lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör Vallo Kariler Süüdistatav F.J Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: BKOÜ, elukoht: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: puudub. Kaitsja Advokaat Eva Rivis Kannatanu AS S esindaja: juhatuse liige R K p AS S lepinguline esindaja: Ilmar Strauss, AB Glimstedt Straus ja Partnerid RESOLUTSIOON 1. F.J süüdi tunnistada
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta F.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud F.J-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.J temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustuse Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, 1 tel: 6 127 742, 6 127 758) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.J järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
lg 2 p 1 alusel kohustada F.J temale määratud 3 aastase katseaja jooksul heastama kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 200 000 (kakssada tuhat) krooni. 6.
p 1 alusel arvestada F.J-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.06.
Kohtuistungil süüdistatav F.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtulikul uurimisel selgitas, et töötas ASs Rka pärast töösuhte lõppemist, parandades kandeid ja viis uut töötajat kurssi. ASs Rtöötamise ajal töötas ka teistes äriühingutes. AS S raamatupidamise tööd tegi üksinda. Ülekandeid tegi AS S kontodelt enda arvetele ja OÜ A arvetele. OÜ A arvetele seetõttu, et ülekandeid ei seostataks tema isikuga. Hasartmängudega tegeles juba varem, AS S rahalisi vahendeid hakkas kasutama aasta lõpust või järgmise algusest. Varem kasutas hasartmängudeks oma palgaraha, hiljem sõltuvus süvenes. Võidetud summad läksid jälle tagasi ning sisuliselt ei võitnudki. 4 Tema ise äriühingu juhatusele ei rääkinud hasartmängudest ning dokumentidest see välja ei paistnud, ka mitte bilansist, sest kajastas teiste ridade all. Senini on jätkanud mängimist, kuid mitte selles suurusjärgus. Käib sõltuvusega seoses konsultatsioonidel. Vahepeal ei olnud tööd, siis laenas tuttavatelt, siis sai ajutiselt tööd. Selles töökohas töötab alates märtsist, maksab teistele võlausaldajatele võlgu tagasi. Kahetseb toimepandut, asub tekitatud kahju hüvitama. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • 05.05.2009 koostatud AS S kuriteokaebuse kohaselt F.J töötab AS S emaettevõttes OÜ-s R raamatupidajana (lisa 4). Ühtlasi osutab F.J raamatupidamisteenust AS-le S , kui OÜ R tütarettevõttele. Ajavahemikus 1.01.2008 05.05.2009 tegi ta tööandja, AS S , arvelduskontolt ülekanded nii isiklikule arvelduskontole (lisa 1) kui ka juriidilisele isikule (lisa 2) nimega A OÜ (registrikoodiga XXX ). Sealjuures on F.J A OÜ likvideerija (lisa 3). Aktsiaseltsi S pangakonto väljavõttest nähtub, et F.J tegi isiklikule pangakontole rahaülekandeid kokku summas 1 600 030, 30 (üks miljon kuussada tuhat kolmkümmend krooni ja kolmkümmend senti) ning juriidilise isiku pangakontole kokku summas 3 414 030, 00 (kolm miljonit nelisada neliteist tuhat kolmkümmend) krooni. F.J tegi Aktsiaselts S arvelduskontol oleva rahaga selliseid toiminguid (rahaülekandeid), milleks teda volitatud ei olnud. F.J oli raamatupidajana volitus tasuda tööandja arveid, kuid lisades loetletud rahaülekanneteks puudus tööandja korraldus ja järelikult ka tööandja volitus. (t/l 3-5) AS S AS-i Sampo Pank konto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtuvalt kandis F.J enda isiklikule arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Sampo Pank: 25.01.2009 12 500 krooni, 26.01.2009 12 500 krooni, 29.01.2009 12 500 krooni, 30.01.2009 12 500 krooni, 31.01.2009 kahel korral 12 500 krooni, 02.02.2009 12 500 krooni, 04.02.3009 kahel korral 12 500 krooni, 06.02.2009 kahel korral 