Obsah (7)
§§ 159§ 251§ 173§ 189§ 175§ 179§ 180Kriminaalasi nr.1-09-22219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuaril 2010. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-22219 (0926010
§§ 159ja 254, kohus otsustas : Süüdi tunnistada L.G KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus viiekümne
(50)päevamäära ( a´ 50.- krooni ) ulatuses, s.o. summas kaks tuhat viissada ( 2500.- ) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – L.G kohtuotsuse jõustumisel. suhtes tühistada Välja mõista süüdistatavalt L.G-lt riigi tuludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: L.G, 1-09-22219, sundraha ). Välja mõista süüdistatavalt L.G-lt riigi tuludesse menetluskulu – vandeadvokaadi Otto Preem´i osalemise eest kohtueelses menetluses summas nelisada kakskümmend krooni ( 420.- ) (s.h. 70.- krooni käibemaks). ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: L.G, 1-09-22219, kaitsjatasu ). Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 30. detsembril 2009.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi V.Gerassimov edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja L.G süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, L.G süüdimõistmist KarS § 266 lg 1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära (a`50 krooni) ulatuses, s.o.2500.krooni suuruses summas. L.G süüdistatakse selles, et tema 24.06.2009.a. kella 01.10 paiku tungis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt suletud, kuid lukustamata ukse avamise teel sisse X maakonnas X vallas X külas X rannahoone juurde pargitud OÜ-le X 2 kuuluvasse musta värvi sõiduautosse Hunday Santafe registreerimisnumbriga XXX XXX, millest midagi kaasa ei võetud ega ära ei lõhutud. Valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisega, pani L.G toime KarS § 266 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
§ 251alusel.
Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et L.G toimepandud tegu vastab KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas L.G õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud L.G süüd välistavaid asjaolusid ning L.G tuleb KarS § 266 lg 1 järgi süüdi mõista. Süüdistatav L.G tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase L.G vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. L.G pani toime valdaja tahte vastaselt sõidukisse ebaseadusliku tungimise, s.o rikkumise KarS § 266 lg 1 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et L.G-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna L.G on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja L.G süü suurust, tuleb L.G KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 50 päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas 2500.- krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175 ning
§ 173
lg 2 kohaselt hüvitab need
järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
§ 189
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.
L.G-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 420 krooni. Seoses L.G süüdimõistmisega jääb see menetluskulu L.G kanda. 3
§ 175
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
§ 179
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Vastavalt
§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Süüdistatavalt L.G-lt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 420 krooni riigituludesse. Vastavalt
§ 189
lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 04.01.2010.a 4