rahuldamist 6 varguste toimepanemisega võõra vara arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust ja mis on toime pandud sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Süüdistatav on nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtulikul arutamisel väitnud, et ta ei ole varastanud EÕsuvilast päikeseprille väärtusega 400 krooni. Samas ei suutnud süüdistatav meenutada tema korduvate kinnipidamisega seotud asjaolusid, viimast kohtuotsust ega viimast kohtumäärust. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistataval ei ole mälu piisavalt käepärane ning tema ütlustesse üksikasjades võib suhtuda kriitiliselt. EÕsuvilast varguse toimepanemisel võttis süüdistatav külmutuskapist kogu alkoholi, otsis üles sülearvuti ja leidis ka sularaha müntides. Seega võttis ta kaasa kõik käepärase ja koheselt kasutatava või realiseeritava. Selline varguse toimepanemine aga viitab sellele, et kannatanu ütlused päikeseprillide varguse osas on usaldusväärsemad kui süüdistatava eitavad ütlused ning kohus leiab, et ka EÕpäikeseprillide osas on süüdistatava süü varguses tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on ET’i esitanud tsiviilhagi 4700 krooni nõudes, milline sisaldab endas ärajoodud konjak väärtust 200 krooni, akna ja dekoratiivklaasi parandamisega seotud kulusid 2500 krooni, lõhutud signalisatsiooni karbi maksumust summas 2000 krooni. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas kahju H.R, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 4700 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 4700 krooni ulatuses välja mõista H.R-ilt ET’i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on EÕ’a esitanud tsiviilhagi 842 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata asjade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva vara varastas H.R, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava H.R-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 842 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku 7 uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 842 krooni ulatuses välja mõista H.R-ilt EÕ’a kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, episoodide rohkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, kuid kohtu arvates näitab süüdistatava poole järjestikuste ja kahel korral ka sissetungimisega seotud varguste toimepanemine kahetsuse puudumist, kuivõrd ka pärast kinnipidamisi ja ülekuulamisi ning kahetsuse avaldamisi on ta taas uue kuriteo toimepanemiselt kinni peetud, ühel juhul juba nelja päeva möödudes Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem 3 korral karistatud kriminaalkorras ja eranditult varavastaste süütegude toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval ka alaline sissetulek. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et varguste toimepanemisega kannatanutele olulist varalist kahju ei tekkinud ja E.Õunale tagastati kõige suurema materiaalse väärtusega olnud vallasasi. Kohus peab oluliseks karistuse määra valikul ka asjaolu, et süüdistatava ründed olid põhiliselt väheväärtusliku vara vastu, sh alkohol ja sigaretid, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Samas ei saa kohus määrata karistust ka sanktsiooni alammääras, kuivõrd süüdistatav tungis võõrastesse eluruumidesse, tundis seal end peremehena, tarvitas eluruumi elaniku vara omal äranägemisel, näidates sellega üles täielikku ükskõiksust kodu puutumatuse vastu ning oma üleolevat suhtumist võõrasse varasse. Kohtu arvates iseloomustab taoline käitumine süüdistatava üldist suhtumist ning kohtu arvates ei saa sellisele isikule mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Küll peab kohus võimalikuks mõista karistuse süüdistatavale alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav kõik temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud kohtu poolt määratud katseajal ning kriminaalhooldaja on kahel korral esitanud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks. Esimesel korral pikendati katseaega kahe kuu võrra, kuid süüdistatav pani pärast seda toime veel kaks vargust. Seega ei sobi süüdistatav oma käitumiselt kriminaalhooldusele. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süüteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Kuna ajal, mil kriminaalasi oli juba kohtu menetluses, pöörati süüdistatavale eelmise otsusega mõistetud karistus juba täitmisele, siis leiab kohus, et mõistetava liitkaristuse ärakandmist tuleb arvestada alates süüdistatava kinnipidamisest eelmise kohtuotsuse täitmisele pööramise menetluses. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.