← Eesti

1-10-1438/9

Obsah (14)§ 215§ 121§ 218§ 63§ 68§ 74§ 75§ 424§ 2§ 199§ 125§ 32§ 56§ 69

Ärakiri 1-10-1438 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg 23. märts 2010. a Haapsalus 16.märts 2010 Kriminaalasja number 1-10-1438

§ 215

lg 2 p 1, § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav M.K - elukoht *, isikukood xxx, *, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud:1.26.01.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 121

ja § 199 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud 28 päeva katseajaga 18 kuud, mis on 28.09.2009 Pärnu Maakohtu määrusega täitmisele pööratud, karistus kantud, väärteomenetluse korras karistatud:

  1. 25.04.2008 Lääne PP poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 300 krooni, trahv tasutud 14.05.2008;
  2. 04.06.2008 Lääne PP poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 420 krooni, trahv tasutud 16.06.2008;
  3. 09.06.2008 Lääne PP poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 540 krooni, trahv tasutud 16.06.2008;
  4. 20.06.2008 Lääne PP poolt LS § 741 lg 1, § 20 1 lg 1 ja § 743 alusel rahatrahviga 4800 krooni, tasutud 552 krooni;
  5. 01.07.2008 Lääne PP poolt

§ 218

lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, trahv tasumata; 6.28.07.2008 Lääne PP poolt Tubakaseaduse § 48 alusel rahatrahviga 180 krooni, trahv tasutud 06.08.2008;

  1. 28.07.2008 Lääne PP poolt AS § 71 ja § 72 alusel rahatrahviga 780 krooni, trahv tasutud 06.08.2008;
  2. 28.07.2008 Lääne PP poolt LS § 741 lg 2 ja § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 16200 krooni, trahv tasumata;
  3. 26.01.2009 Lääne PP poolt LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni, trahv tasumata; 10.13.09.2009 Lääne PP poolt LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni, trahv tasumata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 23-24.10.2009 /tl 113/. 1 Ärakiri 1-10-1438 Kaitsjad Vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON
  4. Süüdi mõista M.K

§ 215

lg 2 p 1 ja § 424 järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada M.K-le mõistetud karistust 1/3 s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 6 (kuus) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 23-24.10.2009, s.o. 2 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.

§ 74lg 5, § 69 alusel asendada M.K-le mõistetud 5 kuu 28 päevane (s.o.

178 päevane) vangistus üldkasuliku tööga 356 (kolmsada viiskümmend kuus) tundi. M.K-le määratud 356 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. Määrata, et M.K teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning kohustub täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ka

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust: 5.1.

elama oma alalises elukohas *; 5.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
  5. mitte tarvitama alkoholi.
  6. Kui M.K hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui M.K paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
  7. Tühistada M.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld peale üldkasuliku töö tegemisele asumist.
  8. Välja mõista M.K-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
  9. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-1438 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni; - koopiate tegemise kulu 136 (ükssada kolmkümmend kuus ) krooni. Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 9.Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 2280 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni. 2 Ärakiri 1-10-1438
  10. Rahuldada I A esitatud tsiviilhagi ja välja mõista M.K-lt I.A kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks (a/a *) 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni.
  11. L D poolt M.K vastu esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt alljärgnevalt: 11.
  12. mõista M.K-lt L.D kasuks välja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 9985 (üheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend viis) krooni.. 11.
  13. jätta rahuldamata L.D tsiviilhagi M.K vastu summas 1600 (üks tuhat kuussada) krooni.
  14. Asitõendid – peegel ja peegli korpus, mis asuvad kriminaalasja juures, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
  15. Vabastada L D vastutava hoiu kohustusest sõiduauto Opel Astra reg nr 544 ARS, sõiduauto süütevõtmete ja jalgpumba osas. Edasikaebamise kord Süüdistataval, tema kaitsjal ja kannatanul on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus M.K süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 23.oktoobril 2009 kella 19 ajal Lääne maakonnas * külas * talus võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita L D kuuluva sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga 544ARS väärtusega 24000 krooni, millega sõitis Lääne maakonnas Taebla alevikus * juures kuusehekki, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Sellise tegevusega pani M.K toime

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Peale selle süüdistatakse M.K selles, et tema 23.oktoobril 2009 kella 22.10 ajal juhtis Lääne maakonnas Taebla vallas Taebla alevikus Toominga ja Kuuse tänavate vahel liikudes Kuuse tänava suunas L D kuuluvat sõiduautot Opel Astra registreerimismärgiga 544ARS isikuna, omamata selleks vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ning kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,28 mg/l +- 0,12 mg/l, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,16 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 3-1 p 1 sätetest, mille kohaselt juhtis M.K mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani M.K toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise.

Kohtu seisukoht

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule. 3 Ärakiri 1-10-1438

§ 215

lg 2 p 1 näeb kuriteona ette võõra asja omavolilise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise.

§ 424näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

M.K tunnistab end talle süüks arvatud kuritegudes süüdi ja kohus leiab, et M.K süü kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ka alljärgnevate kohtus uuritud tõenditega: Sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 2-5 / kohaselt asub sündmuskoht * Taeblas. Pime aeg, pilvine, sademeteta, teekate märg. Tänavavalgustus puudub. Tee püsikattega. Sõidutee laius 4.10 m. Õueala, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 20 km/h. Lasteaia 1 elamu tänavapoolses küljes värav ja kuusehekk. Kuuseheki kaugus sõidutee servast 0.35 m. Kuusehekis valget värvi sõiduauto Opel Astra reg märgiga 544 ARS (foto 1-3). Sõiduk asetseb kuusehekis paralleelselt hekiga, sõiduki parempoolne külg tasa kuuseheki välisküljega. Sõiduki esiosa suunaga värava poole. Sõiduki esiosa kaugus väravast 2.0 m. Sõiduki parempoolse esinurga kaugus sõidutee servast 0.30 m. Sõiduki parempoolse taganurga kaugus sõidutee äärest 0.35 m. Sõiduk Opel Astra reg märgiga 544 ARS teisaldatud valvega hoiukohta Lao 3 Haapsalus. Tl 8-9 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt 23.10.2009 kell 22.59 kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr: ARAF 0010, lugem 1,28 mg/l, laiendmääramatus 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,16 mg/l. M.K protokolli allkirjastanud ja kirjutanud – olen nõus näiduga. Tl 10 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis on tehtud 23.10.2009, mille kohaselt M.K on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ja tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Tl 11 on sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt nr 34 23.10.2009, mille kohaselt 23.10.2009 Leonid Dubrov`ile kuuluv sõiduk Opel Astra 544ARS, mida juhtis M.K, mis asus * paigutatakse hoiukohta Lao 3 Haapsalu LS § 74-17 lg 1,

§ 424alusel.

