Kriminaalasi nr.1-08-12828 MÄÄRUS 17.juunil 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kriminaalhooldusametnik Ruth Kullamaa arutanud avalikul kohtuistungil kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet I.T suhtes leidis: I.T on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 01.oktoobri 2008.a. otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 alusel 7 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 69 alusel oli asendatud üldkasuliku tööga 420 tundi, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks oli I.T määratud kriminaalhooldusele. Tartu Maakohtu 20.oktoobri 2009.a. määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisel I.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Tartu Maakohtu 05.mai 2010.a. määrusega peatas kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaja I.T suhtes 14.detsembrist 2009.a. kuni 05.mai 2010.a. ning andis kohustuse täitmise tähtajaks 27.mai 2010.a. Kriminaalhooldusametnik esitas 31.mail 2010.a. erakorralise ettekande, milles taotles I.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist kuna isik on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning oli ettekande esitamise ajaks täitnud 94 tundi üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametniku sõnul on I.T käesolevaks ajaks teinud kokku 100 üldkasuliku töö tundi. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma taotluse juurde. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui ta ei täida kontrollinõudeid või talle pandud kohustusi. Arvestades erakorralises ettekandes avaldatut leiab kohtunik, et leidis tuvastamist, et I.T on teinud rohkem kui pooleteise aasta jooksul vaid 100 üldkasuliku töö tundi. Esimese aasta jooksul ei suutnud sooritada ühetegi tundi. Ka peale mitmete erakorraliste ettekannete esitamist ei ole I.T vajaliku hoolsusega asunud oma kohustust täitma. Ta on toonud põhjendusteks erinevaid asjaolusid nagu halb ilm, paks lumi, halb tervis, transpordiprobleemid. Kohtuistungil kinnitas I.T, et ta ei ole kogu määratud aja jooksul üldkasuliku töö tegemiseks absoluutselt alkoholi tarvitanud. Samas 20.oktoobri 2009.a. kohtuistungil tunnistas ta, et tarvitas alkoholi seoses probleemidega pereelus. See näitab I.T kalduvust ebatõestele ütlustele ning püüdu moonutada fakte enda kasuks. Seega ei saa kohus uskuda ka tema erinevaid põhjendusi tundide mittetäitmise kohta. Naiivsevõitu ja ennastõigustavad olid ka I.T selgitused miks ta ei saanud tööandjatele teatada oma mitteilmumisest. I.T-le on küll omistatud invaliidsus, kuid seda vaid 60% ulatuses. Vastavalt varasemalt esitatud arstitõenditele ei ole tal olnud soovitav teha rasket füüsilist tööd. Samas I.T poolt kirjeldatud tööd, mida talle on pakutud, ei klassifitseeru ükski raske füüsilise töö alla. I.T-le on antud mitmeid võimalusi talle mõistetud karistus vabaduses ära kanda, kuid on ilmne, et ta ei ole sellesse suhtunud täie tõsidusega ega ole lihtsalt suvatsenud täita piisavalt põhjalikult oma kohustust teha üldkasulikku tööd. Ka isiklikus elus ei ole I.T leidnud võimalust töötamiseks ja pigem kasutab vanemate abi enda elatamiseks. Juba 20.oktoobril 2009.a. kohtuistungil arutades I.T rikkumisi on kohtunik leidnud, et arvestades I.T käitumist ja suhtumist kohustuste täitmisesse, oleks tema suhtes põhjendatud kaaluda temale mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 sätestab, et karistusseadustiku § 424 muudatus, mis hakkas kehtima 01.juulist 2009.a., ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega, s.o enne 01.juulit 2009.a. I.T suhtes tehtud 01.oktoobril 2008.a. tehtud kohtuotsuse jõustus 09.oktoobril 2008.a. Seega I.T puhul karistusseadustiku § 424 n.ö kergem koosseis kohaldamisele ei kuulu. Eeltoodu alusel leiab kohtunik, et põhjendatud on I.T-le määratud ja tegemata jäänud üldkasuliku töö tunnid ümberarvestatuna täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on vaatamata talle antud võimalustele näidanud äärmiselt ükskõiksert suhtumist töö tegemisse ega ole täitnud pika aja jooksul isegi pooli määratud tunde. Juhindudes KarS § 75, KrMS § 430, § 431, § 432, kohtunik mä äras: Pöörata I.T-le (IK xxx) Tartu Maakohtu 01.oktoobri 2008.a. otsusega mõistetud kandmata jäänud karistus kolmsada kakskümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.