12 500 krooni, 08.02.2009 kahel korral 12 500 krooni, 10.02.2009 12 500 krooni, 12.02.2009 12 500 krooni, 13.02.2009 12 500 krooni, 14.02.2009 13 500 krooni ja 12 500 krooni, 18.02.2009 13 500 krooni, 12 500 ja 24 000 krooni, 19.02.2009 17 500 krooni, 21.02.2009 17 648 krooni ja 17 352 krooni, 22.02.2009 15 565 krooni ja 15 545 krooni, 23.02.2009 13 200 krooni, 15 300 krooni, 14 300 krooni ja 13 500 krooni, 24.02.2009 12 545 krooni ja 18 700 krooni, 01.03.2009 18 530 krooni ja 12 400 krooni, 02.03.2009 17 800 krooni ja 17 300 krooni, 03.03.2009 13 200 krooni ja 12 545 krooni, 07.03.2009 13 400 krooni, 10.03.2009 14 700 krooni, 11.03.2009 14 700 krooni, 12.03.2009 kahel korral 14 700 krooni ja ühel korral 22 400 krooni, 14.03.2009 25 400 krooni, 16.03.2009 15 400 krooni, 17 400 krooni ja 17 300 krooni, 17.03.2009 17 300 krooni, 22.03.2009 14 700 krooni, 24.03.2009 14 700 krooni ja 15 200 krooni, 25.03.2009 15 700 krooni, 14 700 krooni ja 15 200 krooni, 29.03.2009 14 700 krooni, 15 200 krooni ja 17 300 krooni, 30.03.2009 14 700 krooni, 31.03.2009 15 300 krooni, 15 700 krooni ja 14 700 krooni, 01.04.2009 15 700 krooni ja 14 300 krooni, 07.04.2009 15 300 krooni ja 21 600 krooni, 08.04.2009 21 600 krooni ja 23 200 krooni, 09.04.2009 17 800 krooni, 10.04.2009 17 800 krooni, 11.04.2009 21 300 krooni, 12.04.2009 17 200 krooni ja 21 300 krooni, 13.04.2009 17 800 krooni, 18 600 krooni ja 5000 krooni, 14.04.2009 18 600 krooni, 15.04.2009 18 600 krooni, 19.04.2009 kolmel korral 17 800 krooni, 20.04.2009 17 800 krooni, 23.04.2009 kahel korral 17 800 krooni, 24.04.2009 kahel korral 18 200 krooni ja ühel korral 17 800 krooni, 27.04.2009 17 600 krooni, 18 200 krooni ja 18 400 krooni, 28.04.2009 17 600 krooni, 29.04.2009 17 600 krooni, 30.04.2009 17 600 krooni, 18 200 krooni ja 18 600 krooni, 03.05.2009 18 600 krooni ja 17 400 krooni ning 04.05.2009 17 600 krooni, 15 200 krooni ja 16 600 krooni, kokku 1 600 030 krooni. (t/l 9-11) AS S arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest perioodi 01.01.200805.05.2009 kohta nähtuvad järgmised ülekanded OÜ A arvelduskontole nr 5 • • • XXXXXXXXXXXXXXX: 18.08.2008 59 000 krooni, 27.08.2008 53 100 krooni, 28.08.2008 53 100 krooni, 02.09.2008 35 400 krooni, 03.09.2008 35 400 krooni, 08.09.2008 35 400 krooni, 12.09.2008 35 400 krooni, 16.09.2008 35 400 krooni, 17.09.2008 35 400 krooni, 22.09.2008 35 400 krooni, 24.09.2008 kolmel korral 35 400 krooni, 26.09.2008 kahel korral 35 400 krooni, 30.09.2008 35 400 krooni, 01.10.2008 35 400 krooni, 07.10.2008 35 400 krooni, 08.10.2008 35 400 krooni, 09.10.2008 94 400 krooni, 10.10.2008 35 400 krooni, 13.10.2008 35 400 krooni, 15.10.2008 35 400 krooni, 16.10.2008 35 400 krooni, 17.10.2008 35 400 krooni, 20.10.2008 kahel korral 35 400 krooni, 21.10.2008 35 400 krooni, 22.10.2008 35 400 krooni, 27.10.2008 35 400 krooni, 28.10.2008 35 400 krooni, 29.10.2008 35 400 krooni, 30.10.2008 35 400 krooni, 31.10.2008 35 400 krooni, 06.11.2008 kahel korral 35 400 krooni, 07.11.2008 35 400 krooni, 11.11.2008 35 400 krooni, 12.11.2008 35 400 krooni, 17.11.2008 35 400 krooni, 18.11.2008 kahel korral 35 400 krooni, 19.11.2008 35 400 krooni, 21.11.2008 kahel korral 35 400 krooni, 24.11.2008 kolmel korral 35 400 krooni, 26.11.2008 35 400 krooni, 05.12.2008 35 400 krooni, 08.12.2008 35 400 krooni, 09.12.2008 35 400 krooni, 11.12.2008 35 400 krooni, 12.12.2008 35 400 krooni, 15.12.2008 35 400 krooni, 16.12.2008 kahel korral 35 400 krooni, 17.12.2008 35 400 krooni, 19.12.2008 35 400 krooni, 23.12.2008 35 400 krooni, 29.12.2008 kahel korral 35 400 krooni, 06.01.2009 35 400 krooni, 07.01.2009 kahel korral 35 400 krooni, 08.01.2009 35 400 krooni, 09.01.2009 35 400 krooni, 14.01.2009 35 400 krooni, 15.01.2009 35 400 krooni, 