Olmetehnika automakk, koorem jalgratas. Tl 14 on Opel Astra registreerimistunnistus, millelt on näha, et auto omanik on L D. Tl 15-16 on sündmuskoha, mis asub * talus * Läänemaal, vaatlusprotokoll koos fotodega. Talu asub sõidutee vahetus läheduses, Taebla aleviku poolt tulles vasakut kätt. Sissesõit hoovi on vaba, väravad puuduvad. Hoovis paremat kätt asub elumaja, vasakul puidust ja eterniitplaatidest katusealune (foto 1, 2). Katusealusel parem koht tühi. Pinnasel näha sõiduauto rattamustri jäljed. Hoovis murul on näha sõiduauto ratta jälgi, mis viivad hoovist välja ning keeravad Taebla poole. Tl 17-25 on asitõendite vaatlusprotokoll koos fotodega. Vaadeldud on sõiduautot Opel Astra reg märgiga 544ARS, mis on pargitud Haapsalus Lao 3 territooriumil (foto 1). Sõiduauto vasak esimene latern puruks, muljuda saanud vasak esimene poritiib, juhiuks (foto 2-4). Sõiduauto parem esimene rehv tühi ning täielikult puruks, veljel on näha vigastus (foto 5). Sõiduauto uksed suletud, lukustamata. Esiuks avaneb poolenisti, sest tagasi nihkunud poritiib ei lase juhiuksel täiel määral avaneda. Auto salongis kuuseokkad ja oksad (foto 6).Ärandamisele viitavaid vigastusi autol ei ole, süütelukk on terve (foto 9), automagnetofon alles (foto 10). Auto kindalaegas tühi (foto 11). Auto tagumise istme seljatugi alla lükatud. Poolenisti auto salongis, poolenisti pakiruumis sinist värvi naisterahva raamiga jalgratas. Jalgratas on vene päritolu, tagumisel pakiraamil korv (foto 7, 12). Jalgratta kõrval halli värvi metallist jalgpump koos manomeetriga (foto 8). Vaadeldud ka musta värvi plastmassist ja halli värvi metallist auto süütevõti. Võtme plastmassist osale on sisse pressitud sõiduauto Opel märk. Võtmega ühe rõnga küljes on plastmassist, ümmargune signalisatsiooni pult. Sõiduauto Opel Astra reg märgiga 544ARS, süütevõti ja pump tagastatud omanikule L D`ile (allkiri tl 26), jalgratas tagastatud M.K-le (allkiri tl 28). Tl 27 on õiend, et I P on andnud M.K-le kasutada sinist värvi naisterahva jalgratta ja lubab selle tagastada M.K. Süüdistatav M.K on andnud ütlusi /tl 114-117/, et tunnistab end mõlemis episoodis täielikult süüdi. 23.10.2009 oli oma kodus * üksinda ja tarvitas alkoholi, kella 14 ajal hakkas jooma, jõi ühe 2 4 Ärakiri 1-10-1438 liitrise Bock õlle ja 0,5 liitrise laua viina. Kodunt lahkus pimedas. Õhtul kella 20 ajal võttis maja eest sõiduauto Opel Astra registreerimismärgiga 544ARS ja läks lihtsalt sõitma, eesmärki sõiduks ei olnud. Sõitis niisama Nigula vahel ringi, siis sõitis Taebla vahel umbes pool tundi ringi, käsi vääratas, sõitis kuusehekki. Siis tuli kohale politsei. Auto kuulub tema * T T, kui autoga sõitma läks, siis autol olid süütevõtmed ees, auto dokumente pole kunagi näinud. L Di ei tunne. Hilisemal ülekuulamisel ütleb, et sõitis jalgrattaga Kirimäele, sõitis niisama, väsis rattaga väntamisest ära, mõtles, et võtab auto. Võttis * külas * talust Opel Astra reg märgiga 544ARS. Auto seisis garaažis, süütevõtmed olid ees. Inimesi seal läheduses ei näinud. Garaažil uksi ees ei olnud, teadis, et seal on auto, sest see paistab tee peale. * talust sõitis autoga * külasse * juurde, sinna tuppa ei saanud, uks oli lukus. Edasi sõitis * * koju, * toa uks oli lukus. Sealt sõitis Võntküla hamburgeri putkasse, ostis sealt paki suitsu ja sõitis Taeblasse, kus sõitis umbes pool tundi ringi, siis käsi väärataski ja sõitis kuusehekki. Politsei tuli kohale, pandi puhuma, näit oli 1,16. Politsei toimetas ta Haapsalu politseijaoskonda, auto jäi kohapeale. Jalgratas, millega sõitis, kuulub I P, ta andis selle ratta talle kasutada umbes kuu või 2 tagasi. * talus elab kaks inimest, mees ja naine, vanemad inimesed. Garaažis oli nende teine auto ka, Ford. Kui Opelil poleks süütevõtmeid ees olnud, siis poleks autot võtnud. Andis politseile auto süütevõtmed üle. Kahetseb toimunut puhtsüdamlikult. Kannatanu L.Don andnud alljärgnevaid ütlusi / tl 29-30, 32-33, 34, 38/. Omab sõiduautot Opel Astra reg märgiga 544 ARS, valget värvi. Auto seisis tema elukohas * külas * talus hoovis varikatuse all. Auto võtmed oli arvatavasti autosse unustanud. Autoga pole juba ammu sõitnud, puudub kehtiv ülevaatus ja kindlustus. Auto oli kindlasti alles 23.10.2009 kella 21.00 ajal. 24.10.2009 kella 11 ajal avastas, et autot enam ei ole. Lisaks sellele on varastatud auto kõrvalt õuest jalgpump hinnaga 100 krooni (see oli autos, sellega varalist kahju tekitatud ei ole). Auto ostis 2 aastat tagasi 23 000 krooni eest, praktiliselt sellega sõitnud ei ole, ostis autole uue aku- 1000 krooni. Auto sai tagasi laupäeval 24.10.2009. Kannatanu I.A on andnud ütlusi /tl 46-47/, et 23.10.2009 õhtul kella 22.00 paiku sõideti sõiduautoga Opel Astra reg märgiga 544ARS tema isale M L kuuluva elamu * Taebla piirdeaia kuusehekki, millega tekitati varaline kahju. Kella 22.00 ajal helistas talle ema ja ütles, et mingid tuled on kuusehekis. Tema elab vanemate kõrvalmajas. Vaatas aknast ja nägi tõepoolest, et hekis on valgus. Samal ajal läksid politseinikud ema ukse taha ja siis kuulsid, milles asi on. Prokuröri süüdistuskõne - M.K on kuriteod omaks võtnud ja süüdistuse sisu vastu ei vaidle. Materjalidest nähtub, et, 23.10.2009 ta võttis ajutiseks kasutamiseks võõra sõiduki ilma omaniku L. D nõusolekuta ja sõitis sellega Taebla vallas ka ringi kuni lõpuks Taebla alevis sõitis teelt välja kuusehekki. Sündmuskohal peeti kinni M.K ja politsei tuvastas koheselt, et tal puudus juhtimisõigus ja tõendusliku alkomeetriga tuvastati väljahingatavas õhus alkoholikontsentratsioon 1, 16 mg/l, mis annab välja kuriteo koosseisu

