← Eesti

1-10-8555/4

Kriminaalasi nr 1-10-8555 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30.juunil 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja adv. A

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus G.H-le selles, et tema juhtis 28.juunil 2010.a. kella 23.56 paiku Tartus, Aruküla teel mootorsõidukit Ford Mondeo reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani G.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 03.novembril 2008.a. mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 5 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra ja mõista G.H-le liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada G.H-le mõistetud 11 kuu ja 27 päevane vangistus

§ 69

lg 1 alusel 714 tunnise üldkasuliku tööga, mille G.H on kohustatud ära tegema 2 aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama krimi¬naalhooldus¬ametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.H tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. G.H-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et G.H suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. G.H on vähemalt aasta olnud ametlikult töötu ja elatunud juhutöödest. Tema sissetulekuks kuus on keskmiselt 2000 krooni kuus. Seega on ilmne, et tema puhul käiks täielik menetluskulude tasumine talle üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada G.H

§ 424j är gi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust G.H-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.novembri 2008.a. otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa viis

(5)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust võrra ja mõista G.H-le liitkaristuseks üksteist
(11)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada G.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb seitsesada neliteist

(714)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe
(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab G.H järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata G.H Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 alusel välja mõista G.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha, mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, kaks tuhat

(2000)krooni ja kaitsja tasu üks tuhat kolmsada kaheksakümmend
(1380)krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et G.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne
(10)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.