← Eesti

1-10-1209/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10- 1209 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
  2. juuni 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi M.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. märtsi 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.V Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav M.V sünd 12.05.1975.a XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XXXXXXX, varem kohtu poolt karistatud 8 korral, viimati 15.11.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1, 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi 2-aastase vangistusega, vabanes 27.06.2009.a. Kaitsja Adv Eva Tibar RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  4. märtsi 2010.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.V tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistati 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.01.2010.a. M.V tunnistati süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 01.09.2009 kella 10.20 paiku Tallinnas XXXXXX X asuvas ja W. OÜ-le kuuluvas kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 4 pudelit konjakit „Gautier” maksumusega 307 krooni pudel, kaupa kogumaksumusega 1228 krooni, pani need spordikotti, möödus kassadest ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. 07.12.2009 kella 14.05 paiku Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuvas R. AS-ile kuuluvas P. kaupluses võttis 4 pudelit alkohoolset jooki Havana Club kogumaksumusega 813.20 krooni ja möödus kauba eest maksmata kassadest ning väljus kauplusest. Vargusega tekitas R. AS-ile varalise kahju summas 813.20 krooni. 12.12.2009 kella 13.45 paiku samas S. kaupluses võttis 11 latti täissuitsuvorsti Moskva kogumaksumusega 610.50 krooni, pani need endale mantli alla, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. 17.12.2009 Tallinnas XXXXX XX asuvast kauplusest B. varastas M. OÜ-le kuuluvad 19 paari kõrvarõngaid ja neli ehtekomplekti s.o kaupa kogumaksumusega 4 685 krooni, pani need endale taskutesse, möödus kassadest kauba eest maksmata ja väljus kauplusest, tekitades sellega M. OÜ-le varalist kahju summas 4685 krooni. 05.01.2010 kella 17.14 paiku Tallinnas XXXXXXXXXX XX asuvas R. AS-ile kuuluvas S. kaupluses püüdis varastada 17 tahvlit Snickers´i šokolaadi maksumusega 321.30 krooni, kuid ta peeti turvatöötaja poolt kinni. 05.12.2009 kella 11.30 paiku Tallinnas XXXXXXXXX XX/XX asuvas R. AS-ile kuuluvas S. kaupluses püüdis varastada 12 latti täissuitsuvorsti maksumusega 598.80 krooni, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. APELLATSIOONI SISU M.V vaidlustab enda süüditunnistamise 17.12.2009.a B. kauplusest ehete varguses. Ta väidab, et kinnipidamise järgselt andis ütlusi, mille kohaselt leidis need ehted ühest Sitsi tänava hoovist. Kui ta oli juba vahi all, mõjutas politsei operatiivtöötaja tal nimetatud vargust üles tunnistama. Hetkel leidis ta, et võib-olla tõesti on parem tunnistada ehete vargust, kuigi seda toime pannud ei olnud. Ühtki tõendit tema vastu ei ole. Kaupluses ei olnud videokaamerat, müüja teda ei näinud, kaupluse esindaja ei teadnud öelda, millal täpselt ehted 2 kaduma läksid. Tema ülekuulamisest nähtub, et ka tema ei mäletanud, millal täpselt varguse toime pandi, neist ütlustest võib järeldada, et need on välja mõeldud. Samuti tuleneb tema ütlustest, nagu oleks ta 10 minutit kaupluses erinevate vitriinide juures olnud. See pole aga loogiline, et sellise aja jooksul teda ükski kaupluse töötaja ei näinud. M.V leiab, et tema süüditunnistamine üksnes puhtsüdamliku ülestunnistuse põhjal ei ole põhjendatud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid M.V õigeksmõistmist 17.12.2009.a episoodis ja karistuse leevendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Mis puudutab M.V kohtueelsel uurimisel antud ütlustesse selle kohta, kuidas ta K. ehetepoest B. 2009.a detsembri keskel ehteid varastas, siis nende ütluste paikapidavust toetab vaieldamatult fakt, et süüdistuses nimetatud ehted M.V-lt 17.12.2009.a politsei poolt kinnipidamisel leiti ja ära võeti. M.V versioon aga, nagu oleks ta nimetatud ehted kusagilt hoovist leidnud, ei ole kuigi tõsiseltvõetav. Siinjuures osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-74-05 väljendatud seisukohale, mille kohaselt ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muuhulgas oluline ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulise usutavuse“ hindamine ehk see, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Süüdistatava versioon asjas tuvastatud tehiolusid silmas pidades ei ole kohtukolleegiumi hinnangul eluliselt usutav. Teisalt leiab kohtukolleegium, et M.V väide talle süü ülestunnistamiseks surve avaldamise kohta ja sellest tingitud süü omaksvõtt ei ole tõsiseltvõetav. Maakohtu istungil puudusid M.V igasugused takistused ütluste andmiseks, süüdistusasja arutati kaitsja osavõtul. Kohtuistungi protokollist nähtub aga, et M.V tunnistas ennast süüdi kõigis episoodides ja kinnitas oma nõusolekut arutada asja lühimenetluses, ütlusi ei ole ta soovinud anda. Pärast toimikus olevate tõendite avaldamist ja uurimist on M.V uuesti kaitsjale vastates kinnitanud, et tunnistab ennast kõikides episoodides süüdi ega vaidle vastu ka tsiviilhagidele /tl 224/. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub olukorras, kus süüdistataval ei ole oma süüdistusasja arutamisel olnud ühtki vastuväidet süüdistusele ega kahtlusi kohtule esitatud tõendites, alus hinnata apellatsioonis esitatud väiteid kui tõsiseltvõetavaid. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et ehete varguses on M.V süü tuvastatud. Esitatud apellatsioon ei anna maakohtu järelduste ümberhindamiseks alust. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 24.03.2010.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 3 Julia Katškovskaja 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.