§ 424järgi.

Selline M.K tegevus vastab mitmele eri süüteokoosseisule, kuid on toime pandud ühe teoga. Kaitsja leidis, et prokurör lahendas küsimuse õieti, et tegemist on kuritegude ideaalkogumiga. Olulisem ei ole ärandamine, ohtlikumaks tegi see, et ta tegi seda purjus peaga. Miks ei loe seda § 215 niivõrd ohtlikuks ja raskeks kui seda § järgi võib eeldada. Ilmselt külakogukond kes seal on, teavad inimeste elukorraldust, teavad kas auto on kannatanule oluline või mitte, kuidas seda hoitakse. Praegusel juhul olid tingimused selleks nagu loodud, et võta auto ja mine. Kurb fakt see ärandamine, aga ometi see aset leidis. Kannatanu polnud ise seda autot kasutanud kaks aastat, üleelamisi ja kannatatusi arvab kannatanul on seekord väiksemad. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud M.K poolt talle süüks arvatud kuritegude toimepanemine. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega ja sündmuskoha - * talu hoovi vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud, et M.K võttis auto just * talu hoovist. Ka M.K on korduval ülekuulamisel 5 Ärakiri 1-10-1438 kinnitanud, et tarvitas sel päeval alkoholi, peale mida sõitis rattaga ringi, märkas * talus autosid, milledest Opel Astra võttis, et sellega ringi sõita, sest jalad olid jalgrattaga väntamisest väsinud.. Kinnitab, et autot poleks võtnud, kui sellel poleks võtmeid ees olnud. Kohus leiab, et M.K ja kannatanu L.D ütlustega on tõendamist leidnud, et omaniku L.D luba M.K auto kasutamiseks ei olnud. Kohus leiab aga, et asjaolul, et autol võtmed ees olid, ei ole käesoleva kuriteo kvalifitseerimisel mingit tähtsust, sest luba selle sõiduauto kasutamiseks M.K ei olnud. M.K enda ütlused kinnitavad ka asjaolu, et ta võttis sõiduauto selle ajutiseks kasutamiseks. Ta soovis sellega niisama ringi sõita, mida ta ka tegi. Sõitis autoga ringi, kuni sõitis sellega * asuvasse kuusehekki. Kuusehekki sõitmise tagajärjel tekkisid kahjustused sõiduautole Opel Astra ja ka * asuvale kuusehekile. Sündmuskohale saabus politsei, M.K kinnitas, et siis ta viibis ise veel ka sündmuskohal. Politsei mõõtis vastavalt kehtivale korrale M.K väljahingatavas õhus alkoholi kontsentratsiooni, mille tulemuseks tõendusliku alkomeetriga oli 1,16 mg/l kohta. Seega juhtis M.K mootorsõidukit olles joobeseisundis. M.K on isikuks, kes on Pärnu Maakohtu 26.01.2009 kohtuotsusega karistatud

§ 199lg 1 alusel – seega varem varguse toime pannud isik.

Samuti on M.K isikuks, kel puudus sõiduauto juhtimise õigus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.K-le süüks arvatavad teod on õieti kvalifitseeritud ja M.K poolt

§ 125

lg 2 p 1 ja § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et M.K on kuriteod toime pannud otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal ei ole luba auto võtmiseks ja sellega ringisõitmiseks ning samuti ta teadis, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ning seda, et tal puudub juhtimisõigus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.K on toime pannud

§ 215lg 2 p 1 ja § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Süüküsimus

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks M.K süü talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.K tuleb süüdistustes

§ 215lg 2 p 1 ja § 424 järgi süüdi mõista.

Karistus Prokurör leidis, et M.K tegevus vastab mitmele eri süüteokoosseisule, kuid on toime pandud ühe teoga. Tema tegevuses on nii

§ 424kui § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo koosseisud.

Seega mõistetakse talle

§ 63

lg 1 alusel üks karistus raskeima seadusesätte alusel.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Kohus peab karistuse mõistmisel lisaks isiku süü suurusele arvestama nii õiguskorra kaitsmise huve kui süüdistatava isikut. Loomulikult tuleb arvesse võtta süüdistatava karistust kergendavaid asjaolusid – puhtsüdamlik kahetsus. Ja et raskendavad asjaolud puuduvad. M.K on äsja vabanenud vangistuse kandmisest ja teab juba selle karistuse raskust. Olles rääkinud M.K endise kriminaalhooldajaga, leidis prokurör, et see karistus ei pea olema reaalne vangistus. Kriminaalhooldaja leidis ka, et kõige motiveerivamaks oleks üldkasulik töö. Prokurör palus süüdi tunnistada M.K

§ 424

ja

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ja

§ 63lg 1 alusel karistada teda vangistusega 9 kuud. Kr

MS 238 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 9 kuud vangistust 1/3 s.o. 3 kuu võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistus 23-24.10.2009.a s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmisele kuulub 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada mõistetud 5 kuud 28 päeva (178 päeva) vangistust üldkasuliku tööga, mis on 356 tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse järelevalve all. Panna M.K-le kohustus mitte 6 Ärakiri 1-10-1438 tarvitada alkoholi (

§ 75lg 2 p 2).

Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 10 kuud. Et eelmine Pärnu Maakohtu poolt M.K-le mõistetud vangistus on käesolevaks ajaks kantud, siis liitkaristust moodustada ei saa. Et M.K juhtimisõigus puudub, siis lisakaristust kohaldada ei saa. Kaitsja ei vaielnud prokuröri poolt taotletud karistusele vastu ja leidis, et on õige, kui M.K ei pea minema vangistust kandma. M.K kinnitas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 215

lg 2 ja § 424 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on M.K puhul süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 120-123/ on M.K väärtegude toimepanemise eest karistatud kümnel korral ja kriminaalkorras on M.K karistatud ühel korral. Väärteokaristused on enamuses liiklusrikkumiste, aga ka alkoholiseaduse rikkumise eest. 26.01.2009 kohtuotsusega /tl 126-130/ karistas kohus M.K 3 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabastas M.K tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. 28.09.2009 kohtumäärusega /tl 131-135/ tühistas kohus vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ja pööras M.K-le mõistetud vangistuse täitmisele, millist vangistust asus kandma 25.11.2009, nüüdseks karistus kantud. Kohus leiab, et kuna M.K on eelnevalt karistatud isik, tema tegu oli ohtlik – võttis võõra auto ja sõitis sellega, ise joobes olles ja ilma juhtimisõiguseta, ringi paari tunni jooksul, siis tuleb M.K-le karistuseks mõista vangistus. Vangistust ei ole võimalik mõista karistuse alammäära lähedaselt, kuid karistust kergendavate asjaolude esinemise tõttu on võimalik mõista karistus alla keskmise määra. Kuna käesolevat kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada M.K-le mõistetavat vangistust 1/3 võrra. Samas leiab kohus, et M.K-le mõistetav vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga. M.K kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ära peale käesolevas asjas arutusel oleva kuriteo toimepanemist ja kinnitas kohtuistungil, et on nüüdseks aru saanud, et temale mõistetud karistus tuleb endal ära kanda ja saab ka aru, et kui karistust ei kanna nagu peab, siis tuleb jälle vangi minna, aga vangi minna ei taha. Kohus leiab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga M.K puhul peaks olema selliseks karistuseks, mis mõjutaks teda õiguskuulekalt käituma. Üldkasulik töö on intensiivsem karistus, kui seda on ainult isiku käitumiskontrollile allutamine, ka üldkasuliku töö tegemise ajal on isik kriminaalhooldaja järelevalve all ja peab järgima kontrollnõudeid ning talle on võimalik panna

§ 75lg 2 sätestatud kohustusi.

Kohus leiabki, et M.K-le tuleb määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi, sest alkohol on kindlasti üks asjaoludest, mis on põhjustanud M.K õigusvastast käitumist ning ka käesolevad kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Tõkend M.K on kahtlustatavana kinni peetud 23.10.2009 kel 22.15 ja vabastatud 24.10.2009 kell 16.45 /tl 113/, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

M.K suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 119 /, mis tuleb tühistada peale üldkasulikule tööle asumist. Kuriteoga tekitatud kahju ja tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanu L.D andnud tsiviilhagi kohta järgmisi ütlusi. Autol on rikutud vasakpoolne (juhipoolne) esiuks, uks on mõlkis, ukse peab vahetama. Samuti on tugevalt mõlkis auto vasakpoolne porotiib ja esituli. Auto vasakpoolne peegel on puudu. Mõlemad esikummid on 7 Ärakiri 1-10-1438 katki, remontida neid ei saa, tuleb välja vahetada. Auto tagumine pool on korras. Autosalong oli seest määritud, oli palju prahti ja kuuseokkaid. Auto remont maksab 15 000 krooni – selle summa ütles talle üks tema tuttav. Auto salongi puhastamise eest varalist kahju tekitatud ei ole. Kui autoremondi töökoda ütleb, et remont läheb maksma 8545 krooni, on sellega nõus, kuid seal kalkulatsioonis ei ole peegli hinda, autol oli puudu vasak esipeegel, mille maksumuseks on 1000 krooni. Kokku tekitati varalist kahju 9545 krooni. Soovib ka 2000 krooni hüvitamist seoses sõiduki Haapsalus Lao 3 ära toomisega, maksis sõiduki kättesaamiseks kokku 2040 krooni. 23.10.2009 enne auto vargust oli autos pool paaki bensiini