20.01.2009 10 620 krooni, 21.01.2009 21 240 krooni, 23.01.2009 14 160 krooni, 10.02.2009 kahel korral 35 400 krooni, 12.02.2009 35 400 krooni, 26.02.2009 21 240 krooni, 02.03.2009 21 480 krooni ja 24 240 krooni, 03.03.2009 21 240 krooni, 06.03.2009 21 240 krooni, 13.03.2009 21 240 krooni ja 22 420 krooni, 17.03.2009 18 880 krooni ja 21 240 krooni, 18.03.2009 21 240 krooni ja 22 420 krooni, 19.03.2009 21 240 krooni ja 22 420 krooni, 20.03.2009 22 420 krooni, 25.03.2009 21 240 krooni, 27.03.2009 21 240 krooni ja 22 420 krooni, 30.03.2009 21 240 krooni, 31.03.2009 21 240 krooni, 02.04.2009 21 240 krooni, 03.04.2009 21 240 krooni, 13.04.2009 22 420 krooni, 14.04.2009 kahel korral 21 240 krooni ja ühel korral 19 470 krooni, 15.04.2009 21 240 krooni, 16.04.2009 18 880 krooni ja 21 240 krooni, 17.04.2009 kahel korral 21 240 krooni ja ühel korral 18 880 krooni ning 24.04.2009 20 060 krooni ja 21 240 krooni, kokku 3 414 030 krooni. (t/l 12-15) Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on OÜ A likvideerimisel, dokumentide hoidjaks ning likvideerijaks on F.J. (t/l 16) AS S arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtub, et F.J kandis AS S arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank OÜ A (likvideerimisel) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank raha järgmiselt: 09.01.2008 3000 krooni, 22.01.2008 21 830 krooni, 25.01.2008 3540 krooni, 30.01.2008 7200 krooni, 01.02.2008 4500 krooni, 08.02.2008 21 240 krooni, 14.02.2008 6136 krooni, 15.02.2008 14 750 krooni, 27.02.2008 23 600 krooni, 04.03.2008 10 620 krooni, 07.03.2008 23 600 krooni, 10.03.2008 23 600 krooni, 14.03.2008 21 240 krooni, 19.03.2008 23 600 krooni, 20.03.2008 22 420 krooni, 25.03.2008 21 240 krooni, 15.04.2008 24 780 krooni, 06.05.2008 11 180 krooni, 07.05.2008 23 600 krooni, 11.05.2008 5900 krooni, 13.05.2008 23 600 krooni, 14.05.2008 23 600 krooni, 15.05.2008 kahel korral 23 600 krooni, 16.05.2008 kahel korral 23 600 krooni, 20.06.2008 23 600 krooni, 22.06.2003 21 240 krooni, 05.07.2008 23 600 krooni, 05.07.2008 3000 krooni, 08.07.2008 23 600 krooni, 11.07.2008 8260 krooni, 14.07.2008 23 600 krooni, 16.07.2008 23 600 krooni, 17.07.2008 23 600 krooni, 21.07.2008 22 420 krooni, 23.07.2008 21 240 krooni, 24.07.2008 kahel korral 21 240 krooni, 25.07.2008 21 240 krooni, 30.07.2008 7500 krooni, 31.07.2008 22 420 krooni, 01.08.2008 22 420 krooni ja 06.08.2008 21 240 krooni, kokku 814 236 krooni. (t/l 18-19) N G L vastusest järelepärimisele F.J-i poolt loodud konto olemasolu kohta internetiportaalis T ja tehingute kohta perioodil 01.01.2008 kuni 21.07.2009 nähtuvalt F.J on teinud T kontole sissemakseid kokku summas 7 567 361,27 krooni ning 6 • • • • • • väljamakseid oma kasutuses olevatele kontodele kokku summas 4 853 277 krooni.(t/l 2161) F.J-i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi kohta alates 01.01.2008 kuni 15.05.2009, millest nähtuvad F.J-i ülekanded ja väljamaksed T kontole, mis langevad kokku perioodi 01.01.2008 kuni 21.07.2009 F.J-i T konto väljavõttes kajastatud summadega. Laekumised kontole on tulnud peamiselt A OÜ kontolt XXXXXXXXXXXXXXX ja F.J Eimari kontodelt XXXXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXXX, mis kuupäevaliselt langevad kokku AS S kontodelt tehtud ülekannetega. (t/l 92-100) OÜ A arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi kohta alates 01.01.2008 kuni 15.05.2009, millest nähtuvalt AS S ja OÜ Rkontodelt laekus OÜ A kontole nimetatud perioodil kokku raha summas 4 263 426, 82 (sh 35 160,82 krooni OÜ Rkontolt) krooni. OÜ A arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX kandis F.J ajavahemikul 09.01.2008 kuni 24.04.2009 isiklikule AS Sampo Pank arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX kokku