lg 2 p 4 järgi, t u v a s t a s: J.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 17.augusti 2008.a. õhtul Tartus XXX elumaja hoovist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V.I. kuuluva jalgratta väärtusega 1500 krooni. Seega pani J.I toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Kuriteoga tekitas J.I materiaalset kahju V.I. summas 1500 krooni. V.I. esitas tsiviilhagi summas 1500 krooni. Prokurör taotleb kohtult tunnistada J.I süüdi
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses. J.I maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel tuleb
lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 4000 krooni.
Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. J.I süü jalgratta varguses on tõendatud 04.veebruaril 2009.a. tema kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et tema varastas V.I. kuuluva jalgratta Tartus XXX elumaja hoovist. Kahtlustatavana ülekuulamisel on J.I kinnitanud, et augustikuus 2008.a. nägi ta koos I.T. i ja K.P. iga Tartus XXX elumaja hoovis jalgratast, mille ta samal õhtul hiljem tõi enda üürikorterisse Tartus XXXX . Järgmisel hommikul kasutas J.I jalgratast sõitmiseks ning jättis selle lõpuks Võru ja Kabeli tänava ristmiku juures asuvasse surnuaeda. Mõne aja pärast surnuaeda tagasi tulles nägi J.I, et jalgratas oli kohast, kuhu tema selle varasemalt jättis, ära võetud (tl 13). Kannatanu V.I. on ülekuulamisel kinnitanud, et augusti algul 2008.a. tarvitas ta R.K. iga ja J.I-ga nende korteris Tartus XXXX korduvalt alkoholi. Ühel korral, kui nad olid eelnimetatud aadressil alkoholi tarbinud, läks kannatanu hommikul sealt majast otse tööle, jättes oma jalgratta XXX elumaja hoovi. Järgmisel päeval XXX elumaja juurde tagasi tulles avastas ta, et jalgratas oli hoovist ära varastatud ning küsis ka J.I-lt ja R.K. ilt, ega nemad ei tea midagi jalgratta vargusest. Nimetatud isikud ütlesid kannatanule, et ei tea jalgratta vargusest midagi. Kannatanul olid kahtlused selle kohta, et jalgratta võis ära võtta ära kas J.I või R.K. , kuid kindlalt kedagi kannatanu süüdistada ei osanud. Jalgratta väärtus koos paigaldatud lisatuledega on kannatanu sõnul 1500 krooni (tl 2). Tunnistaja R.K. on ülekuulamisel kinnitanud, et 17.augustil 2008.a. viibis ta J.I üürikorteris Tartus XXXX , kus viibisid peale tema ja J.I veel I.T. , R.T. ja K.P. . Üheskoos pruugiti alkoholi. Tunnistaja ütluste kohaselt leidis J.I samal päeval XXX elumaja hoovist meestejalgratta ning tõi selle hiljem oma korterisse. Järgmisel päeval kasutas J.I jalgratast sõitmiseks ning jättis selle lõpuks surnuaeda, kust see J.I sõnade kohaselt ära varastati (tl 5). Tunnistaja I.T. on ülekuulamisel kinnitanud, et 17.augustil 2008.a. viibis ta J.I üürikorteris Tartus XXXX , kus viibisid peale tema ja J.I veel K.P. ja R.T.. Üheskoos pruugiti alkoholi. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta sel päeval XXX elumaja hoovis meestejalgratast ning hiljem samal päeval tõi J.I nimetatud meestejalgratta oma korterisse. Järgmisel päeval kasutas J.I jalgratast sõitmiseks, jättis selle lõpuks surnuaeda ning hiljem sellele järele minnes avastas, et jalgratas oli surnuaiast ära võetud (tl 8). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et J.I süü
Kannatanu V.I. i, tunnistajate R.K. i ja I.T. i ning kahtlustatava J.I ülekuulamisel antud ütluste seostamise põhjal on kohus kindlaks teinud selle, et augustis 2008.a. tarvitasid V.I. , I.T. , R.T. , R.K. , J.I, K.P. ja tuvastamata naisisikud J.I üürikorteris Tartus XXXX alkoholi. Kannatanu V.I. läks täpselt tuvastamata päeval augustis 2008.a. tööle ning jättis oma jalgratta Tartu XXX elumaja hoovi. 17.augustil 2008.a. läks J.I alkoholi tarvitamise käigus hoovi ja tõi jalgratta enda üüritavasse korterisse, kehtestades sellega võõrale vallasasjale omanikusarnase seisundi. Järgmisel hommikul asus J.I eelmisel õhtul hõivatud jalgratast kasutama, sõites sellega erinevatesse kohtadesse Tartu linnas ning lõpuks jättis ratta Võru ja Kabeli tänava ristmiku juures asuvasse surnuaeda. Mõne aja pärast surnuaeda tagasi tulles, oli ratas ära võetud. J.I süüd tõendab samuti asjaolu, et J.I on ise 4.veebruaril 2009.a. kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, et ta on toime pannud kuriteo, milles talle käesolevas asjas kahtlustused esitati, s.o.
Kohus on seisukohal, et V.I. i tsiviilhagi summas 1500 krooni on põhjendatud ja tuleb J.I-lt välja mõista.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.I on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral ja väärteokorras 9 korral. (tl 33, 3840). Käesolevas kriminaalasjas on J.I toime pannud teise astme kuriteo. J.I käitumises esineb tema karistust kergendav asjaolu, mis väljendub selles, et ta on oma süü kahtlustatavana ülekuulamisel üles tunnistanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 4 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.I on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista J.I-le karistuseks
§-s 199 lg 2 p 4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Teatisest J.I keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50 krooni (tl 34). Seega tuleb
lg 2 alusel päevamääraks pidada 50 krooni ja J.I-le tuleb karistuseks mõista rahaline karistus summas 4000 krooni. Kohus leiab, et
J.I-lt tuleb välja mõista menetluskulud sundraha summas 6525 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 35.40 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 915.60 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.I
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.