(93)s.o. 25-30 liitrit, kui auto kätte sai oli paak peaaegu tühi, bensiini oli 5 liitrit, bensiini kulutamise eest tsiviilhagi ei esita. Kokku tekitatud varaline kahju 11585 krooni. Tl 39 on arve, mille kohaselt I.V on maksnud Meelis Eenpere FIE Lao 3 Haapsalu Opel Astra reg nr 544 ARS teisalduse eest 2000 krooni ja hoiutasu eest 40 krooni. Tunnistaja I.V on andnud ütlusi /tl 40-41/, et L.D on talle tuttav. 24.10.2009 kella 12 ajal läks talle Kirimäele külla, talu hoovile sõites nägi, et ühte L.D sõiduautot ei ole. Selgus, et auto on ärandatud. Helistas politseisse ja teatas juhtunust. Kui politsei kohale tuli, selgus, et auto on juba leitud ja asub Haapsalus Lao 3 asuvas tasulises parklas. Kuna L.D on haige inimene, siis läks ise autot üle vaatama. Kuna auto kätte saamiseks oli vaja 2040 krooni, siis andis L.D talle nõutava summa. Läks koos politseiga parklasse, kus vahetas katkise kummi ning transportis auto L.D juurde koju ja andis talle üle. Ametnikule maksis auto eest 2040 krooni. Autos oli jalgpump, mille andis D ja üle andis ka politsei poolt talle üle antud sõiduauto süütevõtme. Tl 44 on OÜ Tradilo eelkalkulatsioon nr 3278 sõiduki Opel Astra avariijärgse remondi maksumuse kohta, mille kohaselt remonttööde maksumus ja remondiks vajalike materjalide hind on kokku koos käibemaksuga 8545 krooni. Tl 45-45A on tunnistaja I.U ütlused, mille kohaselt talle näidatud sõiduauto peegel on Opeli mudeli oma, seda autole tagasi panna pole mõtet, uus maksab 385 krooni, mille paigalduseks kulub 0,5 töötundi, rahaliselt on see 190 krooni. Näidatud sõiduauto Opel Astra fotode järgi vigastuste remont vastab eelnevalt koostatud kalkulatsioonile. Fotode järgi tundub, et sõidukil varjatud vigastused puuduvad. Kannatanu I.A on esitanud kriminaalasjas alljärgneva tsiviilhagi /tl 151/. Hagi alus – 23.10.2009 sõitis M.K kella 22 paiku tema isale kuuluvasse kuusehekki ja lõhkus sellest 4 puud. Kuna 39 aastat on seda hooldatud ja oli väga ilus, siis hindab tekitatud kahjuks 40 000 krooni - s.o. heki taastamisväärtus. Tõendiks on Olev Orgmetsa Aiandusäri tõend /tl 92/, mille kohaselt hariliku kuuse istikud taastamisväärtuses on maksumuses 2000 kuni 3000 krooni ühiku kohta, millele lisandub istutus- ja hoolduskulu. Kuuseheki taastamiseks valitakse istikud kuni 2 meetri pikkustena ja erikujulistena – vastavalt sellele, kuidas on heki terviku taastamiseks vajalik.. Lisaks on I.A andnud järgmisi ütlusi /tl 46-49/. Isal oli insult, ta ei saa rääkida ning vastavalt kohtumäärusele 2-09-34287 /tl 53/ on ta isa ametlik eestkostja. * krunti piirab kõigist neljast küljest kahelt realt istutatud kuusehekk laiusega ca 1,2 meetrit. Seespool krunti on paigaldatud võrkaed, väravad on lippidega. 23.10.2009 õhtul autoga hekki sõitmisel on kahjustatud kuusehekk sissesõitnud auto pikkuses ja lisaks poole auto pikkuses puksiiriga väljatõmbamisel, täpseid meetreid öelda ei oska. Samuti on lõhutud võrkaed. Lippidega aia osa (väravad) on terved. Heki taastamise tööd tellis Olev Orgmets firmalt, samast puukoolist on ka istikute maksumus. Kokku on tekitatud varalist kahju 75 000 krooni kuuseheki ja aia lõhkumisega, lisaks moraalne kahju 20 000 krooni. Tegelikult on neile tekitatud kahju hindamatu. Tl 55-56 on I.A täpsustanud, et kahju on saanud kokku 4 puud, 1 tüvi on pooleks, teistel oksad murdunud. * on saanud kahel korral „Kauni kodu“ preemia ja vimpli peaministrilt /tl 57, 58/, siis võiks arvata, et suurelt osalt on selle preemia andmisel arvestatud ka seda kõne all olevat ja aastatega hooldatud ja kasvatatud kuusehekki. Ühele puule tekitatud kahju on 10 00 krooni. Heki vanus on 39 8 Ärakiri 1-10-1438 aastat ja isa on seda pidanud pügama 2 korda aastas, enamus ajast käsitsi (viimased 3 aastat on kasutanud hekilõikurit), siis tuleb ühele kuusele aastane hooldus 256 krooni. Kui istutatakse isikud, siis järgnevad sellele pikad ja palju hoolt ja vaeva sisaldavad aastad, et saada neist istikutest ükskord selline võimas ja privaatsust pakkuv hekk. 10 000 krooni sellise vaeva eest on tegelikult veel häbiväärselt vähe. Kokku hindab neljale puule tekitatud kahjuks 40 000 krooni. Tl 59-60 on I.A täpsustanud, et 29.11.2009 käis Olev Orgmetsa Aiandusäri omanik Olev Orgmets Taeblas kohapeal kuusehekki vaatamas, ütles, et hekki saab taastada kui välja vahetada 8-10 kuuske. Uued puud peavad olema ca 2 meetri pikkused ja erikujulised vastavalt heki tervikule. Kuuse hinnaks ütles 2000-3000 krooni. Koos istutus- ja hooldustöödega maksab see kuni 40000 krooni. Tööde hind sõltub mulla ja transpordi hinnast. Soovib kuuseheki taastamiseks esitada tsiviilhagi 40 000 krooni suuruses summas (mitte 70 000 nagu varasemalt ütles). Kohtuistungil kinnitas kannatanu I.A, et jääb tsiviilhagi 40 000 krooni juurde. Kuusehekis üks kuusk oli murdunud ja kolm oli vigastada saanud. Kuna see on 39 aasta vanune kuusehekk, siis sinna pisikesi istikuid vahele istuda ei saa, see on suure tee ääres, on konsulteeritud Orgmetsaga kas tuleb kogu hekk vahetada või siis kuni kahe meetriste kuuskede istikute sinna vahele panemine, mis tähendab, et tuleb viga saanud välja juurida, ära vedada pluss maapind ette valmistada, uuesti istutada ja siis see hooldamine. Kui kogu hekk oleks kannatada saanud, siis saaks panna sinna väikesed istikud, mitte need, mis on kahe meetri kõrgused, väikeseid ei saa sinna suure heki vahele panna. On kohustus ilme säilitada seal suure tee ääres. Kahe meetri kõrgused tooks O. Orgmets ise, on pisikesed ja on suured, mis saab