summas 278 539 krooni, T hasartmängu internetiportaali haldava T Ltd kontole kokku summas 230 887 krooni, AS S kontole kokku summas 17 107 krooni ja isiklikule ASi Swedbank arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX kokku 3 650 048 krooni. (t/l 101-104) F.J-i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi kohta alates 01.01.2008 kuni 21.05.2009, millest nähtuvalt konto kreeditkäive oli 4 535 205,09 krooni ja deebetkäive 4 535 951,62 krooni. Peamiselt on kontole laekunud raha OÜ R(enamasti selgitusega töötasu), AS S ja A OÜ kontodelt. Peamised väljaminekud on selgitustega – „1TRIO GAMES LTD/ESTLAND/EECARD TRANSACTION“; „T L “ ja „UNIBET INTL/LONDON/GBCARD TRANSACTION“. Peale selle on F.J kandnud AS S kontole kokku summa 19 500 krooni ja isiklikule arvelduskontole AS-is SEB nr XXXXXXXXXXXXXXX kokku summa 159 968,76 krooni. Samas on ka T Ltd kontolt nr: XXXXXXXXXXXXXX laekunud raha F.J-i kontole . F.J-i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte ühtib AS S AS-i Sampo panga konto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõttega AS S kontolt tehtud ülekannete osas. (t/l 107-171) F.J-i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi kohta alates 01.01.2008 kuni 25.06.2009, millest nähtuvalt konto kreeditkäive oli 2 900 759,76 krooni ja deebetkäive 2 900 760,16 krooni. Peamised sissetulekud ja väljaminekud on selgitusega „T L “. Peale selle on raha laekunud selgitustega „F.J Milana ülekanne“ ning „F.J ülekanne“. (t/l 186-194) 22.06.2009 koostatud kannatanu esindaja R K ülekuulamisprotokolli kohaselt AS S on AS R tütarettevõte ja tegeleb jaekaubanduse ettevõtete sisustamisega riiulite, kassasüsteemide jne. F.J töötas AS Rtöölepingu alusel raamatupidajana ja tema tööülesannete hulka kuulus ka AS Rtütarettevõtete raamatupidamise korraldamise. Ühel hetkel umbes 2009 alguses hakkas raamatupidaja F.J rääkima, et AS-il S ei ole raha ülekannete tegemiseks oma tarnijatele. Kuna ta igapäevaselt pangakonto liikumisi ei jälgi, vaatas raamatupidamise aruannet (bilanss ja kasumiaruanne) siis hiljem selgus, et ta võltsis aruannet, mille tulemusena talle kohe silma ei hakanud, et midagi on halvasti. OÜ A ülekannete teostamisel on F.J viidanud arvetele aga neid arveid AS S raamatupidamises ei ole ja ei tea mis on arve sisuks märgitud. Soovib esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames kogu kahju ulatuses.(t/l 195-196) 06.05.2009 F.J-i poolt AS-ile S antud kirjalikust seletusest nähtub, et ta tunnistab ebaseadusliku raha kandmist S AS arvelduskontolt oma isiklikule arvelduskontole ja temaga seotud firma arvelduskontole. Põhjused, mis teda sellisele tegevusele tõukasid peituvad mängusõltuvuses. Oma tegu kahetseb ja teeb kõik endast oleneva selleks, et tekitatud kahju võimalikult kiiresti tasuda ning on igakülgselt valmis tekkinud olukorrale selgitusi andma ja võimalikele ettepanekutele lahenduste osas kaasa aitama. Vabandab siinkohal ka kõigi inimeste ees, kellele tema mõtlematu tegevus on kahju ja probleeme tekitanud. Soovib oma edasise tegevusega korvata tekitatud kahju. (t/l 197) 7 • • • • • • • 14.07.2009 koostatud kahtlustatava F.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et oli mängusõltlane, millest tulenevalt tegi ka ülekanded AS S pangakontolt. Valdava enamuse rahast mängis maha, kindlasti mingi osa summast läks tal ka isiklikeks kuludeks. OÜ-le A tehtud ülekannetel viitas arvetele, mida tegelikult olemas ei olnud. Praegu saab abi, et lahti saada oma mängusõltuvusest. On valmis kokkuleppeks, et hakata tasuma oma võlgnevust AS S ees. (t/l 198-199) OÜ R07.05.2009 käskkiri F.J-ile distsiplinaarkaristuse määramise kohta, millest nähtuvalt OÜ-s Rabatt töölepingu alusel töötav pearaamatupidaja F.J oli AS S konto väljavõtetest