1-10-1108/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 19.aprill 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-1108 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Igor Amann ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Z.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu otsus 17.veebruarist 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.Z Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav Z.Z (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Leelo Viil Harju Maakohtu otsus 17. veebruarist 2010.a. Z.Z-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse 2 poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 17.veebruari 2010.a. kohtuotsusega tunnistada süüdi Z.Z KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Z.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o. Harju Maakohtu 07.10.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (ärakandmata karistus 503 tundi üldkasulikku tööd ehk 8 kuud 11 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda karistuse kandmisele asumisest või Z.Z-i kinnipidamisest. Z.Z mõisteti süüdi selles, et tema olles varem karistatud varavastaste süütegude eest KarS § 218 lg 1 alusel 21.05.2009 ja 22.06.2009, uuesti 16.10.2009.a kella 13.30 paiku, viibides Tallinnas XXXXXXXXXX XXX XX S. asuvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära letist juuksehooldusvahendeid, kokku üldsummas 206,90 krooni, pannud need oma jope varrukatesse, läbis kassarivi jättes kauba eest tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav vaidlustab esitatud apellatsioonis temale maakohtu poolt mõistetud karistust. Apellant selgitab, et ta täitis kõiki kriminaalhooldaja poolt esitatud nõudeid, tegi ka korralikult töötunde. Samuti ravis ta narkosõltuvust. Taotleb eeltoodud põhjendustel rahalise karistuse mõistmist. Sissetulekuvõimalus on tal olemas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni põhjendustega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alused puuduvad. Apellandi taotlus mõista temale järjekordse kuriteo – varguse katse eest rahaline karistus on põhjendamatu. Z.Z on kohtu all 9-ndat korda. Varem on ta karistatud korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Mõistetud karistused - erineva pikkusega vangistusmäärad - ei ole mõjutanud süüdistatavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Eelmisel korral andis 3 kohus Z.Z-ile võimaluse mõistetud vangistuse asemel teha üldkasulikku tööd. 9 päeva möödumisel peale sellesisulise otsuse tegemist pani Z.Z toime vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud uue kuriteo. Tegemist on KarS prg. 69 sätestatud tingimuste kõige raskema rikkumisega, mis omakorda tähendab seda, et apellatsioonis loetletud täidetud tingimused- töötundide tegemine, kriminaalhooldaja poolt esitatud nõuete täitmine – ei oma sedavõrd määravat tähtsust uue kuriteo eest karistuse mõistmisel. KarS prg. 69 lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtukolleegium selgitab, et sisuliselt tähendab see seda, et isegi olukorras, kus kohus peaks võimalikuks temale uue kuriteo eest mõista rahalise karistuse ja mitte 2 kuud ärakandmisele kuuluvat vangistust, siis see ei võtaks kohtult kohustust tegemata töötundide osa vangistusega asendada ning see täitmisele pöörata. Rahaline karistus kuuluks selisel juhul täitmisele iseseisvalt KarS prg. 65 lg 2-s viidatud KarS prg. 64 lg 2 alusel. Miks Z.Z-ile tuleb vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõista karistuseks just vangistus ja miks ei pea kohus võimalikuks karistada teda rahalise karistusega, seda on maakohus piisavalt selgelt ja põhjalikult oma otsuses käsitlenud ja põhjendanud ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi oma otsuses korrata. Kohtukolleegium peab vajalikuks omalt poolt apellandile selgitada ka allljärgnevat. Liitkaristuse mõistmisel on lähtutud kandmata karistusest, milleks on 503 tundi üldkasulikku tööd ehk 8 kuud 11 päeva vangistust. Kui karistuse kandmisele asumise hetkeks on tegemata tundide arv vähenenud ja seega ka eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa e. liitmisele kuuluv karistuse osa vähenenud, siis on võimalik selle osa karistuse kantuks lugemist taotleda kohtult kohtuotsuse täitmise käigus. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 17.veebruarist 2010.a.Z.Z-i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Igor Amann