sinna panna. Need on tavalised kuused. Kui M.K on kompetentne, siis võib ta ise kuused välja juurida ja uus auk kaevata, arvab, et vanade kuuskede sisse uute kuuskede istutamine vajab ikka spetsialisti. Kevadel hakkab see töö pihta. Ta riivas rohkem kuuski, seda näeb tegelikult kevadel. Alguses arvas, et võtab kõik kuused ära ja teeb ainult aia ja siis Orgmets ütles, et see ei sobi sinna. Uued väravad sai just enne tehtud, siis oleks aia ka teinud. Kui ta aitab vanad välja kaevata, aga palun, tuleb odavam. Praegu teadaolevalt on vaja välja vahetada neli kuuske. Orgmets ütles, et ühe kuuseistiku, mis on kahe meetrine, vana välja juurimine, äravedu, sisse istutamine, see on 10 000 krooni ühe puu kohta. Osaliselt murtud kuuseoksad ei taastu. Hekk on istutatud sikksakina, sellepärast ongi vaja nelja kuuske. Tl 61-66 on * kuuseheki vaatlusprotokoll koos fotode ja skeemiga. Vaadeldav kuusehekk asub Taeblas * kinnistu * tänava poolsel piiridel. Heki tänavapoolse osas kõrgus on 2,5 meetrit. Kuusehekk koosneb kahelt realt istutatud kuusepuudest. Heki majapoolsel küljel on võrkaed. Mõõtmist alustati paremalt poolt, 0 punktist. Hekist kuni väravani on 15,99 meetrit, värava laius 4,59 m /foto 1 ja skeem/. 0 punktist 24.39 m kaugusel algab heki kahjustatud osa, mille pikkus on 3,3 meetrit /foto 2, 3, 4 ja skeem/. Heki kahjustatud osas on üks puu tüvelt murdunud ja kolmel puul on murdunud oksad /foto 5, 6/, heki tänavapoolsel küljel on maas purunenud sõiduki peegel ja peeglikorpus /foto 7/. Peegel on suurusega 9.5x17 cm /fotot 8/. M.K leidis, et tema meelest on see 40 000 krooni kahju heki eest natuke liiga palju. Ei oska öelda, aga see on natuke kole palju. Mõistlik summa oleks – ei oskagi öelda. On nõus maksma selle eest 20 000 krooni. Täpselt nii ei tea, kui palju vajab hoolt puu suureks istutamine. Tsiviilhagide osas asus prokurör järgmisele seisukohale. L. D tsiviilhagi 11 585 krooni, millest 2040 krooni on auto teisaldamise kulu. Selle kohta on kannatanu esitanud arve. See kuulub süüdlaselt väljamõistmisele ja samuti avariilise sõiduki taastumismaksumus, mis tuleb hüvitada. Selle avariilise sõiduki puhul on tegemist asitõendiga ja siin tuleb lähtuda kriminaalmenetluse sätetest. Menetleja peab tagama asitõendi olemasolu kuni tema vaatluseni ja tagastamiseni omanikule. Auto teisaldus sündmuskohalt hoiukohta on õigustatud. Puksiirimisteenuse tasu tegemist on töövälise ajaga, seda tuleb ka arvestada. Kodulehekülg ütleb, et hind on kokkuleppel. Kannatanu A 40 000 krooni nõue - kannatanu on tuginenud spetsialisti arvamusele, et ühe istiku 9 Ärakiri 1-10-1438 asendamiseks, istutamiseks ja hooldamiseks 10 000 krooni ja neli istikut, siis järelikult 40 000 krooni. Kannatanu on seda piisavalt põhjendanud ja see tuleks tema kasuks süüdlaselt välja mõista. Kaitsja esitas tsiviilhagide osas alljärgnevad vastuväited. Ei nõustu sellega, et praegu kohtualuselt mõistetakse välja teisaldamise kulud. Prokurör ütles, et see on seaduslik ja kviitung on olemas. See ei ole seaduslik - LS § 20-2 p 2 alusel. Kas vastas see olukord sellistele tingimustele nagu selles § ette näeb? Kõik võimalused olid olemas - politsei tuli kohale, auto oli sealsamas Taeblas, piisas ainult autoregistri keskusega ühendust võtta ja oleks selgunud, kes on selle omanik. Omanik oli maksimum kahe kilomeetri kaugusel ja see auto oleks tulnud sinna toimetada. On võimalik, et D selle raha välja maksis. Teine õigusakt - VV määrus nr 279 - 27.08.
  1. On kirjas, et valvekohta toimetamine on 400 krooni, sellele annab vastuse sama määruse p 3 ( et miks siin on 2000), kui vahemaa kuhu on toimetatud üle 20 km, on lisaks õigus võtta 2000 krooni. Kas Taeblast hoiukohta Haapsallu on kuni 20 km või üle selle. Taebla märgi juurest Haapsallu on 14 km, ta on alla 20 km ja mitte kuidagi ei saa olla 2040 krooni. Oleks tohtinud olla ainult tavaline taks 400 krooni + 40 krooni. Selles osas palus jätta hagi rahuldamata osaliselt ja rahuldada 440 krooni ulatuses. Vigastatud kuuseheki hüvitamise küsimus - Võlaõigusseaduse § 132 lg
  2. Loomulikult mingil määral selle heki väärtus väheneb kui auk on sees. Kui küsitakse selle eest 40 000 krooni ja igasugused arved ja tõendid võib tuua, aga kas see on usaldusväärne alati. Mille järgi saaks hinnata, kas selle nelja kuuse asendamine, juhul kui siiski asendama neid peaks, mis oleks mõistlik kulu. Kõige erapooletumalt ausamalt saab hinnata mõistlikku kulu selle järgi, kui isik, kes selle tellib, peab ise maksma, seda kulutust talle keegi ei hüvitaks, siis millise summa peale see isik läheks. See oleks kõige kindlam kriteerium, kas isik oleks ise nõus maksma selle eest vabatahtlikult 40 000 krooni, siis oleks mõistlik. 40 000 krooni eest saaks ühele majale teha korraliku plekkkatuse peale. Kas on need asjad võrreldavad oma vahel. Ei tee kannatanu nägemuse kohta mitte mingeid etteheiteid. Keskmise isiku seisukohalt ei saa 40 000 krooni nimetada mõistlikuks kulutuseks. Kui seda asja arutataks tsiviilkohtumenetluse korras, mis siis saaks. Tsiviilmenetlus taanduks ka ainult ühele, mis oleks mõistlik kulu. Ühe kuuse hooldus ei oleks mitte 10 000 krooni vaid võtma asja nii, et palju maksaks ühe kuuse välja kaevamine, see ei oleks oskustöö. See võiks võtta aega 2- 3 tundi ja kui me võtame töötunni hinnaks 200 krooni, saamegi mingisuguse summa. Paneme juurde istutamise, see on kallim, see võiks olla oskustöö. Kuid selle ajakulu oleks väiksem kui väljakaevamise puhul. Õiglane summa oligi see, mis kannatanu esialgselt on öelnud - 5000 krooni, mis kuuluks ükstapuha millise menetluse juures kohaldamisele. Miks M.K ütles 20 000 krooni see on väga kergemeelselt väljaöeldud summa, aga selge on ka see, et sellist summat M.K olema ei saa. Loeb normaalseks esimesena väljaöeldud summa 5000 krooni. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas. Võlaõigusseaduse