nähtuvalt kandnud AS S arvelduskontodelt oma isiklikule kontole ja OÜ Arukas kontole, mille likvideerija oli F.J, kokku 4 228 266 krooni. Raha ülekandmiseks puudus F.J alus ning F.J-i karistati distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 ja p 7 ning § 103 ja § 104 lg 2 p 1 ja 3 alusel usalduse kaotuse tõttu. (t/l 220-221) 14.08.2007 sõlmitud töölepingu (F.J-i ja OÜ Rvahel) kohaselt asus F.J OÜ-sse Rtööle 14.08.2007 pearaamatupidaja ametikohale. (t/l 223-224) N G L vastus järelepärimisele perioodil 21.07.2009 kuni 16.02.2010 F.J-i poolt teostatud ülekannete kohta, millest nähtuvalt nimetatud perioodil paigutas F.J hoiule 45 rahasummat T kontole, mis olid ülekantud kontodelt nr XXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXXX. Samal perioodil tegi F.J 4 ülekannet kogusummas 6435 krooni kontodele nr XXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXXX. (t/l 233237) F.J-i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi kohta alates 01.05.2009 kuni 13.04.2010, millest nähtuvalt oli perioodi kreeditkäive 40 296,41 krooni ja deebetkäive 40 421,24 krooni. Kontole laekus raha selgitustega: „EAülekanne“, „MAülekanne“, „H.M ülekanne“ ning „OÜ BKpalk“. Peamised väljaminekud on selgitusega „Pangasisene DB tehing GFAG“. (t/l 240-255) F.J-i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi kohta alates 25.06.2009 kuni 14.04.2010, millest nähtuvalt oli perioodi kreeditkäive 40 140,40 krooni ja deebetkäive 40 140 krooni. Kontole laekus raha selgitustega: „EA ülekanne“, „MA ülekanne“, „H.H ülekanne“, „F.J Eimar ülekanne“, „GFAB“ ning „N G L väljamakse T “. Peamised väljaminekud on selgitusega „N G L “. (t/l 258-260) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 592,30 krooni. (t/l 202) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel F.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindaja R K ´i ütlusi, AS S arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõtteid, AS S arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõtet, AS-i S kuriteokaebust, Äriregistri teabesüsteemi väljatrükki OÜ A, N G L vastuseid järelepärimistele, F.J-i ja OÜ A arvelduskontode (XXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXX ) väljatrükke, F.J-i seletuskirja, OÜ R07.05.2009 käskkirja, F.J-i ja OÜ Rvahel 14.08.2007 sõlmitud töölepingut, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel oli süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt F.J töötades töölepingu alusel alates 14.08.2007 kuni 07.05.2009 OÜ-s R(registrikood xxx, asukohaga Xxx) pearaamatupidaja ametikohal, kandis ajavahemikul 09.01.2008 kuni 04.05.2009 õigusliku aluseta AS S arvelduskontolt AS-is Swedbank ja AS-is Sampo Pank enda isiklikule arvelduskontole ja endaga seotud äriühingu OÜ A arvelduskontole AS-ile S kuuluvaid rahalisi vahendeid kokku 5 828 296 krooni suuruses summas. Ülekantud rahasummadest valdava osa kasutas 8 F.J hasartmängude mängimiseks, mis ei seondu AS S majandusliku tegevusega ega ole AS S huvides, samuti kasutas neid rahalisi vahendeid olmekulude eest tasumiseks. Arvestades toimepandu tehiolusid, so firma kontodel oleva raha enda kasuks pööramist, so oma äranägemisel oma kulude katteks kasutamist, leiab kohus, et tegemist on süüdistatavale usaldatud võõraste vallasasjade ebaseadusliku enda kasuks pööramisega, kuivõrd süüdistatavale oli tööalaselt ligipääs firma kontodel olevatele rahalistele vahenditele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud omastamisena
Vastavalt
RS § 8 p 2 sätetele on kuriteoga tekitatav suur kahju selline, milline ületab oma ulatuselt kehtivat palga alammäära ühes kuus vähemalt sajakordselt. Käesoleval ajal on palga alammääraks kehtestatud 4350 krooni ning tekitatud kahju ületab nimetatud palga alammäära enam kui tuhande kordselt. Seega on tegemist suure kahjuga
