lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 3000 krooni tasumine ositi igakuiste maksetena 500 (seitsesada) krooni kuus 6 kuu jooksul arvates täitemenetluse algatamisest kohtutäituri poolt.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 4 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7419 lg 2 järgi. LS § 20 lg 4 sätestab, et j uhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. LS § 7419 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus leiab, et N.H ütlustega ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on N.H poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile VTT tl 4,5 on 13.03.2010 N.H suhtes kasutatud kell 10.04 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, mille lugem oli 0,38 mg/l, laiendmääramatus +-0,05 mg/l ja mõõtetulemus 0,33 mg/l. Samad tulemused nähtuvad ka väljatrükist. N.H on kirjutanud protokolli, et on tulemusega nõus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 6 on N.H 13.03.2010.a andnud väärteo kohta järgmiseid ütlusi: „Võtsin 12.03.10 õhtul mõned õlled. Hommiku 13.03.10 hakkasin Haapsalu sõitma ja arvasin, et olen kaineks maganus. Juhtisin oma sõiduautot, mille nr on BAO530. Valgevälja ristmikul pidas politsei mind kinni ja pani puhuma. Selgus, et olen alkoholi joobes ja mind toodi jaoskonda. Kahetsen oma tegu väga ja enam sellist asja ei juhtu.“ Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteo toimepanemist N.H poolt. Kohus leiab, et N.H pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. N.H kinnitas, et ta eelmisel õhtul õlut jõi ja arvas, et oli ennast kaineks maganud, kuid tähelepanelikuma suhtumise korral oleks ta pidanud aru saama, et ei ole veel seisundis, mis lubaks tal autot juhtida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et N.H rikkus LS § 20 lg 4 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 2 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7419 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani.
lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. 19 N.H on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 74 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 9000 krooni. 3 Ärakiri 4-10-1299
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on N.H kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu
Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kirjutanud, et arvestatud on kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid, kuid kohus leiab, et need asjaolud ei tingi niivõrd karmi karistuse mõistmist, millise on kohtuväline menetleja mõistnud. Kohtuväline menetleja on viidanud asjaolule, et alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused väljendusid ka visuaalsel vaatlusel. LS § 74-19 sätestab väärteona mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise. Teokoosseis räägib konkreetsetest numbritest ja teo karistatavus (seega ka karistuse raskus) ei sõltu sellest, kas isikul tuvastati visuaalsel vaatlusel alkoholi tarvitamise tunnuseid või mitte. Käesoleval ajal kehtiva seaduse järgi omavad visuaalsel vaatlusel kindlakstehtavad alkoholijoobele viitavad tunnused tähtsust vaid juhul, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad juhi tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega – LS § 20 lg 3-1 p 2, mil tuleb juba kaaluda, kas juht võis olla alkoholijoobes. Käesoleval juhul kohtule selliseid tõendeid esitatud ei ole. Nii kohtuvälise menetleja otsuses kui seisukohas on rõhutatud, et arvestamata ei saa jätta toime pandud teo ohtlikkusega, kus alkoholi piirmäära ületanud juht, kui kõrgema ohu allikas seadis oma teoga ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on nõus seisukohaga, et liiklusrikkumiste puhul tuleb rikkujale anda selge signaal, et tegemist on ohtliku teoga, mille tõttu võivad ohtu sattuda ka kaasliiklejad, kuid see saab väljenduda eelkõige selles, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega, mis on üks karistuse mõistmise alustest. Liikluseeskirjad ongi kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Liiklusväärteod on sätestatud Liiklusseaduses ja seal on sätestatud väga palju väärteokoosseise. Kohus leiab, et seadusandja on ilmselgelt liiklusalaste väärtegude eest karistuse ja karistuse piiride määramisel lähtunud ka asjaolust, et liiklusväärtegu on selline, millega võib kaasneda oht kaasliiklejatele ja seda juba ka karistuspiiride määramisel arvestanud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel põhjendanud seda – „Menetlusalune isik pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise“.
Kohus ei leia, et kohtuvälise menetleja poolt kirjeldatud asjaolu mahuks mõne karistust raskendava asjaolu alla. Karistust raskendavad asjaolud on aga seaduses ammendavalt loetletud ja kohtuvälise menetleja poolt tegelikult sellise karistust raskendava asjaolu arvestamine, mida seadus ette ei näe, ei ole kooskõlas seadusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegelikult N.H poolt oli väärtegu toime pandud üldohtlikul viisil, mis vastavalt
Seega leiab kohus, et kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, et väärteo toimepanemisega oleks kaasnenud reaalne oht N.H-le ja kaasliiklejatele, siis võimaliku ohuolukorra tekitamist karistust raskendavaks asjaoluks lugeda ei saa. Seega karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 10 oli N.H üks karistus Tubakaseaduse rikkumise eest. Liiklusalaste väärtegude eest kehtivaid karistusi ei ole. Kohus leiab, et määratud rahatrahv ei ole määratud vastavalt karistuse mõistmisele alustele. Määratud on rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Samas N.H süü ei ole suur – alkoholi piirmäära ületamine oli LS § 74- 19 lg 2 sätestatud alammäära lähedane, N.H on algusest peale oma süüd tunnistanud. Esineb karistust kergendav asjaolu – kahetsus. Tegu on toime pandud hooletusest. N.H ei ole karistatud liiklusalaste väärtegude eest. 4 Ärakiri 4-10-1299 Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvidest tingituna ei saa N.H-le toime pandud väärteo eest mõista rahatrahvi trahvi alammäära lähedal, vaid see peab olema suurem. Samas aga arvestades eelloetletud asjaolusid leiab kohus, et trahv peab olema trahvi keskmisest määrast oluliselt väiksem. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 08.04.2010.a otsus väärteoasjas nr 2570,10,000986 tuleb tühistada osaliselt – mõistetud karistuse osas ja kohus teeb selles osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda. N.H on taotlenud kohtult maksegraafiku koostamist üheksaks kuuks, kuna tal ei ole võimalik korraga trahvi tasuda. Sellele taotlusele kohtuväline menetleja vastu ei vaielnud.
lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. N.H on koos kaebusega esitanud töötasu tõendi /tl 8/, mille kohaselt ta viimase kuue kuu töötasu on olnud * krooni. Kohus leiab, et N.H taotlus tuleb rahuldada, sest trahvi korraga tasumisel võib N.H sattuda igapäevase toimetulekuga raskustesse. Kohus määrab mõistetud trahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul igakuiste maksetena 500 krooni kuus. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 204 lg 2 ja 3 – kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tervikuna kohtuotsuse jõustumiseks, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist kohtutäiturile täitmiseks ja siis lisandub määratud trahvile ka täituritasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 7419 lg 2 ja
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.