  3. peatükk reguleerib kahju õigusvastast tekitamist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg 1 punkt 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. L.D tsiviilhagi. Auto Opel remondikulude osas kohtuistungil süüdistatav ja tema kaitsja hagile vastu ei vaielnud ja kohus leiab, et TsMS § 440 lg 1 alusel tuleb L.D tsiviilhagi, mis puudutab Opelile tekitatud vigastuste remontimist, summas 8545 krooni ja uue peegli ostmist summas 1000 krooni, kokku 9545 krooni, rahuldamisele. L.D taotles ka Opeli teisalduskulu ja hoiutasu väljamõistmist M.K. Liiklusseaduse § 20-2 sätestab sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aluseid ja korda. Eelnimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab, et hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt, mis käesolevas asjas on ka koostatud. Kaitsja leidis, et autot poleks pidanud üldse teisaldama, kuna selle oleks saanud üle anda omanikule. 10 Ärakiri 1-10-1438 Prokurör leidis, et auto kuulus teisaldamisele kui asitõend, tuli järgida kriminaalmenetluse sätteid. Siinkohas märgib kohus, et kui auto teisaldati asitõendina, siis KrMS § 125 lg 4 sätestab selgesõnaliselt, kuidas on õigus hoiulevõtjal, kes ei ole asitõendi omanik ega seaduslik valdaja saada asitõendi hoiutasu – hoiulevõtjal on õigus saada hoiutasu katmiseks hüvitist, mis arvatakse menetluskuludesse. Hoiukulud hüvitatakse menetleja ja hoiulevõtja vahelise lepingu alusel. Eelkirjeldatud hoiukulude tasumist aga käesolevas kriminaalasjas toimunud ei ole. Kriminaalasja materjalidest ei selgu, mis konkreetsel alusel on auto teisaldatud – teisaldamisaktis on aluseks rikkumiste paragrahvid, kuid kas auto teisaldati kui asitõend või teisaldati auto LS § 20-2 sätestatud alustel, ei ole üheselt selge. Kriminaalasja materjalidest on aga näha, et menetleja ei ole tasunud asitõendi hoiukulu, vaid Opeli teisaldamis- ja hoiukulu on tasunud auto omanik L.D. Kohus leiab, et prokuröri väited selle kohta, et tuleb arvestada, et teisaldamise puhul oli tegemist töövälise ajaga ja et teisaldaja kodulehel on kirjas, et hinnad on kokkuleppel, ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, sest konkreetsed tasumäärad on õigusaktiga kehtestatud. Kuna menetleja ei ole tasunud asitõendi hoiukulu hoidjale, pöördub kohus Liiklusseaduse poole. Liiklusseaduse § 20-2 lõige 7 sätestab selgesõnaliselt, et sõiduki lähimasse valvega hoiukohta toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Vabariigi Valitsus on vastava korra vastu võtnud 27.08.2002 määrusega nr
  4. Määruse § 1 punkt 1 kohaselt sõiduki, mille registrimass ei ületa 3500 kg hoiukohta toimetamise kulude hüvitamise piirmäär koos käibemaksuga on 400 krooni (vastavalt tl 14 olevale registreerimistunnistusele on Opel Astra registrimass 1560 kg). § 1 punkt 3 teeb sellesse järgmise erandi – sõiduki toimetamine hoiukohta väljastpoolt asulat ja enam kui 20 km kauguselt on 2000 krooni. Arve pealt ei ole näha, mis oli põhjuseks, et teisaldamistasu oli 2000 krooni. Kohus leiab, et kui kohaldatakse punktis 3 sätestatud erandit, peab ilmtingimata ka arvel olema näha, kust ja kui kaugelt auto teisaldati, et aru saada, kas kõrgema tasumäära kasutamine oli põhjendatud. Kaitsja väitis, et Taeblas näitab teeviit, et Haapsalusse on 14 kilomeetrit. Seega ei ole Taeblast auto teisaldamine enam kui 20 kilomeetri kauguselt ja 2000 krooni küsimine teisaldamise eest oli põhjendamatu, tasu oleks pidanud olema 400 krooni. Määruse § 1 punkt 4 sätestab, et sõiduki, mille registrimass ei ületa 3500 kg hoidmine ja valvamine on 20 krooni tunnis, kuid mitte üle 40 krooni ööpäeva eest. Seega hoiutasu 40 krooni oli põhjendatud. Seega tegelik põhjendatud teisaldamis- ja hoiukulu vastavalt Liiklusseaduse § 20-2 lg 7 ja eelnimetatud määrusele oleks olnud 440 krooni. Teisaldamistasu ja hoiukulu on tasunud sõiduki omanik L.D. Liiklusseaduse § 20-2 lg 8 aga sätestab, et sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse LS § 20-2 lg 7 sätestatud kulutuste (sõiduki hoiukohta paigutamise ja seal hoidmise kulude) hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. L.D süü tõttu ei sattunud tema auto hoiukohta ja temalt ei oleks vastavalt eelpoolnimetatud sättele saanud üldse neid kulutusi nõuda, vaid neid oleks saanud nõuda auto juhilt – M.K, kelle õigusvastase käitumise tõttu auto tasulisse parklasse toimetati või menetlejalt, kui teisaldati asitõend nagu prokurör väitis. L.D on aga need kulud tasunud ja seetõttu tuleb M.K-lt L.D kasuks välja mõista 440 krooni teisaldamis- ja hoiutasu, s.o. kulu, mida teisaldaja oleks saanud M.K-lt kui õigusvastaselt käitunud isikult nõuda vastavalt õigusaktidele kehtestatud tasumääradele. 