1-10-5409/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20 juuli 2010, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10- 5409 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kriminaalasi T.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.T / ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses/ 03 juuni 2010 aasta otsus RESOLUTSIOON Jätta T.T apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohtu 03 juuni 2010 aasta otsusega lühimenetluses tunnistati T.T süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 ja karistati 1 aastase vangistustega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks
2. detsember
3. 8 kuud
4. T.T tunnistati süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toimepannud isikuna, ajavahemikul 03.07.09 kuni 08.12.2009 pani toime sissetungimisega Tallinnas pargitud sõiduautodest 18 võõra vara vargust.
5. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, milles palub perekondlikel põhjustel teda koju lasta. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
7. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
8. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).
9. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T.T ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Seega oli esimese astme kohtus tagatud T.T õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.
10. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on T.T-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, uurimisele aktiivset kaasaaitamist. Asjaolusid, mis tingiksid mõistetud karistuse muutmist pole apellatsioonis esitatud ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. 09 augustil 2010 aastal lõpeb süüdistatavale mõistetud karistuse tähtaeg, seega enne kui ringkonnakohtus oleks võimalik kriminaalasja arutada.
11. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER