4-09-29275/9

4-09-29275 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-29275 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungisekretär Helle Koppel Väärteoasi K.P kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 19.11.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2376,09,006767 kvalifikatsioon LS § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja K.P (isikukood XXX, elukoht xx; Eesti Vabariigi kodanik; FIE) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, korrakaitsebüroo Asja arutamise aeg
3. mai 2010.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja K.P Põhja Prefektuur, Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: Jätta K.P kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 22 19.11.2009.a otsus väärteoasjas nr 2376,09,006767 K.P karistamises LS § 74 lg 2 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 (viieks) kuuks muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise 5-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest
4. päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, menetluse käik 19.11.2009.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega 22 väärteoasjas nr 2376,09,006767 karistati K.P LS § 74 lg 2 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis K.P 31.10.2009.a kell 23:25 Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva tee
5. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 31 km/h võrra, sõites kiirusega 105+-4 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega liikluseeeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § § 7422 lg 2 järgi. K.P esitas eelnimetatud otsuse peale 15.12.2009.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse, paludes mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistanud teda põhjendamatult rangelt. Kaebaja peab taksojuhi ametit ja lubade olemasolu on elulise tähtsusega, tema ülalpidamisel on ka tütar. Juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole kaebajal teostada tööülesandeid ja uue ameti leidmine käesolevas majanduslikus olukorras ei ole reaalne. Kaebajal tekib olukord, kus tal puudub võimalus pidada ülal ennast, tütart ja ema. Karistuse määramisel tuleb võtta arvesse süüdlast puudutavaid olulisi asjaolusid. Kaebuse esitaja on kaebuse esitamise lähiperioodil põdenud raskeid haigusi, mistõttu ta juba ei ole saanud tööd teha, kuid vajab kalleid ravimeid. See asjaolu on jäänud kohtuvälises menetluses tähelepanuta. Kaebaja kavatseb edasipidi kehtestatud reegleid järgida ja leiab, et karistuse kergendamine võiks olla tema puhul õigustatud. Kohtuistungil jäi K.P kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt helistas talle 31.10.2009.a poeg JRja ütles, et ema ehk K.P eksabikaasa koos oma sõbraga olid poja naise autoga ära sõitnud. Poeg palus, et K.P läheks Peterburi tee kaudu, et piirata neid. Samuti ütles, et emaga koos olnud sõber oli praalinud, et nad sõidavad parasjagu Aruküla teel kiirusega 160 km/h. K.P sai nad kätte Kostivere-Raasiku teel. Mõtles, et sõidab neile ette, hakkab pidurdama. Tunnistab Peterburi teel kiirusega 105 km/h sõitmist kohas, kus ta teadis, et seal on 70 km/h piirang. Kuna oli öö, ta ei ohustanud kedagi, sest liiklust ei olnud. Tahtis enne Janekit kohale jõuda. Tunnistab, et ületas kiirust. Varasemad määratud rahatrahvid on tasumata. Oli pool aastat haige, ei käinud tööl. R T on ostnud uued autod, üks auto lubatud kaebuse esitajale, ta on võetud tööle. Leiab, et karistuse määramisel on arvestatud ühte varasemat tühistatud ja karistusregistrisse mitte kantud otsust, kuna eelmisel korral, kui kaebaja kohtus võitis, lubati talle määrata järgmisel korral karistus täie rauaga. Kohtuvälise menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata. Leiab, et määratud karistus on õiglane, karistamisel on arvestatud süü tunnistamist. Kaebuse esitajat on korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete eest, ei varasemad trahvid ega lisakaristused ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Varasemad määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Kohtu avaldas järgmised väärteotoimikus sisalduvad dokumendid: 31.10.2009.a väärteoprotokoll AB1135576, liiklujärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, vastulause, 19.11.2009.a otsus väärteoasjas nr 2376,09,006767, kaebaja ID-kaardi koopia, karistusregistri teatis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et K.P kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 22 19.11.2009.a otsus väärteoasjas nr 2376,09,006767 K.P karistamises LS § 74 lg 2 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata. Väärteoprotokolli AB 1135576 (vtl 1) kohaselt juhtis K.P 31.10.2009.a kell 23:25 Jõelähtme vallas, Harju maakonnal Tallinn-Narva tee
6. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 31 km/h võrra, sõites kiirusega 105+-4 km/h, sama teo eest on isikut ka kohtuvälise menetleja otsusega karistatud. Sellise teo toimepanemises asjas vaidlust ei ole. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. 31.10.2009.a kehtinud mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust K.P juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse üle ja uuritud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid anda alust kahtlemiseks selles, et K.P juhitud sõiduki kiirust mõõtis pädev mõõtja, kes kasutas selleks taadeldud ja töökorras ning testitud mõõtevahendit järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Menetlusaluse isikuna on K.P kinnitanud allkirjaga 31.10.2009.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil (vtl 3), et ta on teadlik kõigist protokollis kajastatud asjaoludest. Seega saab kaebaja ütluste ning liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli alusel lugeda üheselt tõendatuks, et K.P liikus mõõtmise ajal kiirusega 105 km/h alal, kus lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. Arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/- 4 km/h, ületas K.P mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h, millega pani toime LE § 126 p 3 rikkumise ja LS § 7422 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo. LE § 126 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Ehkki kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses (vtl 6) on K.P märkinud, et ta ei märganud 70 km/h piirangumärgi all lisasilti (3 km) ja menetlusaluse isikuna andnud ülekuulamisel ütlusi, et ei märganud 70 km/h märki, on ta kohtuistungil korduvalt kinnitanud, et teadis nii 70 km/h märgist kui ka piiranguala lisatahvlist. Samuti on ta kinnitanud, et mõistab kiiruspiirangu põhjust ja vajadust sel teelõigul. Seega ületas kaebaja lubatud kiirust otsese tahtlusega ja seda kinnitab üheselt ka kiiruse ületamise põhjendus soov jõuda võimalikult kiiresti kohale, kus tema endine elukaaslane liikus poja naise autoga ilma selleks õigust omamata ja seejuures ülisuurel kiirusel. Kuna teo õigusvastasust ja kaebaja süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu ja kohus on 22 tuvastanud LS § 7422 lg 2 tunnuste esinemise, on K.P karistamine LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest olnud põhjendatud ja õiguspärane. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsed eesmärkidest. LS § 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud K.P põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus KarS § 56 lg
7. Kaebaja väited selle kohta, et kohtuväline menetleja on lähtunud karistuse määramisel ka varasemast otsusest, mille kohus kaebemenetluses tühistas, on paljasõnalised ja vastupidist kinnitavad karistuse liigi ja määra valiku aluseks olnud asjaolud. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on isiku karistamisel arvestatud varasemat korduvat karistatust liiklusalaste nõuete eest, sh lubatud sõidukiiruste ületamisi, viimaste trahvide tasumata jäämist ja samalaadsete rikkumiste toimepanemise jätkamist ja kõik need asjaolud nähtuvad üheselt ka karistusregistri teatisest. Kaebaja on tunnistanud määratud rahatrahvide tasumata jäämist, teda on kehtivate karistustega korduvalt karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, kaebajat on korduvalt karistatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega ja ta on pannud toime järjekordse, seejuures tahtliku, õigusrikkumise, milleks on taas LS § 7422 järgi kvalifitseeritav väärtegu. Kaebaja selgitus selle kohta, et ta ületas lubatud sõidukiirust, kuna soovis jõuda lõpetama kolmandate isikute õigusrikkumist (tõsimeelne plaan asuda enda autoga blokeerima eeldatavalt u 160 km/h kiirusega liikuvat sõidukit), kinnitab kohtu hinnangul tema enda ülimat ohtlikkust liikluses ning vältimatut vajadust teda pikemaks ajaks juhina liiklusest eemaldada. Kaebaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust alal, kus kiiruspiirang kehtis kaebajale teadaolevalt tee halva seisukorra tõttu. Sellises olukorras ei oma tähtust rikkumine ööajal vähese liiklustihedusega ajal, kuivõrd selline liikumine oli ohtlik juba ainuüksi kaebajale endale ja tema kasutuses olnud sõidukile. Sellistel asjaoludel tuleb isikut karistada senistest karistustest karmimalt ning kohtu hinnangul on 5-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine igati 31.10.2009.a teole ja K.P isikule vastav karistus, mis arvestab ka karistust kergendava asjaoluna kaebaja kahetsust. Asjaolu, et K.P oli teel lõpetama lähedaste inimeste õigusrikkumisi, tema teo raskust ei mõjuta ja karistusele hinnangu andmisel tähtsust ei oma. Kaebaja on ise kinnitanud, et kolmandate isikute õigusrikkumistest teadasaamisel ta sellest koheselt politseid ei teavitanud, seega puudus tema käitumises igasugune vältimatus. Kaebaja on küll väitnud, et talle on lubatud tulevikus töö tegemise võimalust ja et juhtimisõiguse äravõtmine takistab tema tööle asumist, kuid samas on ta kinnitanud oma halba tervislikku seisundit, mistõttu ei pruugi tööle asumine üldse reaalne olla ja juhtimisõigust vajavale tööle asumise soov ei saa ka välistada süüteole vastava karistuse kandmist. Isik, kelle sissetuleku hankimise võimalus sõltub otseselt juhtimisõiguse olemasolust, peab liikluses osaledes igal hetkel arvestama sellega, et teatud õigusrikkumiste toimepanemisel võib ta selle õiguse ja seega ka sissetuleku hankimise võimaluse kaotada. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid vältimatult põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kaebajale on antud korduvalt võimalusi asuda õiguskuulekalt käituma, kuid varasemad karistused kaebajat seda siiski tegema mõjutada suutnud ei ole. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja K.P karistamine on toimud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S § 132 p 1 ja § 133-
8. Marie Tammsaar Kohtunik