1600 krooni teisaldamiskulu osas aga jätab kohus L.D tsiviilhagi M.K vastu rahuldamata, kuna kohus leiab, et sellise teisaldamistasu küsimine teisaldaja poolt ei olnud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja seda kahju ei tekitanud L.D`ile M.K. Seega L.D tsiviilhagist kuulub rahuldamisele nõue summas 9985 krooni, mis tuleb õigusvastase kahju tekitajalt M.K-lt kahju kannataja L.D kasuks välja mõista. Tsiviilhagi nõue summas 1600 krooni jätta rahuldamata põhjusel, et seda kahju ei tekitanud L.D´ile M.K oma õigusvastase käitumisega. I.A tsiviilhagi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks 11 Ärakiri 1-10-1438 olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 reguleerib kahju hüvitamist asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral. Kohus leiab, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele lg 3, mis sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. I.A soovib just nimelt, et M.K hüvitaks talle kuuseheki kahjustatud osa taastamise maksumuse – 4 kahjustatud puu eest 40 000 krooni. Nii I.A ütlustega kui sündmuskoha vaatlusega on tõendamist leidnud, et kuuseheki tänavapoolse osa kõrgus on 2,5 meetrit, kuused on istutatud kahes reas ja kahjustada on saanud 4 puud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et I.A tsiviilhagis esitatud nõue on tõendatud tema enda ütluste, heki vaatlusprotokolli ja O.Orgmets tõendiga. Kohus leiab, et põhjendatud on nõue, et heki taastamiseks tuleb hekki istutada 4 uut 2–meetrist kuuske, kuna hekk on 2,5 meetrit kõrge ja väiksemate isikute istutamine ei taasta kahju tekitamise eelset olukorda – terviklikku kuushekki. Samuti on põhjendatud nõue, et hüvitada tuleb kulud, mis on põhjustatud vanade kuuskede väljajuurimisega, uute kuuskede jaoks pinnase ettevalmistamisega, istutamisega ja nende hilisema hooldusega – kokku kulud ühe puu kohta 10 000 krooni. Kaitsja leidis, et vanade kuuskede ülesjuurimine ei ole oskustöö ja sellega peaks hakkama saama iga inimene ja ajaliselt ei tohiks see võtta kauem kui 2-3 tundi. Kohus leiab, et kaitsja väide ei ole millegagi tõendatud. Kui vaadata kuuseheki vaatlusprotokolli juures olevaid fotosid, on näha, et kuusehekk on tõesti tihe ja kuused asuvad lähestikku. Kohus leiab, et sellisest hekist viga saanud puude eemaldamine väljakaevamise teel on kindlasti väga spetsiifiline ja aeganõudev töö, et mitte vigastada kõrvalasuvate tervete kuuskede juuri, et hekk veel rohkem kahjustada ei saaks. Niisamuti töömahukas ja oskusi nõudev on suurte kuuskede istutamine teiste kuuskede vahele ja nende edaspidine hooldus, et nad uues kohaks kohaneks. Kohus leiab, et kaitsja vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata. Kaitsja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et heki endine olukord oleks võimalk taastada 5000 krooni eest. Kohus leiab, et kaitsja võrdlus selle kohta, mida kõike võiks 40 000 krooni eest saada, ei ole aluseks, miks jätta tsiviilhagi rahuldamata, sest ka seadus ütleb selgesõnaliselt, et kahju hüvitamise eesmärk on asetada isiku võimalikult sarnasesse olukorda, mis oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekitatud. Kohus leiab, et kohane ei ole ka kaitsja vastuväide, et I.A poolt taotletud kahjutasu ei saa pidada mõistlikus, sest tavaline inimene ei oleks nõus nelja puu eest sellist summat välja käima. Kohus leiab, et kaitsja mõtteavaldus ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuid siitkaudu saab leida ka põhjenduse, miks kannatanu nõue on põhjendatud. Nagu kannatanu ütles, on see kuusehekk 39 aastat vana ja tema isa on seda nende aastate jooksul hooldanud ja seetõttu on hekk kasvanud selliseks ilusaks ja tihedaks. Kaitsjal on õigus, et tavaline keskmine inimene ei istuta endale kohe 2meetristest puudest hekki, sest see ei ole tavainimese jaoks mõistlik kulutus. Kuid konkreetne hekk istutatigi aastaid tagasi väikestest istikutest, tehti tavainimese jaoks mõistlik kulutus ja aastatepikkuse töö tulemusena on selle heki väärtus kasvanud niipalju, et iga üksiku puu taastamisväärtuseks saab lugeda 10 000 krooni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et I.A tsiviilhagi summas 40 000 krooni tuleb rahuldada ja tekitatud kahju tuleb õigusvastase kahju tekitajalt M.K-lt kahju kannataja I.A kasuks välja mõista. Asitõendid Tl 61-66 on vaadeldud ja fotografeeritud peeglit ja peegli korpust ning asitõend on jäetud kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb peale kohtuotsuse jõustumist asitõend hävitada. 12 Ärakiri 1-10-1438 Tl 17-25 on asitõendite vaatlusprotokoll koos fotodega. Vaadeldud on sõiduautot Opel Astra reg märgiga 544ARS. Vaadeldud ka musta värvi plastmassist ja halli värvi metallist auto süütevõti. Sõiduauto Opel Astra reg märgiga 544ARS, süütevõti ja pump tagastatud omanikule L D`ile (allkiri tl 26), jalgratas tagastatud M.K-le (allkiri tl 28). Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:
  5. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5 x 4350= 6525 krooni. 2.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu, mis käesoleval juhul on alljärgnev – advokaadile T.Bekker kohtueelses menetluses makstud tasu 2040 krooni /tl 150/, kohtumenetluses makstud tasu 1440 krooni /tl 168/, kokku 3480 krooni. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasud ja kulud, mis on tekkinud seoses sellega, et kaitsja on teisest piirkonnast. Seega M.K-lt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu 1200 krooni, riigi kanda tuleb jätta 2280 krooni.
  6. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see 136 krooni /tl 147/. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 01.06.2010 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega tühistatud osaliselt kannatanu I.A. kasuks väljamõistetud kahjutasu osas ning selles osas tehtud uus otsus: - mõista M.K-lt välja I.A. kasuks 15000 /viisteist tuha/ krooni õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.