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ja süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on AS-i S esindaja esitanud tsiviilhagi põhinõude 5 828 296 krooni suuruses summas ja kõrvalnõude viiviste osas 376 900,80 krooni suuruses summas. Põhinõue sisaldab endas firma kontolt alusetult võetud raha, mis on täies ulatuses kannatanule hüvitamata. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida vahetu varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine põhinõude ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 5 828 296 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtuistungil tunnistas F.J esitatud tsiviilhagi täies ulatuses, so nii põhinõude osas kui ka kõrvalnõude osas. Vastavalt TsMS § 440 sätetele kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Selline säte on kohtu jaoks ühene ning kohus lähtub seetõttu TsMS § 440 lg 1 sätestatud normist ja leiab, et kohtuliku uurimisega on esitatud hagi tõendatud nii põhinõude kui ka kõrvalnõude osas, mistõttu tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt kogu nõude ulatuses, st varaline kahju tuleb 6 205 196,80 krooni ulatuses välja mõista F.J-ilt AS-i S kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavat süüdistatakse varavastase kuriteo toimepanemises, millega on tekitatud varaline kahju suures ulatuses. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei olnud süüdistatava sissetulek kuigi tagasihoidlik ning üldjuhul saaks selliste andmete puhul sissetulekute osas kohaldada alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Käesoleval juhul on aga süüdistatav oma käitumisega näidanud, et tal siiski ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid oma vajaduste rahuldamiseks ning kuriteoga on tekitatud suur varaline kahju, mis tuleb süüdistataval hüvitada. Peale selle on ilmnenud, et süüdistataval on rahalisi kohustusi ka teiste võlausaldajate ees, mistõttu on tema rahalised kohustused suuremad kui väljamõistetav tsiviilhagi. Seega arvestades hüvitamisele kuuluva varalise kahju suurust ja muid rahalisi kohustusi, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine otstarbekas, kuivõrd tema tekitatud ja hüvitamist 9 vajava varalise kahju suurus muudab rahalise karistuse tasumise võimatuks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ja kannatanule tekitatud kahju suurusest ning seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib temale mõistetava karistuse tingimisi jätta kohaldamata. Arvestades aga teo toimepanemise asjaolusid, põhjusi, asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada pikaajalisele käitumiskontrollile, mille tingimustes on süüdistataval kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja kõrvalist abi saades võimalik aru saada õiguskuuleka käitumise vajadusest ning kohustusest hüvitada tahtliku teoga tekitatud suur varaline kahju. Kuivõrd süüdistatav ei ole senini asunud tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitama, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb katseajaks määrata ka kohustus asuda tekitatud kahju heastama. Samas kohutuse suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus süüdistatava sissetulekust käesoleval ajal ning ei pea võimalikuks panna süüdistatavale ülejõukäivat kohustust, mille täitmata jätmine tingiks automaatselt kriminaalhooldaja poolt erakorralise ettekande esitamise ja karistuse täitmisele pööramise. Kohus ei pea võimalikuks ka kohaldada
lg 2 sätteid, kuivõrd vangistuse osaliselt täitmisele pööramine võtaks süüdistatavalt alalise sissetuleku, mis takistaks tekitatud varalise kahju hüvitamist ja riivaks kannatanu huvisid. Märt Toming kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.