1-08-5503/13

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juulil 2010.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-5503 Kohtukoosseis Istungi sekretär Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kaja Aljama Kriminaalasi I.P kohta esitatud erakorraline ettekanne Süüdimõistetu I.P, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, töölepinguga töökohta ei ole, töövõimekaotuse järgi pensionär Prokurör Merike Lugna Kriminaalhooldaja Monika Vette Resolutsioon Rahuldada taotlus. Tühistada I.P suhtes Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 30.11.2009.a määrus nr 1-085503 tema rahalise karistuse asendamise kohta üldkasuliku töö 196 tunniga, mis tuleneb Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 2.05.2008.a otsusest nr 1-08-5503 rahalise karistuse kohta. Pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 2.05.2008.a otsus nr 1-08-5503 rahalise karistuse kohta, mille järgi on I.P-le mõistetud rahaline karistus 294 päevamäära, mis omakorda on asendatud üldkasuliku töö 196 tundiga, ja mõista talle vangistus 39 (kolmkümmend üheksa) päeva. Määrus karistuse kohta pöörata täitmisele määruse jõustumisest. Karistuse kandmise aega hakata lugema vanglasse asumise päevast. Välja mõista I.P-lt riigieelarvesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) postikulude katteks 32 (kolmkümmend kaks) krooni. Anda kohtukulude vabatahtlikuks täitmiseks aega 30 päeva määruse kuulutamisest. Juhul kui esitata vastavat dokumenti, siis lisanduvad täitemenetluse kulud. Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule. Tuvastatud asjaolud Süüdimõistetu on Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 2.05.2008.a otsusega nr 1-08-5503 karistatud rahalise karistusega 294 päevamäära, mis omakorda on asendatud üldkasuliku töö 196 tundiga, millest on tegemata 79 tundi. Talle on võimaldatud üldkasuliku töökoha vahetus, kuid kasutult. Ta on hakanud sellest kõrvale hoidma. Ettekandega taotletakse tema suhtes kohtuotsuse täitmisele pööramist. Menetlus kohtus Kohtuistungil jääb kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Ta ei ole senini ise huvi üles näidanud ega soovinud jätkata. Ta pole ka olnud kättesaadav. Süüdimõistetu tunnistab rikkumise toimepanekut. Üldkasuliku töö tegemine katkes ja ta pole seda jätkanud. Erakorralisele ettekandele vastuväiteid ei ole. Enda suhtes midagi õigustatavat ei ole. Vangistuse kohaldamist ei soovi, soovib üldkasuliku töö jätkamist. Prokurör leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud erakorralise ettekande koos juurdelisatud dokumentidega, ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et I.P on karistatud rahalise karistusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja on määratud üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaaljärelvalve alla kohustusega täita kontrollnõudeid, kuid ta on rikkunud karistuse täitmise tingimusi sellega, et ei ole ära teinud üldkasuliku töötunde ning hoidub selle täitmisest kõrvale. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsus ja -määrus on kohustuslik kõikidele isikutele ja kuulub täitmisele. Erandeid selles osa ei ole. Süüdimõistetu suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, ta on seda täitnud üldkasuliku töö tegemisega kriminaalhooldaja järelevalve all. Süüdimõistetu on olnud sellest teadlik, nagu on teadlik ja tunnistab mittetäitmist. Kohtu hinnangul on püütud teha kõik, et kriminaalhooldus jätkuks takistusteta ja leitud teine üldkasuliku töö tegemise kohta. Süüdimõistetul ei ole seaduslikke või muid arvestatavaid põhjendusi esitada rikkumise kohta. Kohustuse mittetäitmisega ongi ta rikkunud jõustunud kohtumääruse täitmist. Kriminaalhooldusalune on asunud käituma viisil, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist. Kohustuse rikkumine on teadlikult toime pandud. Seega on erakorraline ettekanne põhjendatud ja seaduslik. Süüdimõistetu on olnud nõus rahalise karistusega ja siis üldkasuliku tööga ning enda allutamisega kriminaalhooldusele. Kuid ta ei ole määrust lõpuni täitnud. Ühesõnaga võimalust kanda karistust vabaduses ei ole soovinud kasutada. Tema käitumine tunnistab selgelt, et ta ei ole õigustanud kohtu usaldust, mida kohus pidas võimalikuks. Kohtul puudub edaspidine usaldus, et tema uuesti ei korda toime pandud rikkumisi. Kohus ei pea võimalikuks jätta teda enam kriminaalhooldaja järelevalve alla ega pikendada üldkasuliku töö tegemise aega. Erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kohus kasutab KarS § 69 lg 6 tulenevat õigust pöörata karistus täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi või ei järgi kontrollnõudeid või hoidub kõrvale üldkasulist tööst. KrMS § 427 lg 2 alusel määruse tühistamise ja süüdimõistetu saatmise mõistetud karistust kandma otsustab kohus. Heino-Vello Pihlak Kohtunik