← Eesti

1-09-19894/9

Obsah (4)§ 199§ 74§ 75§ 432

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Katseaja pikendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 02. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi koht

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 3 aastat kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Hilja Lehtsalu erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Maiken Mardim D.N (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xx xxxx-xxxxx xxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Kohtuotsuse täitmiseks pikendada

§ 74

lg 4 alusel D.N-ile määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra, millega seoses lugeda katseaaja lõpptähtajaks

  1. märts
  2. Täiendavad otsustused
  3. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia prokuratuurile, karistusregistrile, D.N-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
  4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Asjaolud D.N on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
  6. detsembri 2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega ja

§ 74

alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 3 aastat ühes allutamisega

§ 75

kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx x-x xxxx-xxxxx xxxxxxxxx ;

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrati D.N-ile kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning alluma alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud D.N-i kohta. Ettekandest nähtuvalt on politsei

  1. mail 2010 tuvastanud D.N alkoholijoobe 1,08 mg/l. Seega ei ole D.N kohtu poolt määratud kohustust täitnud. D.N on kohusetundlikult täitnud katseajaks määratud kontrollnõudeid. Alkoholiprobleemiga on ta pöördunud abi saamiseks SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada D.N-ile määratud katseaega 4 kuu võrra. Prokurör ärakuulamisel nõustus kriminaalhooldusametniku ettepanekuga.
  2. Kohtu põhjendused 2.
  3. Seaduslikud alused menetlemisel

§ 74

lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise

§ 74

lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). 2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb otsustada süüdimõistetule käitumiskontrolli tähtaja pikendamine. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt

§ 74

lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Süüdimõistetu on käitunud katseaja jooksul seaduskuulekalt ja täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustusi, välja arvatud ühel korral kohustuste rikkumine. Kohus peab võimalikuks ühekordse rikkumise puhul piirduda katseaja pikendamisega.

§ 74

lg-le 4 alusel tuleb D.N-ile kohtuotsusega määratud katsega pikendada 4 kuu võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 31. märts 2013.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.

  1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
  2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
  3. peatüki §-des 383 –
  4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.