4-09-28608/17

4-09-28608 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-28608 Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Paavo Randma ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi N.A väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 09.04.
3. a otsus Kaebuse esitaja N.A (ik: XXX, elukoht: XXXXX XXXX, XXX XXXX, XXXXX XXXX XXXXXXX) RESOLUTSIOON
4. Pärnu Maakohtu 09.04.
5. a otsus N.A väärteoasjas nr 4-09-28608 jätta muutmata.
6. N.A apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
7. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna Hiiumaa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel K. K. koostas 11.12.
9. a väärteoprotokolli nr AB 1123290 selle kohta, et N.A 20.11.
10. a kell 14.33, olles alkoholijoobes, ilmus XXXXXXXX, XXXXX XXXXXX, XXXXXXXXX, majas nr XX asuva M. varjupaiga ruumidesse, kus pahatahtlikult tülitas varjupaiga elanikke valjuhäälse lärmamise ja ebasündsate väljendite kasutamisega. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus N.A kirjeldatud teoga XXXXX valla korra eeskirja punkti 10.1, pannes sellega toime karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtu otsus
11. Pärnu Maakohus tunnistas 09.04.
12. a otsusega väärteoasjas nr 4-09-28608 N.A süüdi KarS § 262 järgi ja karistas teda 5 päevase arestiga. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist. Vaaginud kõiki asjaolusid, leidis maakohus, et N.A on süüdi KarS § 262 järgi ning teda tuleb karistada arestiga. Kohus märkis, et N.A on pidevalt raskusi õiguskorrast kinnipidamisega. Varasemast on tal veel trahvid tasumata ja uut trahvi ta seetõttu ilmselt tasuda ei suuda. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Ka seekord käitus ta seadust eirates ja tekitas kaasinimestele ebameeldivusi. N.A on ise tunnistanud, et tarvitas 20.11.
13. a enne S. varjupaika ema juurde minekut kanget õlut Saaremaa X ning tema puhul seetõttu eriti kainest olekust rääkida ei saa. S. varjupaigast ta ema eest ei leidnud, kuna ema oli juuksuris ning N.A hakkas valju häälega tüütama naabertoas elavat vanurit. Kui tal paluti lahkuda, siis keeldus ta seda käsku vabatahtlikult täitmast ning püüdis oma käitumist valjuhäälselt õigustada. Ta lahkus alles siis kui sai aru, et varjupaiga juhataja helistab politseisse. Kaine peaga saab N.A oma tegudest väga hästi aru ja hindab neid adekvaatselt, kuid seekord ei taha ta süütegu tunnistada ning püüab ennast õigustada. Kohus arvestas aga tema enda kohtuvälisele menetlejale antud ütlusi ning luges tõeseks ka tunnistaja M. juhataja I. P. ütlused, millega on N.A süü täielikult tõendatud. Kohus leidis, et N.A on oma käitumisega karistuse igati ära teeninud, kuid see ei pea olema pikaajaline, sest ükski karistus teda ümber ei muuda, kui ta end ise käsile ei võta. Apellatsioon
14. Pärnu Maakohtu 09.04.
15. a otsuse peale esitas menetlusalune isik N.A apellatsiooni, milles ta sisuliselt taotleb vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist ja käesolevas väärteoasjas enda õigeks mõistmist. Apellatsiooni motiivides märgib N.A järgmist. 20.11.
16. a hommikul läks ta XXXXXXXX, kus ostis 0,5 l õlut ja jõi selle ära. Seejärel oli tal XXXXXX tegemisi – käis juuksuris, raamatukogus, puid tellimas ja söömas. Kell 14.00 otsustas ta minna S. varjupaika oma ema vaatama. Sinna jõudes teatati talle kõrvaltoast, et ema on juuksuri juures, kes käib neil seal vahel kohapeal. Ta otsustas jääda ema tuppa ema ootama. Siis aga avati uks ja küsiti, mida ta seal teeb. Ta vastas, et ootab ema, kuni ta tuleb. Arusaamatu oli aga vastus talle, et üksinda seal ei viibi ja kästi tal ära minna. Seejärel tõusis ta püsti ja lahkus. Mitmed päevad hiljem koostati talle väärteoprotokoll selle kohta, et ta oli tol päeval purjus olnud. Apellant peab seda arusaamatuks ja absurdseks. Ta märgib, et ei olnud ka eelmistel päevadel pruukinud alkoholi. Ta vastas konstaabli küsimusele ausalt, et oli hommikul 0,5 l õlut joonud. Kuid 4 tundi hiljem ei saanud ta olla üldse purjus ega isegi joobes. Seda 0,5 l õlle joomist kasutati aga tema vastu kohtus igati ära. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Kohtukolleegium leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
18. Käesolevas väärteoasjas on Pärnu Maakohus tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et N.A 20.11.
19. a kell 14.33, olles alkoholijoobes, ilmus XXXXXXXX, XXXXX XXXXXX, XXXXXXXXX, maja nr XX asuva M.. varjupaiga ruumidesse, kus pahatahtlikult tülitas varjupaiga elanikke valjuhäälse lärmamise ja ebasündsate väljendite kasutamisega, pannes kirjeldatud tegevusega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusaluse isiku süü nimetatud väärteo toimepanemises on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega, sealhulgas N.A enda poolt kohtuvälisele menetlejale antud ütlustega ning tunnistaja M. juhataja I. P. ütlustega. Kohtukolleegium märgib, et antud väärteo N.A poolt toimepanemist välistavaks asjaoluks ei saa olla apellandi väidetav asjaolu, et ta ei olnud alkoholijoobes, kuivõrd alkoholijoobe olemasolu ei ole KarS §-s 262 kirjeldatud väärteo koosseisuline tunnus. KarS §-s 262 ette nähtud väärteo koosseisulisteks tunnusteks on teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine ja eelnimetatud rikkumise toimepanemine avalikus kohas, kuuludes seega N.A suhtes toimetatud väärteomenetluse tõendamisesemesse. Hindamaks N.A teos KarS §-s 262 ette nähtud väärteo eelpoolnimetatud koosseisuliste tunnuse olemasolu, on seega vaja tuvastada, kas N.A oma käitumisega rikkus teiste isikute rahu või muud avalikku korda ning kas tema niisugune käitumine toimus avalikus kohas. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (RKKK 3-1-1-102-03). Seega on M.. varjupaiga ruumid avalik koht. Samuti on käesolevas väärteoasjas leidnud tõendamist, et N.A käitumine – naabertoas elava vanuri valjuhäälne tüütamine ning kui N.A paluti lahkuda, siis selle käsu vabatahtlikult täitmast keeldumine ja oma käitumist valjuhäälselt õigustada püüdmine – rikkus M. varjupaigas viibinud teiste isikute rahu. Järelikult on N.A käitumine, mida on kirjeldatud tema suhtes koostatud väärteoprotokollis, käsitletav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi. Seega on leidnud tõendamist KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku N.A poolt.
20. Maakohus on õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Põhjendatud on maakohtu seisukoht arestkaristuse kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest karistusena mõistetud rahatrahvid ja arestid ei ole mõjutanud N.A seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades N.A sellelaadse rikkumise korduvust, on kohus õigesti mõistnud talle karistuseks 5 ööpäevase aresti. Ringkonnakohus nõustub Pärnu Maakohtu otsuse motiividega ja leiab, et see kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust selle tühistamiseks. N.A-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
21. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 09.04.
22. a otsuse N.A väärteoasjas nr 4-0928608 muutmata ning N.A apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA PAAVO RANDMA URMAS REINOLA