järgi kiirmenetluse korras käskmenetluses Süüdistatav P.K Isikukood: xxx, xxxxxxxxxxx Kaitsja Alla Raudsepp Prokuröri abi Svetlana Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254, § 256¹; § 2564 lg 4; § 256 5 lg 1 p 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.K
järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 251 krooni), s.o. 7520 (seitse tuhat viissada kakskümmend) krooni.
3 päeva karistusaja hulka, seega hüvitamisele kuulub 5271 (viis tuhat kakssada seitsekümmend üks) krooni.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 5 kuud, so 1054 (üks tuhat viiskümmend neli) krooni ja 20 senti kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks.
lg 1 p 1 alusel võtta P.K-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista P.K-lt riigituludesse sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga
Prokurör tegi ettepaneku isik süüdi tunnistada
järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 251 krooni), s.o. 7520 krooni.
3 päeva karistusaja hulka, seega hüvitamisele kuulub 5271 krooni.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 5 kuud, so 1054 krooni ja 20 senti kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks.
lg 1 p 1 alusel võtta P.K-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. P.K on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. P.K on varem on kriminaalkorras karistatud.
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades P.K poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et P.K on kriminaalkorras varem karistatud kahel korral, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja tehiolusid. Kohus leiab, et P.K-le tuleb määrata rahaline karistus sanktsiooni alammääras. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 30 päevamäära, s.o 7520 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistatava päevasissetulek on 251 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 251 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 840 krooni. Anu Tammeniit kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.