järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna ringkonnaprokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav M.K Kaitsja elukoht ja aadress: XXX isikukood: xxx; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.K
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, so 10 000 (kümme tuhat) krooni.
alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümme) kuuks, kohustades M.K alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma igakuiselt vähemalt 1000 (üks tuhat) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
lg 1 p 1 alusel võtta M.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära, so 10 000 krooni .
järgi määrata rahalise karistuse tasumine ositi kümnel kuul järjest igakuuliste maksetena vähemalt summas 1000 krooni kuus kuu 20. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. 2
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.K tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 960 krooni (kohtueelses menetluses 840 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni) ning KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi joobe tuvastamise kulu 226 krooni (tl 6). M.K on töötu ja tema sissetulekud ei võimalda kõigi menetluskulude ühe korraga tasumist, mistõttu tuleb talle anda võimalus nende tasumiseks ositi 5 kuu jooksul võrdsetes osades. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.